lahendusi edukaks koostööks. Meie kliendid hindavad kõrgelt võimalust tellida korraga nii Laima kui ka Gutta tooteid. Me ekspordime tooteid nii standartsetes pakendites kui ka loome spetsiaalse disainiga pakendeid turgudele, kus on suur hulk Laima fänne. Näiteks, oleme kujundanud spetsiaalse disainiga kommikarpe Moskva ja SanktPeterburi jaoks, tuues esile kõige populaarsemad linnade vaatamisväärsused. Vene turule on loodud spetsiaalne sokolaadikompvekkide assortiide liin. Brändid Tooted Kommikarbid Sokolaadid Kompvekid Karamellid Sefiir Marmelaad Drazeed Küpised Vahvlid Vahvlitordid Kuidas valmib Laima sokolaad? Kakaoubade puhastamine Kakaoubade röstimine Kestade eemaldamine ja kakaoubade purustamine Jahvatamine Pressimine Sokolaadi valmistamine Rullimine Segamine Tempereerimine Sokolaaditahvli vormimine
vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930.-ndate aastate lõpus üle 75% kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest. Suurtele tootjatele pakkusid konkurentsi mitmed väiksemad ettevõtted: Riola, Endla, Eelis, Efekt ja muud. Aastal 1940 algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine. Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell. Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja sokolaadikompvekkide osakond. Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. Kolm aastat peale Teist maailmasõda ehk 1948 sai Kawe uueks nimeks
Väga eriliseks ja huvitavaks 6 Maarja Lubi Sokolaad teeb kuvertüüri ka see, et seda on saada mitmes variandis: mõrumagusana, poolmagusana, piimasokolaadina ja isegi valgena. Parimaid kuvertüüre toodavad Belgia, Prantsusmaa ja Sveits, kuid ka meie naabermaa Soome toodetud Fazer Blocksuklaa kõikide variantide kohta võib öelda vaid kiidusõnu. Sokolaadikompvekkide puhul teeb lihttarbija valiku enamasti täidise ja/või lisandite pähklite, rosinate jms järgi ega pruugi põhimassiks oleva sokolaadi kõiki nüansse tähelegi panna. Või mõelda sellele, kas pole täidist mitte liiga palju, sokolaadi aga napilt. Tootja jaoks aga on siingi ranged nõuded nii põhi- kui lisaainete jaoks, eriti aga sokolaadisisalduse koguse kohta (vähemalt 25% netokaalust). Täidisega sokolaaditahvli kohta kehtivad küll samad nõuded kui kompvekkide kohta, kuid
Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks ning sellest valmistatud glasuur murdub toreda, kergelt kuuldava krõpsuga. Kuvertüür on asendamatu sokolaadikaunistuste tegemisel, sokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus sokolaad on põhikomponendiks. Väga eriliseks teeb teda veel see, et teda on mitmes variandis: mõrumagusana, poolmagusana, piimasokolaadina ja isegi valgena. Parimaid kuvertüüre toodavad Belgia, Prantsusmaa ja Sveits ning ka naabermaa Soome. Sokolaadikompvekkide puhul tehakse valik tavaliselt täidise järgi, tarbija ei tea sokolaadi põhinüanssidest midagi. Kuid tootjatele on ranged nõuded nii põhi- kui ka lisaainete jaoks, eriti aga sokolaadi sisalduse kohta (vähemalt 25% netokaalust). Täidisega sokolaaditahvli kohta kehtivad küll samad nõuded kui kompvekkide kohta, kuid tarbija on nõudlikum sokolaadi suhtes. Tootja märgib alati pakendile, millise sokolaadiga on tegemist
tolleaegsetest magusatootjatest tasub nimetada Ginovkeri (asutatud 1906), Brandmanni (1901) ja Klaussoni (1920) vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930.-ndate aastate lõpus üle 75% kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest. 1940 - algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine. Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell. Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja sokolaadikompvekkide osakond. Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli
Hetkel ekspordib AS Laima oma maiustusi rohkem kui 25 riiki üle maailma ning eksport näitab aina kasvutrende. AS Laima ekspordib tooteid nii standartsetes pakendites kui ka loovad spetsiaalse disainiga pakendeid turgudele, kus on suur hulk AS Laima fänne. Näiteks, on nad kujundanud spetsiaalse disainiga kommikarpe Moskva ja Sankt-Peterburi jaoks, tuues esile kõige populaarsemad linnade vaatamisväärsused. Vene turule on loodud spetsiaalne sokolaadikompvekkide assortiide liin. AS Laima tootmisjõudlus ja kõrgkvaliteetsed standardid võimaldavad ka spetsiaalsete toodete tootmist ettevõtete jaoks, kes soovivad AS Laima maiustusi müüa oma kaubamärgi alt. Turustuskanalite analüüs Kui võrrelda kõigi kolme ettevõtte turustuskanaleid, arvan, et just AS Kalev Chocolate Factory turustus on kõige efektiivsem teistest. Seda just seetõttu, et AS Kalev Chocolate Factory müüb
Klaussoni (1920) vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930.-ndate aastate lõpus üle 75% kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest. Suurtele tootjatele pakkusid konkurentsi mitmed väiksemad ettevõtted: Riola, Endla, Eelis, Efekt ja muud. 1940 - algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine. Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell. Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja sokolaadikompvekkide osakond. Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli
Klaussoni (1920) vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930.-ndate aastate lõpus üle 75% kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest. Suurtele tootjatele pakkusid konkurentsi mitmed väiksemad ettevõtted: Riola, Endla, Eelis, Efekt ja muud. (Ibid) 1940 - algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine. Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell. Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja sokolaadikompvekkide osakond. Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. (Ibid) 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus
ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks ning sellest valmistatud glasuur murdub toreda, kergelt kuuldava krõpsuga. Kuvertüür on asendamatu sokolaadikaunistuste tegemisel, sokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus sokolaad on põhikomponendiks. Väga eriliseks teeb kuvertüüri veel see, et teda on mitmes variandis: mõrumagusana, poolmagusana, piimasokolaadina ja isegi valgena. Sokolaadikompvekkide ja täidisega sokolaadide puhul on rõhk pandud tihti täidisele ning sokolaadi enda kvaliteet ei pruugi olla kõige parem. Täidisena kasutatakse näiteks kuivatatud puuvilju, kuivatatud marju, pähkleid, küpsiseid, alkoholi jne. Sokolaadikompvekid sisaldavad enamasti tervise seisukohalt liialt palju suhkrut. Erandiks on väikeste töökodade või kohvikute poolt pakutavad kvaliteetsed (käsitöö) sokolaadikompvekid, mille
annaabi.ee 
