Tartu Pauluse kirik Andres Zirk 2018 Ivo Kruusamägi Üldinfo · Juugendstiilis · Sakraalhoone · Ehitus 1915-1919 · Riia tänav 27, Tartu · Arhitekt Eliel Saarinen Iseloomustus · Ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone · Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja
Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi omanduses Rootsi ajal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte. Põhjasõja järgselt kinkis Vene Imperaator Peeter Suur mõisa 1725. aastal Andres von Drewninckile. 1807. aastal siirdus mõis Pilar von Pilchaude aadliperekonna valdusse, kelle kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone oli kõrgel soklil asetsenud barokne puitehitis. Hoonet ilmestas murdkelpkatus, ebasümmeetriline fassaadilahendus viitas sellele, et seda oli mitmes järgus püstitatud ja ümber ehitatud. Tõenäoliselt pärines suur osa hoonest 18.sajandist, kuid selles võis sisalduda ka vanemaid osi, samuti ehtitati seda 19.sajandil mitmeti ümber. Audru mõisa peahoone(18.saj keskpaik, hävinud) Alates 1920ndatest aastatest kuni 1939. aastani tegutses hoones kool, seejärel jäi ta tühjaks,
rõhutab akende ja petikakende rütm. Aknad on kitsad ja kõrged. Teise esindus- korruse akende ülaosa on keskrisaliidi osas vormistatud kaarakna nelinurkses aknanisis. Hoone vertikaalset liigendust rõhutavad veel laiad nurgaliseenid, horisontaalselt lai, kergelt profileeritud räästakarniis ja korrustevaheline vahevöö. Hoone idapoolsele otsafassaadile liitub suur, kinnine, kõrgel krohvitud soklil, telliskivist puhta vuugiga laotud palkon. Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad, segmentkaarega. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18. sajandist ja 19. sajandi lõpust. Interjööris väärib
(soojaveetorustik), siis on vajalik tihendada läbiviik spetsiaalse mansetiga. Hoones esinevad deformatsioonivuugid on vajalik katta spetsiaalse kautsuk-lindiga. Vuukida ülepahteldamine pole lubatud. Kautsuk-link kleebitakse aluspinnale elastse mineraalse isolatsioonivõõbaga, bituumen-pakskihtmaterjaliga või reaktsiooniliimiga. Kautsuk-lindile tehakse pakskiht- bituumeniga ülekate min 10 cm. Soklipiirkonnas tuleb ca 30 cm kõrguselt müüri kaitsta pritsvee eest. Soklil kasutada mineraalset isolatsioonivõõpa, millega tehakse vundamendi isolatsioonile 10 cm ülekate. Mineraalne isolatsioonivõõp onüle krohvitav tihenduskrohviga.
skulptor Anton Starkopf. Mälestussammas avati 27. septembril 1925. Sammas lõhuti 1949. aasta oktoobris ja tükid veeti Ambla jõe äärde ning inglikuju visati Soodla jõkke. Monument kujutab endast kolmel astmel ja kuubikujulisel alusel seisvat obeliski, mille otsas on inglikuju. Obeliski tagumise külje ülaosas on Georgi risti kujutis ja tekst ,,ILMASÕJAS / 1914-1918" ja 132 langenu nimed, selle all reljeefne mõõk ja loorberioks. Soklil on tekst: ,,TÕESTI ÜTLEB VAIM, / ET NEMAD PEAVAD / HINGAMA OMAST VAEVAST / JA NENDE TEOD KÄIVAD / KA NENDE JÄRELE". PÕLVA Põlva Vabadussõja mälestussammas on Põlvas asuv Vabadussõjas ning Esimeses maailmassõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Vabadussammas asub Põlva kiriku värava kõrval. Esimese Vabadussamba nurgakivi pandi 3. oktoobril 1926 Kavandite võistluselt tunnistati vastuvõetavaks A. Elleri kavand. Samba ehitamine anti Räpina
Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625. aastal Antsla mõisa Acke Tottile. Kui 17. sajandi lõpul eraldati mõisast Uue-Antsla mõis, hakati vana mõisat kutsuma Vana-Antslaks. Põhjasõja järgselt kuulus mõis pikka aega von Löwensternidele 1883. aastal omandasid mõisa von Ungern-Sternbergid, kelle valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamisjärgselt hakkas peahoones tegutsema põllutöökool. 2. MÕISAKOMPLEKS Praeguseni säilinud pikk kõrgel soklil olev barokne peahoone on ehitatud mitmes järgus. Esialgsel kujul ehitati ta arvatavasti 18. sajandi keskpaigas, kasutades võib-olla ära säilinud vasallilinnuse osi. 19. sajandil pikendati hoonet mõlemast otsast, muutes samas ka tema välimust. Ka 20. sajandi algul on hoonet taas veidi muudetud. Mõisa peahoone sai tugevalt vigastada 1919. aastal vabadussõjas, kuid taastati 1920te alguses kooli käsutuses olevana enam-vähem endisel kujul.
Ta püüdis isegi kustutada Tutanchamoni nime Egiptuse vaaraode ametlikust nimistust. Läks vaja kahe mehe, Carteri ja Carnarvorni elutööd, et leida noore vaarao koht Egiptuse ajaloos.[1: 31] 7 Hauapanused Nebheperura, keda armastab Sopdu," seisab selle pistrikuna kujutatud jumala kuju soklil. Raidkiri tähistab Tutanhamonit tema trooninimega, mille ta võttis endale valitsejaks saamisel. [2: 24] Ühe trooni seljatoel kujutatud stseenil on Tutanhamon ja tema abikaasa Anhesenamon. Mõlematpuudutavad
Idaringi keskuseks võib pidada Svibyt ja selles kohas elasid Vormi eestlased. Joonis 3. Vormsi külanimedega kaart (Google 2012) Tuletornid Saxby Vormsi tuletorn ehk Saxby tuletorn Vormsi lääne-looderannikul on Eesti esimene monteeritud Gordoni süsteemi malmplaatidest tuletorn ja ühtlasi Vormsi vanim tuletorn. See asub Vormsi kõrgeimal kaldal, millelt avaneb vaade ka Hiiumaale. Tuletorn ehitati 1864. aastal. See on 24 meetrit kõrge. Torni läbimõõt on soklil 4,6 meetrit, laternaruumis 2,35 meetrit. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitseehitised. Tuletorni juures on päästejaama paadikuur, puitelamu, saun ja muud kõrvalhooned. Turistid pääsevad majaka tippu. Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta. Tuletorni tuled ja sihid koos teiste märkidega aitavad juhatada liiklejaid turvaliselt Hari kurgu kaudu Väinamerre ja sealt välja. (Vikipeedia 2012) Joonis 4
Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on varieeruva põhiplaaniga, osalt või täiesti sammastega ümbritsetud akendeta hoone, mille lame viilkatus toetub antablemaanile. Samasugused etruskide ja roomlaste templid asetsevad harilikult trepiga soklil. Nt Marduki tempel, Luxori tempel, Karnaki tempel. 11) Amfora suur, maalitud, kitsa kaela ja kahe kandmega savinõu. Kasutati Vana- Kreekas ja Roomas veini või õli hoidmiseks ja veoks, harvem urnina. Erilisi õliga täidetud amforasid anti auhinnana panatenaiamängude võitjaile. 12) Amfiteater Vana- Roomas avalike etenduste korraldamiseks püstitatud ülalt katmata teatriehitis, kus astmetena tõusvad estekohtade read ümbritsesid poolringikujuliselt või
10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal). Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal).
[7] 2.2.2 EPASIT BDK/2K Epasit bdk/2k on kahekomponentne polümeerbituumenkate, mida kasutatakse hüdroisolatsioonina ehitiste kaitseks pinnase niiskuse ja kergelt immitseva vee, koguneva vee ja survevee eest sise- ja välitingimustes. Võib kasutada horisontaal- ja vertikaalpindadel ning sobib ka horisontaalisolatsiooniks plaatide või tasandussegude alla. Võib kasutada ka soojusisolatsiooniplaatide kleepimiseks soklil ja vundamendil. Tegemist on lahustivaba, elastse, kiududega armeeritud, pragusid sildava pastöösse bituumen-emulsiooniga. See on kergelt töödeldav, omab head vananemiskindlust, kõvastub kiirelt ning on vastupidav kõikidele looduslikult maapinnas leiduvatele aktiivsetele ainetele. Ei ohusta põhjavett. 24 Aluspind peab olema kuiv, tugev, tasane, kandev ning ei tohi olla naket takistavaid osakesi. Aluspinna parandust on soovitav teha EPASIT MineralDicht sperr mördiga. [8] 2.2
Arhitektuur Jaapani arhitektuuris on tähtsaim ehitusmaterjal olnud puit. Vanimad mälestised on Ise ja Izumo sinto tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism. Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera (588) ja Horyuji templid (607, maailma vanimad puitehitised). Need koosnevad pagoodist, peatemplist ehk kondo`st ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest, ehitised seisavad valgest kivist soklil, massiivsed mitmekorruselised katused toetuvad lakitud piilareile. Nara ajastu väärtuslikem mälestis on Todaiji klooster (ill 1), selle hoonestikku kuuluv Buddha tempel (745) on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakkasid budistlikud tendai ja shingon ´i sektid ehitama mägedesse lihtsaid ja intiimseid kloostreid, millel ei olnud ranget põhiplaani. Säilinud on Enryakuji (782), Kongobuji(816) ja Muroji tempel (8. saj lõpp- 9. saj algus)(ill 2)
akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga. Nii dokumenteerib raekoda üleminekut uuele kunstistiilile. Väljakupoolset risaliiti lõpetav kolmnurkfrotoon on veel rokokookartusiga. Ka 1784 valminud azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poolega peauks on väljapeetult varaklassitsistlik, kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Ka valgmikku liigendava azuursed vanikud. Hoone täitis mitmeid funktsioone, mistõttu põhiplaan, erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonist, on kokku surutud ja komplitseeritud. Võlvitud keldrikorrusel, sammuti soklikorruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvuriruumiga. Soklikorruse parempoolse tiiva hõlmas vaekoda väravatega hoone N- ja W-külgedel. Koormatega sissesõidu hõlbustamiseks ehitati osa vaheseinu viltu
Põhikujus esindab hoone Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni, kuid tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsislikuga. Tartu raekoda dokumenteerib tänu sellele väga hästi üleminekut uuele kunstistiilile. Puitdekooriga azuurne haritorn on barokkvormides. Seevastu kahe poole peauks on väljapeetult varaklassitsistlik kujundatud akantusrosettide ja rippuvate girlandidega pilastritena, mis paiknesid kõrgel põimdekooriga soklil. Samuti liigendavad azuursed vanikud valgmikku.2 Tulenevalt hoone mitmetest ülesannetest oli raekoja põhiplaan erinevalt suurejoonelisest fassaadikompositsioonis kokku surutud ja komplitseeritud. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. Ruumipuuduse tõttu tuli loobuda traditsioonilisest avarast vestipüülist. Teisel korrusel harnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum.
Linnades olid seda tüüpi hooned algselt enamasti ühepereelamud, kuid hiljem on enamik neist kohaldatud korterelamuteks. Vanimad sellised elamud pärinevad 17. sajandist, enamik aga 18. sajandi II poolest ja 19. sajandi algusest (Joonis 1.5), väiksemates linnades, näiteks Paides ja Rakveres on mantelkorstnaga maju ehitatud veel 1860. aastatelgi. Sageli on selliste hoonete probleemiks n.ö. pinnasesse uppumine, hoone on ehitatud väga madalal soklil ja teepind on hiljem ebasobivalt kõrgele tõstetud. 19 Joonis 1.5 Vanabalti (urbaltisch) tüüpi maja Rakveres, ehitatud 18. sajandil või 19. sajandi algul, taastatud 1980. aastail Rakvere linnakodaniku muuseumiks (vasakul). Vanabalti tüüpi maja Valgas, 19. sajandi keskpaik (paremal). Järgmisena ilmuvad klassitsistlikud hoonetüübid, mille levikule aitasid kaasa näidisfassaadide albumid
annaabi.ee 
