Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Tartu Jaani kirik Tallinna Toomkirik Gooti stiili esindajad · Klaus Sluter (skulptor) · Adam Kraft (skulptor) · Tilman Rimenshnaider (skulptor) · Vit Stvosh (skulptor) · Matteo Dzovanetti ( maalikunstnik) · Juri Felten (arhitektor) · Vassili Bozhenov (arhitektor) Täname kuulamast! .
kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Maalikunst ja käsitöö Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt
Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). 10 Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. 11 Kokkuvöte Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama
Tegi Veneetsias Colleoni ratsamonumentdi. Tuntumad skulptorid: perekond della Robbiad (Andrea della Robbia), kes võttis kasutusele majoolika pisiskulptuuride tegemiseks, põletatud savi kaetakse värvilise glasuuriga; Rossellina da Settignano, Pisano... Kõrgrenessanss: MICHELANGELO Taavet, Medicite hauakambri skulptuurid, Pietad, Moosese kuju. · Prantsusmaa andis Itaalia järel skulptuuri olulise panuse. 15.saj skulptuur arenes realismi vaimus, mille heaks näiteks oli Sluter. COLOMBE (1430-1513) peatööks oli Bretagne hertsogi Francois II ja tema naise hauamonument Nantes'i linnas. Portreebüstidest kuulsaim Burgundia hertsog Philippe IV ilusa büst. RICHIER (1500-1567) kuulsaim töö hauamonument de Chalans, mis kujutas surma motiivi skeletina. Kohati naturalistlik. Prantsusmaal olid 1530ndail Itaalia mõjud, prantslased võtsid eeskuju, kuid kujundasid oma enda stiili. Kaks skulptorit Rossi ja Cellini
Pühavaimu B. Notke. Püha Jüri Niguliste kiriku altar kiriku altar Sadamalinnas Lüübekis valmistati tiibaltareid kõikidele Hansa Liitu kuuluvatele kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). C.Sluter. Figuur P. Parler. T. Riemenscneider. Philippe Julge Autoportree Autoportree hauamonumendilt Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Bernt Notke. u. 1440-1509
kaubalinnadele Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440-- 1517). Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. 2.2 Gooti maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud,
o Levinuim seisva madonna tüüp KONTRAPOSTI tugev toonitamine o Tänu looduslähedasele suunale kerkib esile PORTREEKUNST Valitsejad aj nende perekonnaliikmed Hauamonumendid o Metallplastika Harrastati enamasti Kirde-Prantsusmaal, nagu romaani metallplastikatki o Claus Sluter Suur mõju · Monumentaalskulptuuris esmakordselt realistliku suuna tendentsid · Maalikunst o Klaasimaal Prantsuse keskaja kunsti suurepärasemaid saavutusi on värvilised klaasaknad Mosaiigisarnaselt kokku asetatud klaasitükid, mida hoiab koos tinaraam XIV saj · Lihtsustumise tendentsid
Selle aegseteks tuntuimateks ehitisteks on Louis Metezeau loodud „Veeäärne galerii“ Tuileries’ ja Louvre’i vahel ning Luxembourgi loss ja Saint-Gervais kirik, mille autoriks Salomon de Brosse (1562-1626). Omanäoline suund, mis prantsuse arhitektuuris arenes, on alus sellele, mis prantsuse arhitektuuris edasistel sajanditel toimuma hakkas. (Vaga 2004: 476) XV sajandi Prantsuse skulptuur on jõuliselt realistlik, mille tuntuim rajaja on Claus Sluter. Prantsuse plastika hakkab vabanema gootikast ning areneb iseseisvalt ega saa palju mõjutusi Itaalia skulptuurikunstist. Burgundias domineeris läbi XV sajandi Claus Sluteri stiil. Selle üheks parimaks näiteks on Claus de Verwe’i ja Antoine Le Moiturier’i hertsog Jean Kartmatu 1464 valminud hauamonument. Ohtralt on töid, mis kujutavad Surma (surnupealuusid, luukeresid, lagunevaid kehasid). Eelistatakse Kristuse kannatusloo stseene. Burgundia stiil levis enamikes Prantsuse provintsides
Läänemere ääres, ka Tallinnale. Lüübekist Hermen Rode töökojast telliti 76 figuuri ja paljude maalidega altar Niguliste kiriku jaoks, üks suuremaid omataolisi Läänemere ääres, Pühavaimu kirikule valmistas tiibaltari aga kuulus lüübeklane Bernt Notke (u. 1440--1517). Keskaja lõpupoole tugevnesid skulptuuris realistlikud, tegelikku elu järgivad jooned. Skulptorid, nagu Peter Parler (1331 - 1399), Claus Sluter (?- 1406) ja eriti Tilman Riemenschneider (1460 - 1531) jõudsid oma teostega üsna lähedale renessansskunstile. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale
eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga (Kõrgesaar, 2002). Ka andekas laps vajab oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu on vajalik individuaalne lähenemine (Sepp, 2010). Andekus ja erivõimed Andekas on laps, kes oma väljapaistvate võimete tõttu suudab saavutada silmapaistvaid tulemusi (Lindgren ja Sluter, 1994). Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 21 o Intellektuaalne e üldandekus eeldab IQ väärtust 120-130 ja enam. o Eriandekus e spetsiifiline andekus saab avalduda sobivate keskkonnategurite kokkupuutel (muusika, kunst, kehaline jm). o Emotsionaalne intelligentsus kui sotsiaalne andekus. NB! See kirjeldub isiksusejoontega ja pole sisuliselt intelligentsus (Allik 2009).