ka Venemaal. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased). Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis
Makedoonia mõju Kreekas taastada, kuid seegi katse 168 aastal e.Kr ebaõnnestus.Rooma ülemvõim oli Faielik. 9) Nimeta 2 teooriat kus kohast pärinevad skandinaavlased?-(lk108) a) Lääne slavinistid rõhutasid, et slaavlased on kogu aeg Kesk-Euroopas elanud, väites, et Rooma riigi perioodil, elasid nad seal germaania keeli kõneleva vähemuse varjus. b) Vene teadlased aga olid seisukohal, et slaavlased on pärit emakeselt Venemaalt ning Kes- Euroopa slaavistumine kesk-ja uusajal on migratsiooni ajal.Alles 1989 hakkasid venelaste seisukohad peale jääma. 10) Millal mainiti slaavlasi esimest korda ning mis piirkonnas?-(lk.108) Vastus:Slaavlasi mainiti esimest korda 6saj p.Kr, mil nad asustasid piirkonna, mis ulatas Karpaatide põhjaservast ja Visla jõe ülemjooksust kuni Musta mereni. 11) Kirjelda slaavlaste levikut.-(lk.109) Vastus: Slaavi keeli kõnelevad rahvad levisid üle kogu Kesk-Euroopa Läänemerest kuni Egeuse mereni
Teine suund, kuhu mindi, oli lõunasuund, eeskätt Balkani poolsaar, sinna läksid sklaviinid. Neist kujunesid välja lõunaslaavlased (serblased, horvaadid, sloveenid, montenegrolased e tsernogoorlased). Kolmas suund oli idasuund, eeskätt Dnepri jõe keskjooks, sinna asusid antid, idaslaavlaste eelkäijad (venelased, ukrainlased, valgevenelased). Antid hakkasid liikuma mööda Dnepri jõge põhja poole aeglaselt, kuna seal elasid soomeugri rahvad, algas nende slaavistumine. EUROOPA INVASIOONIDE AJASTU Invasioon 8.-11. Saj. Invasioon = sissetung. Euroopat ähvardasid sissetungijad lõunast, idast ja põhjast. Lõunast ja põhjast tulid meritsi. Lõunast tungisid Euroopasse araablased. Aastaks 711 tungisid araablased Pürenee poolsaarele, see läks nende võimu alla. Viimased araablased ajati sealt minema alles 1492. aastal. Idast tulev rahvas tuli mööda maismaad, sealt tuld ungarlased. Umbes 100 pKr läksid ungarlased liikvele Uuralit kaguosast, siirdusid
Moseede juures koolid medresed. Kirjanduse tuntuim teos Tuhat üks ööd Ibn Sina arst, filosoof, oli ihuarst ja kirjutas entsüklopeediaid, arstiteaduse käsiraamatuid Vana-Vene riik Vana-vene asulad asusid jõgede ümbruses, need olid teedeks ka varjaagidele, teeks kreeklasteni. Väsinud rahvas kutsus ka varjaagide pealiku Rjuriku endale valitsema 862. tema kaaskondlane oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus hakkas slaavistumine ja nimed hakkasid samuti mugavduma. Skandinaavlased olid riigi tekke ajal paganad, esile tõusis piksejumal Perun. Tihenesid suhted Bütsantiga, kauplemise eesmärgil. 988 aastal lasi vürst Vladimir end ja kaaskonda ristiusustada. Sellega langes ta ka Bütsantsi võimu alla. Vana-Vene hiilgeaeg saabus Vladimiri järglase jaroslav Targa ajal Riigipiirid ulatusid Mustast merest Läänemereni. Muu hulgas langes tema kätte ka Tartu (1030), pärast vallutasid eestlased tagasi
Põhjapoolsed soomeugrilased jäid oma keelele kindlaks. Soomeugri rahvaid jäi rohkem alles kui baskirahvaid. On arvatud, et indoeuroopa keeltes on ka soomeugri keele mõju. Kaart 55 näitab, et indoeuroopa keeled on liikunud neljas koridoris. Skandinaavia koridoris levis germaanikeel ja balti koridoris suutsid hõlvata ainult Läti-Leetu alad, põhjapool jäi domineerima soomeugri keel. Slaavirahvad eraldusid indoeuroopa keeltest kõige hiljem. Slaavistumine toimus tunduvalt aeglasemalt kui teistes piirkondades. Tänapäeval järkjärgult ilmub igasugu uusi andmeid, eriti huvitavad on geneetikute uurimistuleused. On avastatud, et Euroopa meestel on selline haplotüüp, mis on iseloomulik lähis-idas elanud maaviljelejatele, samas aga on Euroopa naisliini pidi geene, mis on pärit kohalikelt korilastelt. See vihjab sellele, et naised võisid eelistada lõunapoolt tulnud viljelusmajandusega tegelenud mehi, mis
vallutajad kui slaavi vürstid, kes vajasid ladinlikus elukorras rohkem tööjõudu. Uued külad rajati Saksa õiguse alusel: siin olid talupoja õigused suuremad, neil olid soodsamad tingimused, et neid meelitada kaugele rändama. Uus küla rajati nii, et maaomanik tegi selle rajamise tööks värbajale ehk lokaatorile, kes määrast talude suuruse ning asunikud, kes sinna elama tulid. See, kumb etniline rühm peale jäi, määras selle, kus toimus germaanistumine kus slaavistumine. Ümberasustumine polnud nii ulatuslik, et lääne pool oleks rahvaarv vähenenud. Elbest itta läks alla poole miljoni inimese. Inimese põhitoiduks oli leib, mis oli põllumajanduse peatoodang. Mägedes nt oli muidugi loomakasvatus põhiline. Põlluharimisel oli aga samuti loomulikult vaja loomi. Põhjas polnud tihti heinamaapuuduse tõttu võimalik ülal pidada palju loomi. Loomakasvatuse osakaal kasvas suuresti hiliskeskajal, mil liha roll toidusedelis muutus suuremaks
sloveenialased makedoonialaed Pärast seda liiguti idasse, Dnepri jõe keskjooksule ANTID idaslaavlased (läksid põhjapoole vaikselt edasi) venelased ukrainalased valgevenelase hakkas soomeugrilaste slaavistumine Kaubateede sõlmpunktides tekkisid kaubakeskused ~ linnad Laadoga, Smolensk, Novgorod, Kiiev ( jõgede ääres) Kaubatee Skandinaaviast Bütsantsi ( läbi idaslaavlaste) : varjaagid ja kreeklased TEE VARJAAGIDE JUUREST KREEKLASTENI 6-8 sajandil idaslaavlaste varanduslik ebavõrdsus · hõimujuhid ~vürstid - kerkisid esile · kaaskond ~ülikkond -kerkisid esile · ANTINORMANNISTLIK TEOORIA Vana-Vene riik tekkis sisemiste arengute tulemusena, loojateks idaslaavlased ise
Kroonika järgi suri Rjurik 879. aastal. Ta andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Nii muutus slaavlaste olukord 882. aastal, mil Oleg vallutas lõunas asuva rikka kaubalinna Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu ning nende slaavistumine toimus aegamööda. Ka esimesed suurvürstid polnud tegelikult slaavlased. Siiski saavutasid slaavlased tänu oma arvulisele ülekaalule viimaks ka ülemkihi sekka sulandumise. Kuigi Kiievi-Venet valitsesid Rjuriku järglased kuni 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. Tõeliseks Vana-Vene riigi loojaks võibki pidada hoopis Olegi, kes ühendas killustunud maa
Seda kasutati pikalt Venemaal jumalateenistustel ja vaimuliku kirjanduse puhul. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased. Aja jooksul hakkasid liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Võtsid üle slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide juurest kreeklasteni - . Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva. Tänapäeval kuuluvad nende hulka venelased, ukrainlased ja valgevenelased. Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks
tagajärjed olulised: oluline maj kahju, laastamine. Kuid maj kriisinähtused olid Vml juba enne oli suur. Aga kuj ka koostöö: abielusidemed, Vene aadli hulka sulandus arvukalt tatari perekondi. Läheks liiga kaugele, kui öeldi, et Vene erijooned kõik tatarlaste süü. Maj võimekuse allakäik aga samas oseliselt ka isolatsiooni tagajärg. 14 Slaavi invasioon kirdesse (slaavistumine)? 14.saj selles piirkonnas kujunema (Moskvast põhja poole) tihe kloostrite võrk.Oluline kirjakultuuri keskus. Kirjakultuur ja haridus olemas sisuliselt ainult kloostrites. Froitse-Sergi - rajajaks Radonez, kes seisis Moskva vürstivõimu tugevnemise taga, vaimulik. Simonovi klooster Moskvas (tänaseks vähe säilinud), Helgjärvel Kirivi klooster (teine nimi) pühakukultus Feirakondi klooster. Nende kloostrite raj tähistab Põhja-Vm hõivamist. 14
annaabi.ee 
