Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Kadi Hõim 10. kl Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Oli prantsuse skulptor. 1754 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1780 sai ta Kuningliku Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia rektoriks. E.M.Falconeti looming Falconet' loomingu põhiosa moodustasid rokokoo-stiilis tundeküllased allegoorilised ja mütoloogilised kujud ja kujukesed. Laiema tunnustuse pälvis ta 1754.a. loodud skulptuuriga "Kroton Milon". Samas oli ta töödes tärkava klassitsismi tunnuseid: nende joon oli selge ja vorm puhas. Selline on näiteks "Supleja" (1757). E. M. Falconet "Krotoni Milon"
Louvre JH Ülevaade ● Ehitati 12. sajandil Philippe II kuningapaleena. ● 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. ● 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. ● Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. ● Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. a. ● Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Muuseumi kollektsioon 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda : 1. Vana-Egiptus 2. Lähis-Ida 3. Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma 4. islami kunst 5. skulptuurid 6
sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Seda on lammutatud, suurendatud, täiendatud, lisatud tiibhooneid jne. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. Pärast Versailles'i palee valmimist kolis kuningas 1682.a. sinna ning Louvre'i loss jäi tühjaks ja hakkas lagunema. 1692 kolisid Louvre'i Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal andis Rahvusassamblee välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. Esialgu oli väljas 537 maali. Need olid varem kuulunud kas kuningale või konfiskeeritud kirikult. 17961801 oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all. 1815 sai muuseum tagasi praeguse nime. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti
· 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. · 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Louvre muuseum · Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. · Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. · Esialgu oli väljas 537 maali. Need olid varem kuulunud kas kuningale või konfiskeeritud kirikult. · 17961801 oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all. · 1815 sai muuseum tagasi praeguse nime. · Louvre on üks maailma suurimaid muuseume.
Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis- Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks
Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö. · 17. sajandi teisel poolel tuli kunstiellu muutus. Louis XIV ajastu. 1648. aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali. Tuntuimad selle meistrid on Rigaud ja Mignard. · 18. sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid. · Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis. Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada
Claude Lorrain. Port Scene with the Villa Medici Claude Lorrain. Merkuur varastab Admetose härjad, 1645 Claude Lorrain. Puhkus põgenemisel Egiptusesse, 1651 või 1661 Claude Lorrain. Akis ja Galatia, 1657 Claude Lorrain. Harbour Scene at Sunset, 1643 ● 17.saj teisel poolel tuleb kunstielus muutus. Selle peamiseks ülesandeks saab kuninga ja õukonna tarvete rahuldamine: 1648.a asutati Kuninglik Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia 1671.a rajati Kuninglik Arhitektuuriakadeemia 1666.a Prantsuse akadeemia Roomas ● Hyacinthe Rigaud (1659-1743) Maalis peamiselt kuningat, tema perekonnaliikmeid, aristokraate. Psühholoogilised portreed. Hyacinthe Rigaud. Louis XIV, 1701 Hyacinthe Rigaud. Portrait of Charles Le Brun Hyacinthe Rigaud. Portrait de Louis XV, (1727–1729) Hyacinthe Rigaud. Portrait de Marie-Anne Varice de La Ravoye Hyacinthe Rigaud. Portait of Count Sinzendorf, 1712 Hyacinthe Rigaud
Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö. · 17. sajandi teisel poolel tuli kunstiellu muutus. Louis XIV ajastu. 1648. aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali. Tuntuimad selle meistrid on Rigaud ja Mignard. · 18. sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid. · Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis. Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada
tegelaskujudele nn. keldriluugivalgus. Tema usuteemalistest maalidest on tuntumad: "Peetruse ristilöömine", "Lautomängija". 11. PRANTSUSMAA BAROKK 8 (Pildimaterjali leiate selle materjali kohta õpetaja failist Barokk 2, lk 1-21) Caracci ja Caravaggio jäljendamine. Louis XIV ajal hakati kunstnikke koolitama. Asutati Prantsuse kuninglik maalikunsti- ja skulptuuriakadeemia, 1648. Prantsuse akadeemia Roomas, 1661. Kunstnikud suunati sinna elama ja õppima. Ihaldusväärseim auhind oli Prix de Rome (Rooma stipendium), sai veeta mitu aastat Roomas ja seal kunsti õppida. Prantsuse kuninglik arhitektuuriakadeemia, 1671. Academie des beaux-arts, 1816 liideti kõik akadeemiad kokku üheks kunstiakadeemiaks. Losside ehitamine kujunes oluliseks nagu juba varem Prantsusmaal. Geomeetrilisi kujundeid kasutati arhitektuuris. Claude Perrault 1613-1688
annaabi.ee 
