Skisofreenia Maria Yakhonina · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) · Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale. · Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva ette. Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel.
o Jäsemite nõrkus o Tasakaaluhäired o Käte värisemine o Tugev pearinglus o Põie ja soole talitushäired · Hiljem avaduvateks sümpomiteks on o Nõrkus o Peapööritus ja iiveldus o Spastilisus ehk lihasjäikus o Valu o Impotentsus o Kuulmiskaotus o Tundehäired o Kõnehäired o Dementsus Skisofreenia · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased lõhna-, tunde- jm aistingud · Haigustutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naisel · Hallutsinatsioon häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsiooni skisofreenia korral · Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud
mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja senestopaatiad, mõtlemises luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired, tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus ning tahteelus tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid
Pikaajaline stress, nagu pinged peres võivad samuti haiguse esile kutsuda. · Aju neuromediaatorite osas on oluline roll dopamiini "ületootmisel", dopamiin on keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Kui dopamiiniretseptorid ravimiga blokeerida, siis osa skisofreenia sümptomitest kaob. · Kasvukeskkond mõjutab suuresti seda, kas skisofreeniasoodumusega isikud haigestuvad või mitte. Meeste ja naiste skisofreenial on palju erinevaid jooni. Naistel avaldub skisofreenia raskemaid vorme harvemini, mis naisi kaitseb, ei ole lõplikult selge (põhjuseks peetakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat stressitaluvust). Väidetavalt on skisofreeniasse haigestumine vähenemas, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad (põhjusi tuuakse mitmeid, sealhulgas ravimi kvaliteedi tõus, varasem diagnoosimine ja parem meditsiiniteenistus üldse). 4
Ärevus ja ärevushäired psüühikahäired, kus juhtival kohal on ärevuse sümptomid ja need ei ole sekundaarsed psühhootilistele häiretele, meeleoluhäiretele või muudele raskematele psüühikahäiretele ning ei ole seotud orgaanilise ajukahjustusega. Skisofreenia psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus. Põhjused ja tekkemehhanism pole täpselt teada. Skisofreenial võib esineda mitmeid alavorme, mis avalduvad väga erinevalt: luulud, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased aistingud. Skisofreenial on 4 alavormi: paranoidne inimene arvab, et teada kiusatakse taga või jälitatakse; hebefreenne seosetu kõne, arusaamatu käitumine, palju veidrusi; katatoonne ei reageeri millelegi, püsib tardunud kehaasendis, lihtne aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. 35
kontrolli kaotus psühhotroopse aine või ravimi üle. Seda haigust nimetatakse ka ajuhaiguseks. Alkoholism on samasugune haigus nagu vähk, allergia ja diabeet. Alkoholismi põhjused on kas alkoholi kauaaegne ja rohke tarbimine või geneetiline pärilikus. Kuna alkoholism, narkomaania ja ravimisõltuvus on paljuski mõjutatud pärilikkusest, siis pole selle teke kellegi süü, kuid haigel on vastutus sellest tervenemise ees. Haiguse geneetiline päritolu on tugevam, kui skisofreenial või diabeedil, kuid 11 tihtipeale arvatakse, et tegemist on lihtsalt tahtejõuetuse või psüühikahäirega. Sõltuvus on haigus, mis sisaldab endas inimelu kõiki tahke, ka emotsionaalset poolt. Inimene on sõltlane, kui ta ise tunneb, et see segab tema igapäevast tavalist elu. (Libertas, 2017) 1.3.1. Haigus On olemas haigused, millest on võimalik terveks ravida ja on olemas haigused, millele pole ei ravimit ega ka ravi
- Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile - Samas leitakse et skisofreenial on piisavalt spetsiifilised tunnused, mistõttu spektrina mõtestamine pole põhjendatud Sümptomid - Omased mitmed erinevat laadi sümptomid ühel patsiendil ei pruugi ja tavaliselt ei esine kõiki loetletud sümptomeid - Erinevate patsientide kliiniline pilt on väga heterogeenne Positiivsed sümptomid Midagi lisandub tavafunktsioonidele, funktsiooni liialdatud väljendus
atsetülatsioon 2. Edukus on alla 3%. Inimese reproduktiivne kloonimine on seadusega keelatud Eriti kui pragu on selles metoodikas veel väga palju vigu. Lisaks inimese isiksus on geenide ja keskkonna koostoime, ehk kloonides ei saaks sama isiksust. Peale lammas Dolly edukat kloonimist reguleeriti inimeste kloonimine kiiresti seadusevastaseks. 3. Geneetika väärkasutused. Meie käitumine ja isiksuseomadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. Alkoholismil ja skisofreenial on nt geneetiline eelsoodumus. Kui aga keskkonnarisk, nt alkohol, puudub, siis vastavat haigust ehk alkoholismi ei teki. Loodusliku valiku alusel organismi ebasobivaid tunnuseid asendatakse kasulikumatega. Galton arendas seda ideed edasi: Kui inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on evolutsioneerunud siis on need ka päritavad ja neile rakendub valik. Inimsoo kiiremaks parandamiseks saaks kasutada kunstlikku valikut – eugeneetikat. 19
- Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitteseotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine nt kõrgenenud ärrituvus tühistel põhjustel Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine - Emotsionaalne inadekvaatsus – emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega - Ambivalents – kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil nt skisofreenial Meeleolu Püsiv emotsioon mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt. Kergemad muutused meeleolus ei pruugi väga selgelt avalduda lühiajalise vaatluse käigus nt kerge depressiooni korral. - Eutüümne meeleolu – normaalne meeleolu - Aleksitüümia – võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel Meeleolu muutused Alanenud meeleolu - Lein või mure – reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus
annaabi.ee 
