Lugesin Margus Karu romaani "Nullpunkt". Raamat on ilmunud 2010. aastal ning sellest on tehtud ka film. Otsustasin lugeda just seda raamatut, kuna olin varem näinud ka filmi. Film mulle väga meeldis ning, kuna olin kuulnud, et raamat ja film on erinevad, siis tekkis uudishimu. Raamatu kasuks rääkis ka veel fakt, et tegelased on sama vanad kui mina ehk mul on lugemise käigus võimalus samastuda. Raamat rääkis gümnaasiumieas Johannesest, kes vahetas keset õppeaastat kooli. Tal oli kodus skisofreeniahaige ema ning koolis hakati teda kiusama. Johannese elu jõudis nullpunkti, aga sealt edasi sai see ainult paremaks minna. Lõpuks sai Johannesest kooli kõige populaarsem poiss. Raamat on kindlasti väga motiveeriv ning annab inspiratsiooni ning lootust kõigile, kelle elu on samuti nullpunkti jõudnud. Igaüks on oma saatuse sepp. Ma arvan, et see ongi autori sõnum. Raamatus olid mõned kohad tuttavad, mõned mitte. Näiteks, pole mina oma elus sellise koolikiusamisega kokku puutunud
See võib tekitada sõltuvust ja olla hilisemate probleemide põhjuseks. Skisofreeniahaiged võivad kasutada sõnu, mis on teiste jaoks mõttetud. Kui sa neist aru ei saa, püüa suhelda teisel viisil. Koos muusika kuulamine, maalimine, teleri vaatamine või lihtsalt vaikselt tema kõrval istumine tõestab skisofreeniahaigele, et sa oled temast huvitatud ja hoolid temast, ilma et peaksid seda proovima sõnadega väljendada. Ära kunagi räägi nii nagu skisofreeniahaige poleks sinuga ühes ruumis. Skisofreeniahaiged on enamasti neid ümbritsevast keskkonnast teadlikud. Hoolitse enda eest-sinu pereliikmel pole sinust mingit kasu, kui sa lased endal emotsionaalselt kurnatuks muutuda ja jääd füüsiliselt haigeks. Ole valmis haiguse taasägenemiseks või kriisiolukorraks-parim viis kriisiga toimetulekuks ja võimaluse korral selle vältimiseks on sellisest olukorrast teadlikolek.
Perekond Perekonna liikme haigestumine skisofreeniasse toob enesega kaasa keerukaid probleeme kogu perekonnale. Perekonna suhtumises võib kohata kaht kahjulikku hoiakut: perekond ei taha aksepteerida haigust või ei taha aksepteerida haiget. Haiguse mitte aksepteerimine toimub tavaliselt haiguse varasemas faasis ja haige mitte aksepteerimine juba hilisemas etapis. Mõlemad hoiakud võivad aga aeglustada skisofreeniasse haigestunud pereliikme paranemise/haiguse taandumise protsessi. Skisofreeniahaige üheks suurimaks ohuks on tegevusetus, seega on äärmiselt oluline perekonna abi selle vältimiseks. Haigele tegevuse pakkumine aitab kaasa ka haige psüühilise tervise taastamisele. Skisofreenia mõistest ja ajaloost Alates esimestes kirjalikest ülestähendustest haiguste kohta võib leida skisofreeniahoogude kirjeldusi, kuid nime "skisofreenia" pani sellele haigusele 1908. aastal Sveitsi psühhiaater Eugen Bleuler
Nad naeravad, nutavad, erutavad tihti vähem. Emotsioonide vähenemine väljendub miimika ja kehakeele väljenduslikkuse kadumisena. Haiged väldivad suhtlemist. Motivatsiooni ja energia(tahte) vähenemine. Haigetel on vähenenud ka tegutsemisaktiivsus. Sageli on neil raske alustada uut tegevust või lõpetada seda, millega on kunagi algust tehtud. Noored ei suuda jätkata õpinguid ega minna tagasi tööle. See võib areneda nii kaugele, et skisofreeniahaige ei tule toime igapäevaste toimingutega(Toidu valmistamine). Huvi puudumine asjade vastu. Haiged kaotavad huvi enda ümbruse ja välimuse vastu. Erinevad tegevused, mida nad võisid sooritada suure naudingu ja huviga, on nende väitel nüüd igavad ja mõttetud. Vähenenud kõne. Sageli on haigega raske pidada pikemat vestlust, nad ei soovi astuda vestlusesse ega arutada probleemide üle. Harva alustavad nad ise jutuajamist, jättes
ebaintelligentsed sünnitised ning kõik pandi degenereerunud kunsti nimetaja alla. 5 Palav huvi vaimuhaigete kunsti vastu püsis kuni 60-ndateni. Siis hakkas koos täpsemate uurimismeetoditega selguma tõsiasi, et loomegeeniuste tiivustajaks polnudki skisofreenia. Suur osa neist põdes tõenäoliselt hoopis teist vaimuhaigust, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Maailmas vaibus skisofreeniahaige kunstniku mood. Huvi pöördus uue häire uurimisele. Inglise psühhiaater Felix Post on avaldanud arvamust, et rahutu hingega inimesi sunnib loomingule nende pidev psüühiline ebamugavustunne. Paljud kirjanikud on tunnistanud, et kirjutamine aitab neil tagasi tõrjuda pealetükkivat ängi ja kurvameelsust. Post hoiatab, et loominguline pingutus on samasugune stress nagu iga teinegi ja võib viia vaimse kokkuvarisemiseni. Ajurakud ei pea suurele töökoormusele vastu ning eelsoodumusega
vaimse tegevuse stimuleerimiseks. Üledoseerimisel tekitab see amfetamiinipsühhoosi, mille sümptomid on väga sarnased paranoidse skisofreenia omadega. Dopamiinisüsteemi liigne aktiivsus võib mõjuda halvasti: inimene ei suuda enam ebaolulisi stiimuleid ignoreerida. Skisofreeniahaigetel ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga erinevates ajuosades. See tähendab, et tegemist on ajuosade koostöö häirega. Skisofreenia pärilikkuse kohta on teada, et skisofreeniahaige lastest ning õdedest- vendadest on skisofreeniat umber 8-12% -l, Üldine esinemissagedus on 1%. Lapsendamise uurimused näitavad, et skisofreeniaga ema lastest,kes on esimese elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest, kes on lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise sagedus kuskil kolmandik. (Allik jt, 2002: 247-249). Skisofreenia põhjus Kuidas seda on uuritud Tulemused
Samuti on nende individuaalsed arengulood ja hetkel saadav kõrvalabi erinevad, sest osa neist elab tavapärases keskkonnas kas üksi või koos perega, teine osa on aga (kas päevase või ööpäevaringse järelevalve või toetusega) hoolekandeasutustes kas ,,uustulnukad" (äsja või hiljuti elama asunud) või ,,staazikad" (palju aastaid elanud) olijad. Kroonilise psüühikahäirega eaka, sh eriti skisofreeniahaige seisundi, selle muutuse ja kõrvalabi vajaduse hindamine nõuab erilist tähelepanu. Ennekõike tuleb seejuures silmas pidada psüühikahäirega kaasuvaid kehalisi haigusi, sensoorseid puudusi ja arvestades seda, et eakad võtavad sageli mitmeid ravimeid, ka ravimite võimalikke kõrvaltoimeid.. Üldreegel eakate ravis on "alusta madalalt ja liigu aeglaselt". Kõrvaltoimete viimine miinimumini aitab vähendada deliiriumi, mäluprobleeme, kõhukinnisust ja uriini retensiooni.
suurendavad märgatavalt suitsiidiriski. Skisofreenia Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isiklikus hügieenis ning sotsiaalses käitumises. Lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Skisofreeniahaige puhul on suitsiidirisk suurenenud, kui: • ta on noor töötu mees; • haigus on varajases staadiumis; • ta on depressiivne; • haigus ägeneb sageli; • ta on hea haridusega; • ta on paranoiline (kahtlustav). Kõige tõenäolisemalt võivad skisofreeniahaiged sooritada enesetapu järg- mistel puhkudel: • haiguse varajases staadiumis, kui nad on segaduses ja hämmingus; • paranemise alguses, kui haigussümptomid on väliselt kadumas, aga sisi-
Sellised hood kestavad tavaliselt minuteid, mõnikord ka kauem. Paanikahoo ajal katkestab inimene tavaliselt käimas oleva tegevuse ning nii öelda põgeneb situatsioonist. Sagedased ja ettearvamatud paanikahood põhjustavad hirmu üksinda jäämise või avalikesse kohtadesse mineku ees. 112. Mis on häiritud skisofreenia puhul? Skisofreenia puhul on häiritud mõtlemine, maailma tunnetamine, tahte- ja tundeelu ning suhted. Skisofreeniahaige mõtlemine on seosetu, hüplev, katkev. Ta ei suuda maha suruda ebaolulisi mõtteseoseid, tema valikuline tähelepanu on häiritud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju, ei erista taju kujutlusest. Sagedasti esinevad hallutsinatsioonid ja luulumõtted (ebaloogilised eksiveendumused, mida ei õnnestu kummutada). Skisofreenia all kannatava inimese emotsioonid on sageli lamedad ja olukorraga sobimatud. Ta võib tunda energiapuudust ning
kuuldase inimesi ukse taga või nähakse tavalisi loomi Pseudohallutsinatsioonid – meelepettelased elamused mis millegipoolest erinevad tegelikkusest nt helesinine koer. Näited: - Deliiriumihaige mees – maja taha platsile kogunes tsirkusega laat, näitasid kalu mida tegelikult ei olnud. Deliirium – võib ka orgaanilistest asjadest tekkida nt nälg. - Alkoholpsühhoosiga vanem mees – hakkab vestlema inimestega kes on olemas aga keda pole parasjagu seal - Skisofreeniahaige noor tüdruk – mõtted kajavad peas, jumala hääl räägib ja aimab mõtteid ette. Kuulmismeelepete. Ei ole päris nagu tavaline heli, kvaliteet on kuidagi teistsugune. - Orgaaniline psühhootiline häire keskealisel – lõhnad, nägi laineid mis ta ees voolasid Psühhosensoorsed häired Agnoosia Tajus ei suudeta aistingud kokku panna ja tajutavaid objekte ei tunne ära nt saabast ei tunne ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega. - Visuaalne agnoosia
· Pahaloomuline neuroleptikumisündroom Sünaptilised sisendid juttkeha medium spiny neuronitele: DA-ergilise sisendi blokeerimise efekti saab vaos hoida m- atsetüülkoliini-retseptorite blokeerimisega, nii vähendades ekstrapüramidaal-nähte. Prolaktiini vabanemise reguleerimine: DA on endogeenne pärssija, mille toime hüpotaalamuses neuroleptikumid kõrvaldavad. Neuroleptikumide manustamise mõju prolaktiinisisaldusele skisofreeniahaige vereplasmas. Ravi algul on järk-järgult suurendatud suukaudse NL annust, mis mõni kuu hiljem on ühtäkki asendatud depoopreparaadiga. Hilisdüskineesia: klassikaliste psühhioosiravimite ohtlikuim kõrvaltoime · Ilmneb pikajalisel ravimisel, eriti vanematel patsientidel · Esimesteks haigustunnusteks on keele pöörlevad & väänlevad liigutused, lisandub huulte imemine & hammustamine & närimisliigutused, viimaks käte & ülakeha tahtmatud liigutused · Põhiliselt pöördumatu
annaabi.ee 
