kige mitmekesisema rhma moodustavad valged vererakud ehk leukotsdid. Vererakud moodustavad vere ldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi lesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kigisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vtlihas, silelihas ja sdamelihas. Liigist sltumatult on lihaskoe kige iseloomulikum omadus kokkutmbevime. Lihaskoes on vhe rakuvaheainet, lihaste phimassi moodustavad lihasrakud. Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad klustega luudele (skeletile) ning mis annavad inimesele liikumisvime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on vimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja teiste neselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererhku, tagatakse
Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalusel rasvakihil suur tähtsus inimese kehatemperatuuri säilitamisel. Siseelundite ümbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. 3) Võrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis. Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad kõõlustega luudele ning mis annavad inimesele liikumisvõime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on võimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja teiste õõneselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele.
Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus.
Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja seostumist müosiiniga. Müosiin. Müosiini molekulil eristatakse pead ja saba. Peal on nii aktiiniga sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus.
mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba ·(D ja E) osteoblastid hakkavad ladestama mineraalained osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks (D ja E) osa osteoblaste jäävad tekkiva luu substantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks ·(E) ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega Lihaskude ja lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist, koosneb: ·Silelihaskoest silelihasrakk: d=2-5m, p=100-400m ·Vöötlihaskoest e skeletilihaskoest lihaskiud: d=10-100m, p=10-15cm (max30cm) ·Südamelihaskoest kardiomüotsüüt: d= 15m, p=80m F-aktiin(peenike filament) ·Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina (d=7-8 nm) ·Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga ·Troponiin ja tropomüosiin on regulatoorsed valgud, mis kontrollivad müosiini aktiivsust ja
Kõhrest (maatriks- kondrin; rakud- kondrotsüüdid; kiud- elastiin ja kollageen). Rasvkoe sidekude koosneb: Verest (maatriks- rakuvahevedelik koos kõrge lipiidi sisaldusega; rakkudest- adipotsüütidest ehk rasvarakkudest; kiud- kollageen (harvaesinev). Nagu mainitud, on sidekude üks neljast peamisest koest organismis- teised on: epiteelkude, mille peamised funktsioonid on: kaitse, transport, sisemiste õõnsuste vooderdamine ja sekretsioon (sh. higi, pisarad) lihaskude, mis koosneb: skeletilihaskoest (vöötlihas, kontraktsioon vabatahtlik) silelihaskoest (silelihas, kontraktsioon tahtele allumatu) südamelihas närvikude, mis koosneb: neuronitest (saatvad ja vastuvõtvad signaalid) ja neurogliiast (kaitsevad neuroneid). Pehmed koed, millega füsioterapeudid tegelevad, on peamiselt kõõlused, fastsiad, lihased ja nende kõõlused, bursad, kapslid, närvid ja nende kest. On selge, et erinevatel anatoomilistel struktuuridel on väga erinevad funktsioonid. Lühidalt võib neid
Jämesoolel on omadus aktiivselt resorbeerida Na , vesi järgneb osmootse rõhu difusiooni teel. Jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud aminohapped ja teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures mood organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihaskiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas
ärritajate mõjul. Jämesoolel on omadus aktiivselt resorbeerida Na , vesi järgneb osmoosse rõhu difusiooni teel. Jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud aminohapped ja teised valgu seedimisproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgised ained. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Silelihaskude ja vöötlihaskude seedetraktis. Lihaskoest koosneb seedekulgla ülemistes osades skeletilihaskoest, söögitoru keskosast alates silelihaskoest ja päraku piirkonnas on tahtele alluv skeletilihaskude. Sooleseinas paiknevad piki- ja ringlihaskihid. Ringlihaskiht on seesmine ja pikilihas- kiht välimine. Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas
kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. Liigist Skeleti- ehk sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikum omadus kokkutõmbevõime. Lihas- vöötlihaskoe, koes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. silelihaskoe ja südamelihaskoe Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad kõõlustega luudele (skeletile) ühine iseloomulik ning mis annavad inimesele liikumisvõime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, omadus on inimene on võimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosne- kokkutõmbevõime, vad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, ku- nende ehituses ja
annaabi.ee 
