Enamasti on sõnaline, aga võib olla ka arvuline Annab edasi indiviidi või objekti omaduse intensiivsust, suurust. Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: · Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused · Diskreetsed ja pidevad tunnused · Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus
- Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine
Esinduslik – samad proportsioonid, mis on üldkogus, peavad olema ka valimis. Piisavalt arvukas. Tunnused- nimi, järjestus, intervall, binaarne. Võtmeküsimused: Kas väärtused on järjestatavad? Kas skaalavahemikud on võrdsed? Nimitunnused nimi, sugu, perek. seis, elukoht, maakond. Väärtused ei ole üheselt järjestatavad Järjestustunnused rahulolu, haridustase. Järjestustunnuste puhul on tunnuse vastusevariandid intensiivsuse põhjal järjestatavad. Samas ei pea skaalapunktide vahed tingimata võrdsed olema. Tüüpilisteks järjestustunnuse näideteks on haridustase, igasugused meeldivuse ja rahulolu hinnangud. Väärtused on üheselt järjestatavad aga vahemikud ei ole võrdsed, saab arvutada mediaani. Nõustamisskaala (kui rahul olete…), sagedusskaala (kui tihti…) Tuleb töötluseks kodeerid (määrata arvväärtused nt. hea-1, väga hea-2 jne). Intervalltunnused (sh arvtunnus) vanus ja sissetulek (paljuväärtustega) pikkus, kaal
Enamasti on sõnaline, aga võib olla ka arvuline Annab edasi indiviidi või objekti omaduse intensiivsust, suurust. Näiteks: haridustase, erinevad nõustumise (olen täiesti nõus; olen nõus; ei ole nõus; ei ole üldse nõus) või meeldivuse hinnangud vms. · Arvtunnused Mõõdetud arvulisena Võib eristada kahte arvtunnuste mõõtmise skaalat · Vahemikskaala: sel juhul on kõigi skaalapunktide vahemikud võrdsed, kuid skaala nullpunkt pole üheselt määratud · Suhteskaala: sel juhul on skaalapunktide vahemikud võrdsed ja ka nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Diskreetsed ja pidevad tunnused
Luua alternatiivsus, valikuvõimalus Luua motiveeritus põhjalikuks ja ausaks vastamiseks Esitada küsimused vastajasõbralikult, võimalikult vähe pingutust nõudvalt (pigem tabel kui järjestamine, vältida põhjusküsimusi jne) Nõuded vastusevariantidele: - ammendavus - mittekattuvus - lähtumine ühest loogilisest alusest - võrdsed vahemaad skaalapunktide vahel (hinnangu- ja sagedusskaala puhul) Esitada küsimused psühholoogiliselt ja loogiliselt sobivas järjekorras - kergemad ja raskemad küsimused vaheldumisi, alustada kergemast - alustada küsitluse põhiteemaga seonduvast - sisuliselt seotud küsimused koondada ühte teemaplokki - jälgida assotsiatiivseid seoseid plokkide ja küsimuste vahel
• Ma usun headusse ja siirusesse ka ilma kiriklike tseremooniateta • Tundub, et liiga palju raha läheb kirikule • Kirik esindab liigselt vanu dogmasid ja keskaegseid arusaamu • Kirik on ahne ja eelarvamuslik • Ma arvan, et kirik on ühiskonna parasiit LOUIS GUTTMAN’I, EMORY BOGARDUS’E SKAALAD • Guttmani kumulatiivne skaala (1944): unidimensionaalsete nähtuste mõõtmiseks. • Kumulatiivsus: eeldus, et valik tähistab ka järgmiste skaalapunktide aktsepteerimist. Näide: palju nõus aastas annetama? • Guttmani rakendus: Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala. Kaugele lubatakse teistsuguseid? Näited. BOGARDUSE SOTSIAALSE DISTANTSI SKAALA NÄIDE • Kas Te olete nõus, et mustanahaline/lised inimene/inimesed: 1. Külastavad teie riiki 2. Elavad teiega samas riigis 3. On teie riigi kodanikud 4
nimetust) (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Järjestusskaala: mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Vahemikskaala ehk intervallskaala: arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline (Celsius) Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. 24. Mõõtmisprotseduuride üldine jaotus: psühhofüüsikaline ja psühhomeetriline skaleerimine;
eksmist läbi ei saa). 3. Peamised mõõtmisskaalad, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Stevensi skaalad: 1) Nominaalskaala – mõõdab ainult erinevusi. Kõige nõrgem mõõteskaala. Nt sihtnumber, sugu (mees-naine), eriala. Ei saa kasutada kui aritmeetilist keskmist. 2) Järjestusskaala – mõõdab erinevusi ja suurusi. Objekte ja nende omadusi saab järjestada, kuid vahemikud skaalapunktide vahel ei ole võrdsed. Nt enamik Likerti skaalad ja teised järjestatud mõõtmised, nagu koht iludusvõitlustel või hobuste võiduajamisel. Ebavõrdsete vahemike puhul ei saa me kasutada aritmeetilist keskmist. 3) Vahemikskaala – mõõteskaala, millel on võrdsed vahemikud, kuid puudub tegelik nullpunkt (nt temperatuuriskaala). Saab teha enamik matemaatilisi tehteid ja kasutada tavapärast järeldavat statistikat. Nt IQ ja SAT-i skoor – neil
•Arv on argument Kriitika •Kontakt uurijaga väga distantseeritud - ei uurita sügavamaid hinnanguid, väärtusi ja arusaamu. •Pakub tihti formaalset, liialt üldistatud ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti - taandab keerulised seosed ja nähtused puhtalt arvudeks ja statistilisteks seosteks. •Ajaloolis-kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline •Mõõtmine ja skaalad kunstlikud. Me ei tea, mis respondent teatud väljendite/skaalapunktide all tegelikult mõtleb. Reliaablus •Reliability - näitab uurimistöö tulemuste stabiilsust ja konsistentsust (ehk sisulist järjepidevust) •– Stabiilsus – tulemused ei varieeru ajas, kui kasutatakse sama uurimisinstrumenti ja ei sõltu ka uurija isikust •– Konsistentsus – vastused eri küsimustele, mis mõõdavad kontseptide eri aspekte, on üksteisega loogiliselt ühilduvad • Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad.
2. (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? JÄRJESTUSSKAALA 3. mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada 4. (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? INTERVALLSKAALA - arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel (e.g IQ skaalat vaadeldakse mõnikord järjestusskaalana (konservatiivne seisukoht), mõnikord intervallskaalana (liberaalsem seisukoht) - viimasel juhul eeldatakse, et skoorid 90 ja 94 erinevad omavahel samapalju, kui 130 ja 134.(Järjestusskaala lubaks öelda ainult, et 134 on rohkem kui 130 ja 94 on rohkem kui 90 punkti). Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? SUHTESKAALA - omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõmisvahend
koosmõjusid. Mitmemõõtmelise analüüsi meetodeid on võimalik rühmitada vastavalt soovitavale tunnustevahelise seose tüübile (sõltuvustehnikad ja sõltumatuse tehnikad) ja tunnuste tüübile. Tunnuseid jagatakse vastavalt nende tüübile arvtunnusteks ja nominaaltunnusteks. Arvtunnuste (meetriliste ehk kvantitatiivsete tunnuste) alla kuuluvad pidevad ja diskreetsed arvtunnused. Samuti võib arvtunnusena vaadelda järjestustunnust, kuid siin tuleb tähelepanelik olla skaalapunktide omavahelise kauguse (mittevõrdse skaala) suhtes. Nominaaltunnuste (kvalitatiivtunnuste) alla kuuluvad mittearvulised tunnused, mille väärtusvariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust. KVALITATIIVSED UURINGUD Peamised uuringumeetodid kvantitatiivuuringud ja kvalitatiivuuringute peamine erinevus seisneb selles, et kvantitatiivuuringud on struktuursed, suunatud suuremale valimile ning nad on kirjeldavad uuringud. Kvantitatiivsete uuringute
annaabi.ee 
