elavnes soikunud kirjanduselu. 1917. a kevadel saabusid pagulusest Vilde ja Tuglas. Esialgu ei õnnestunud kirjanikke koondada suuremaks organisatsiooniks.1917 aasta juulis asutas kuus kirjanikku ,,Siuru" rühmituse.Tuglasest sai selle juhtkuju. Isiksuselt erinevaid surulasi sidus uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Tuglase toimetamisel ilmus aastail 1917-1919 ,,Siuru" ühisväljaannetega kolm albumit. Siurulaste andekas looming kujundas eesti luule ilmet aastail 1917-1919. Siurulastele oli tähtis loova vaimu avaldamise võimalus, kõik muu oli kõrvalise tähtsusega. Nad ei nõudnud publikult tähelepanu nagu miskit tänu, sest nad lõid kõik kõigepealt iseenese jaoks, ilma et nad oleks teistele mõelnud. Loomise rõõm oli nende ainus tõukejõud. Eesti luulet rikastasid surulased eelkõige armastus- ja looduslüürikaga. Armastusluules leidus julget sensuaalset tooni ja erootilisi kujutusi, mida varem polnud luules tuntud. Samas iseloomustas
Õpetamine jäi tahaplaanile, hakkas jooma. Läks Saaremaale tagasi, isa koju. Seal kogus ennast ning ta määrati tagarindele. Kuid tervis oli juba piisavalt halb. Tema novellid on omamoodi kummalised. Esmapilgul võib seda loomingut lugeda realistlikul tasandil. Juba pealkirjad on väga argised, nt ,,Neljapäev", ,,Küla". Novellid on poeetilised. Mõtted on hüplikud ning seetõttu on raske mõtet jälgida. Novelle läbib inetuse esteetika- poeetiline, ilus inetus. Ta oli siurulastele maskotiks. Henrik Visnapuu (1890- Oli pärit vaesest perekonnast, vanemad olid taluteenijad. Hariduselu oli raske. Koolivennaks oli vahepeal ka Julius Kuperjanov. Õppis Tartu linnakoolis, edasi Saadjärve Ministeeriumikooli pedagoogika klassis. Seal sai tasuta õppida. 1916 lõpetas esternina gümnaasiumi. Edasi läks Tartu Ülikooli õppima (1917). See jäi aga põgusaks, kuna liitus Siuruga ja suhkeldus sellesse. 1917 ,,Amores" 1920 ,,Talihari"
Ado Vabbe kui raamatugraafiku areng suundus meeleolukate kubofuturistlike nüanssidega tööde juurest, kus peaosa mängis silueti ja pleki väljendusrikkus, ekspressiivse sulejoonistuseni ja sealt juba toonillustratsioonini. Järjest tõusis otsene side raamatu tekstiga, kuid sellest hoolimata jääb Vabbe raamatugraafilise loomingu kõige värskemaks ja hinnatumaks osaks see, mis ta lõi 1910-ndate aastate lõpul ja 1920-ndate algul. Meeldis eriti siurulastele. Tema maalidele ja joonistustele omane rafineeritud fantaasia, virtuooslik kergus ja vaba mängulisus olid eesti kunstis midagi uut. Vahetult enne sõda oli käinud Saksamaal ja Itaalias, kus tutvus ekspressionismi ja futurismiga. Sõja ajal elas Moskvas, vene avangardi tollases pealinnas ja puutus kokku sealse kubofuturismiga. Tal oli suur roll selles, et kunstikool "Pallas" kujunes niivõrd uuendusmeelseks. Ta oli kunstikool "Pallase" juhataja aastatel 1926-1929. 1
Gailit oli sellest seltskonnast ainus, kes ei kirjutanud luuletusi. Tuglaski oli rohkem novellikirjanik. Visnapuul ilmus luulekogu ,,Amores", Semperilt ilmus luulekogu ,,Pierrot". Atson tõi Tuglasele oma luuletuste käsikirja. Keegi poleks uskunud temast seda. Kirjutas murdekeelseid luuletusi ,,Henge palango". Need tesosed ilmusid kõik aastal 1917. Siurulased said oma teostega väga kuulsaks. Kuulsust aitas süvendada see, et nad korraldasid avalikke esinemisi, kus esitasid oma loomingut. Siurulastele heideti ette nende pühapäevameeleolu, kui kõik mõtlesid sellele, kuidas kujuneb eestimaa saatus. Siurulased olid väga populaarsed seetõttu oli nendega seotud ka palju värvikaid lugusid. Tartu lokaalis ,,Kommerts" esines üks kupleelaulja, kes sepitses Siuru kohta pilkelaule. Visnapuu ja Gailit olid ägedamad tüübid, saatsid peremehe kaudu Larssonile hoiatuse, et too oma lauludes ,,siurulasi" ei pilkaks. Visnapuu ütles, et kui Larsson õppust ei võtnud.
Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses Peale armastuse ja kirgede mehe ja naise vahel ei ole midagi muud, ei Asutavat Kogu, ei Eesti osariiki, ei ilmasõda, ei sotsiaalset kriisi, ei maaküsimust, ei nälgivaid rahvahulki."
(„Sonettidest” ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et Siuru tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane – põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: Siuru on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses --- Peale armastuse ja kirgede mehe ja naise vahel ei ole midagi muud, ei Asutavat Kogu, ei Eesti osariiki, ei ilmasõda, ei sotsiaalset kriisi, ei maaküsimust, ei nälgivaid rahvahulki."
Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses Peale armastuse ja kirgede mehe ja naise vahel ei ole midagi muud, ei Asutavat Kogu, ei Eesti
Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane - põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses --- Peale armastuse ja kirgede mehe ja naise vahel ei ole midagi muud, ei Asutavat Kogu, ei Eesti osariiki, ei ilmasõda, ei sotsiaalset kriisi, ei maaküsimust, ei nälgivaid rahvahulki."
Eriti luule ümber. (Sonettidest ilmub 1919 veel kolmaski trükk). Tegevust alustades polnud Siurul mingit manifestilaadset programmi. Põhikirja esimene punkt fikseerib eesmärgiks "kirjandusliku ja kunstilise kultuuri harrastamine referaatide lugemise ja kirianduse laialilaotamise abil.". Tuglas väidab Siuru õhtul Viljandis, et S tegevuse tõukejõuks on loomisrõõm, loova vaimu arendamise tarve, seetõttu ei rutatagi kirjandusliku "usutunnistuse" sõnastamisega. Kohati on kriitika siurulastele väga pahane - põhjuseks üsna väijakutsuv käitumine ja viljeldav teemadering. Dramaturg Raudsepp kirjutab kurjasti: S on muredeta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses --- Peale armastuse ja kirgede mehe ja naise vahel ei ole midagi muud, ei Asutavat Kogu, ei Eesti osariiki, ei ilmasõda, ei sotsiaalset kriisi, ei maaküsimust, ei nälgivaid rahvahulki.". Kuigi S ei kajastanud
annaabi.ee 
