kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Sügavhaua kraater asub Sügavhaua metsavahikoha lähedal ja on üsna võssakasvanud. Kraatri läbimõõt on väiksem umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Vall on kraatri läänepervel vaevumärgatav, kuid idas tõuseb 1,5 m kõrgusele. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Kuradihauda on raske leida ja väliselt ei paku ta midagi – see on tavaliselt veega täidetud vaevalt meetrisügavune lohk. Kuradihaua läbimõõt on keskmiselt 24 m. Paiguti on näha kunagi kraatrit ümbritsenud, nüüd tugevasti tasandunud valli katkendeid. Tondihaud on 20 m
Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks. Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Mõlemal kraatril on idakülje valliosa kõrgem, mis lubab oletada meteoriidi langemist läänest - väikekraatritele on iseloomulik aine suurem väljapaiskumine trajektoori pikenduse suunal. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal. Siiamaani on selgusetu, millise meteoriidiga oli tegu, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde ega -tolmu.
· Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadi (aluste) lahustumine ja laguproduktide väljauhtumine mullast läbinõrguva veega A Mulla mass väheneb (maapind alaneb) B Karbonaatse korese (osakesed üle 2 mm) sisaldus väheneb. · Tühemed täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega muutub mulla mehaaniline koostis ehk lõimis (A-Bm). Pruunmuld http://www2.klett.de/sixcms/list.php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie %20Infothek&article=Infoblatt+Braunerde Savistumine · Savihorisont (Bm) kujuneb huumushorisondi alla Iseloomulik viljakale mullale Savi loob mullale struktuuri Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis
1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit ümbritseb kuni 4,5 meetri kõrgune ringvall. Kraatripõhi on täitunud 2,5 meetri paksuselt turbaga, millest tehtud õietolmu ja radiosüsinikanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6600 aastat. Samasuguse kujuga on ka metsaga kaetud Sügavhaud, mille läbimõõt on väiksem – umbes 50 meetrit valliharjalt mõõdetuna ja kraatri sügavus 4,5 meetrit. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turbapinnast seal moodustund ei ole. Mõlemal kraatril jääb valli kõrgem osa kraatri idapervele, mis viitab meteoriidi langemisele lääne poolt. 3 Joonis 1. Ilumetsa meteoriidikraater – Põrguhaud. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal, kui geoloogid otsisid savileiu kohti tellisetehase jaoks.Esmauurijaks oli akadeemik Artur Luha. Alustatud uuringud katkestas Teine maailmasõda
Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt 8 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/legendid.html 8 9http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html liivakivi ja põhimoreeni segatud mass. Kraatrinõlvadel on moreen muljutud kohati keerukateks rebendvormideks.10 Sügavhaua läbimõõt on väiksem - umbes 50 m ja kraatri sügavus 4,5 m. Kraatripõhja täidab suures osas sisseuhutud vallimaterjal, turvast pole moodustunud. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem
Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine, leostumine, leetumine, turvastumine, gleistumine, sooldumine, ferralisatsioon Kamardumine-selle tulemusena tekib maapinna lähedale huumushorisont, kõige ulatuslikum rohttaimedega alal, eriti intensiivne parasvöötme rohtlates, koos kamardumisega toimub ka mulla taimejuurtega läbipõimumine kõikides muldades Leostumine-mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel, tühemad täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse, esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri, lahustunud ühendid kantakse mullas liikuva vee toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis
2)Väljauhtehorisondid ehk eluviaalhorisondid E El-lessiveerunud horisont. laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A-horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. Ea-leethorisont. heledat võrvi horisont, mis on vaesunud toitainetest ja saviosakestest.asub vahetult happeliste org aine akumulatsioonihorisontide all sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Elg-näivleetunud horisont-ülalgleistumine koos lessiveerumisega 3)B-sisseuhtehorisont e.illuviaalne horisont Baf-amorsfe raua sisseuhtehorisont. tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõtu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt-tekstuurne sisseuhtehorisont.Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla Bw-metamorfne sisseuhtehorisont. tekib A-horisondi alla kohapeale savistumise tulemusena karbonaatsel
Laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A-horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. E leethorisont. Toimub mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Heledat värvi horisont, mis on vaesunud toitainetest ja saviosakestest. Asub vahetult happeliste org.aine akumulatsioonihorisontide all, sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. ELg näivleetunud horisont. Toimub ülagleistumine koos lessiveerumisega. B sisseuhtehorisont e. illuviaalne horisont. Baf automorfse raua sisseuhtehorisont. Tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõttu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt tekstuurne sisseuhtehorisont. Tekib heledama lessiveerunud horisondi alla. Bm metaforfne sisseuhtehorisont. Tekib A-horisondi alla kohapealse savistumise
Lantsetjad kujult piklikud, süstjad. Leedemuld rohttaimedeta okasmetsade happeline muld, millel ei ole huumushorisonti; metsakõdule järgnevad E- ja B-horisont. Leethorisont (E) valkja, helehalli või kollakashalli värvusega, leetumise tagajärjel saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust keemilistest ühenditest vaesunud horisont. Asub vahetult happelise orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all, sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Leetumine leetumise puhul laguneb mulla mineraalosa happeliste huumusainete mõjul lahustuvaiks ühendeiks, mis laskuva veevooluga mullast eemalduvad. Lehtede liigitamine, lõhestumine, roodumine vt. jooniseid I, II ja III Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine, kitsamas tähenduses karbonaatide lagunemine ja uhtumine mullast. Lessiveerumine lessiveerumisel uhtub ibe (ibe mulla tahked osakesed, peamiselt
annaabi.ee 
