liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-le pidi minema Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem ehk 28.09.1939 täiendati salaprotokolli, NSVL sai ka Leedu, osa NSVL mõjusfääris olnud Poola territooriumist läks Saksamaale. 28.09.1939 baaside leping Moskvas sõlmimine 16.06.1940 ultimaatum – nõue Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Eestile oli sõjaline vastupanu mõttetu ja lootusetu, seega nõustuti tingimustega ning Nõukogude okupatsioon algas 17. juuni 1940. 3.-6. august 1940 liideti Balti riigid Nõukogude Liidu koosseisu. 3. II maailmasõda (algus, osapooled, pöördelised lahingud, lepingud-konverentsid, tulemused) 01.09.1939 – 02.09.1945 (Jaapan) 08.05 (Saksamaa) 23.08
Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist.Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee kontrolli alla läksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad,postkontorid ja omavalitsused. 17.juunist 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud
30 kui algas relva rahu ehk ei ühtegi pauku enam ) Sõjapuhkamine ja Eesti Töörahva kommuun Töörahva kommuun – moodustati Venemaa poolt, et jätta teistele riikidele mulje nag Eestis oleks kodusõda, ning Venemaa läheb vahele ja asub töörahva poolele, tänu millele langeks Venemaale hea valgus . 1918 aastal tuli võimule taas Eesti Ajutine Valitsus kelle olukord oli peaaegu lootusetu. Narva taha koodnati punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks . Kuna Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused ( seal hulgas ka sadu koolipoisse ) Narva alla, kus toimusid nende tuleristsed. 29 November Hommikuks oli Narva Punaste käes ning raekoja trepil kuulutati välja Eesti
Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl · Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba jõudu. 28 sept kirjutas Eesti Moskvas lepingule alla ja 18 okt alustas Punaarmee oma üksuste täiendavate punaarmee üksuste sissemarsiks paigutamist eestisse. ning valitsuse moodustamiseks. 15 juuni leedu · 5 okt kirjutas Läti samale lepingule alla,kuid okupeeriti. 16 juuuni esitati sama eestile ja leedu üritas nõudmisele vastu vaielda kuid lätile,punaarmee võttis oma kontrolli alla lõpuks andis järele ja kirjutas 10 okt lepingule lennuväljad,sadamad,raudteed,postkontorid jne. alla
Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik. Lahkuma valmistuvad Saksa väed loovutasid võimu Konstantin Pätsi juhitud Eesti Ajutisele Valitsusele. Sel hetkel ilmnes, kui ettenägelik oli olnud iseseisva riigi väljakuulutamine juba veebruaris. Peatükk 38 VABADUSSÕJA ALGUS 19181919 Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun Narva taha koondati Punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks. Lisaks valitsusele tegutses enamlik Tallinna Nõukogu ja ilmus ajaleht ,,Kommunist". Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud, Omakaitse jõud nõrgad. Sõja alguseks loetakse 28. novembrit 1918, mil kiiruga formeeritava Eesti sõjaväe esimesed üksused (s.h mitusada koolipoissi) said veel kohal viibivate Saksa üksuste kõrval Narva all oma tuleristsed. 29. Novembri hommikuks oli Narva punaste käes ja ajaloolise raekoju trepilt kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun
Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist.Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee kontrolli alla läksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad,postkontorid ja omavalitsused. 17.juunist 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud
Liit survet Soomele. NSV süüdistas Soomet NSV Liidu ründamises ja 30. November 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda. Soome osutas punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamisest loobuma ja 12. Märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu. 8) Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 14. juuni 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu vabariigile, nõudes luba Punaarmee sissemarsiks. Leedu võttis Nõukogude Liidu tingimused vastu ja 15. Juuni 1940 Leedu okupeeriti. 16 juuni 1940 esitati samasugune ultimaatum eestile ja lätile. Mõlemad riigid nõustusid esitatud tingimustega. Seega olid Balti riigid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisvuse. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14.-15.juuli 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21. Juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu
12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi alles. Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juuni, mil Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailmas tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maal, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas NSVL ultimaatumi Leedu vabariirigle, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21.juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsused kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSVL koossseisu. 3-6.augustil 1940 vormistati annekteerimine ning Balti riigid liideti NSVL koosseisu.
Poola – 1. Septembril 1939. A tungis Hitler sõda kuulutamata Poolale kallale. Poola armee oli tunduvalt nõrgem, üritasid taanduda maa idaossa, kuid 17. Septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. Eesti ja Läti – 16. Juunil 1940 esitati ultimaatium, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Eesti ja Läti valitsus lugesid sõjalist vastupanu lootusetuks ja nõustusid esitatud tingimustega. Leedu – 14. Juunil 1940 esitas NL samasuguse ultimaatiumi nagu Eestile ja Lätile. NL tingimused võeti vastu. Balti riigid olid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. 7. Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda?
Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juunis, mil Saksamaa sissetung Prantusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu Vabariigile, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. Leedu võttis tingimused vastu ja Leedu okupeeriti (oma valdusse võtma). Samasugune ultimaatum esitati ka Eestile ja Lätile 16.juuni 1940. Eestilt nõuti riigi piiridele koondatud Punaarmee sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Eesti ja Läti ei hakanud vastu. Punavägi võttis oma kontrolli alla lennuväljad, sadamad, raudteejaamad, postkontorid. Seega olid Balti riigid 17
Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks minema. Saksamaa müüs kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga NSVL ka Leedu, saades selle eest vastutasuks osa algul NSVL mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi. Baltikumi okupeerimine 14 juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu VB, nõudes luba Punaarmee Täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Leedu võttis NSVL tingimused vastu ning 15. juunil 1940 Leedu okupeeriti ning Leedu president Smetona põgenes Saksamaale 16. juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile. Eestilt nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Mõlemad ei näinud sellest väljapääsu ning oli nõus
Pilet 11 1. Eesti lugu 1939-1940 28. sept 1939 surus Nõukogude Liit sõjaga ähvardades Eestile peale vastastikuse abistamise pakti, mis nägi ette Nõukoguse sõjaväebaaside rajamise Eestisse. 18. okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast seda, ei olnud Eesti enam sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see eri riiva mingil moel Eesti riiklikku korraldust. 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nüudes luba täiendavate Punaarmee üksuste sissemarsiks ning “ausalt” kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.. Eesti pidas sõjalist vastupanu lootusetuks ning nõustus tingimustega. 17. juun 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud. Tallinna saabus Andrei Zdanov, kelle näpunäidete kohaselt asuti Nõukogude saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juun liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad soomusmasinate saatel algul Toompeale seejärel Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist
annaabi.ee 
