Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.oktoobril. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti poliitika sõltus idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus
Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. 15 septembril see tuligi, nimelt Poola allveelaev sisenes Tallinna sadamasse, ning vastavalt neutraliseerimisseadusele asuti seda interneerima, kuid allveelaev põgenes. Kreml kasutas võimalust ära ja süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. Septembril 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 28. septembril kirjutati alla baaside lepingule, milles osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti pidi loovutama Nõukogude Liidule Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiski ümbruse. Lepingus on ka öeldud, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. Samalaadset lepingut suruti ka meie naaberriikidele peale. Selle lepingu allakirjutamisega tagasime endale relvajulgeoleku
Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Läti allkirjastas selle 5 okt ja Leedu 10 okt. Soomes aga põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisule. Seepeale alustas Venemaa 30 nov 1939 sisstungi Soome, vallandades Talvesõja. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja. BAASIDE AEG Okt algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. Nõuti veel merebaas loomist Rohukülla ning maaüksuste paigutamist ja lennuväljade ehitamist Eesti mandriossa. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. 12 okt saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18 okt.
ning 1919. aasta valimistel ei saanud fasistid parlamendis ainsatki kohta. 1921. aastal asutas Mussolini poliitilise partei Partito Nazionale Fascista. Seekord olid vaenlasteks sotsialism ja ähvardav punarevolutsioon. Strateegia kandis vilja ning 1921. aastal võitis fasistlik partei parlamendis kolmkümmend viis kohta. 8 1922. aasta oktoobris nõudis Mussolini, et talle antaks valitsuses vähemalt viis ministrikohta. Nõudmise mittetäitmisel ähvardati fasistide sissemarsiga Rooma, et jõuga võim üle võtta. 29. oktoobril sai Mussolini kuningalt ettepaneku moodustada oma valitsus. Pärast eelpool nimetatud sündmusi algas Itaalias fasistliku valitsemissüsteemiga ajajärk, kus valitsusvõim oli kontsentreeritud poliitiliselt parempoolse diktaatori kätte. Algselt tähendas "fasism" Benito Mussolini poolt 1919 rajatud Itaalia ,,Võitlusliitudest" lähtunud poliitilist liikumist, mis tuli Itaalias võimule 1922. Fasism
kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL jhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse. Punaarme sissemarss Eestisse. 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid. Tõsisemaid raskusi põhjustas Punaarmee saabumineneile inimestele, kelle elukoht jäi rajavate baaside maa-alale. Valitsuse korraldusel olid nad
Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 12 oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.oktoobril. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti poliitika sõltus idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti,
4000- 5000 inimest. Eesti territooriumile rajati koonduslaagreid, kus hävitati Euroopast Eestisse toodud juute. Kõigele vatamata jäi Saksa okupatsioon Nõukogude okupatsiooniga võrreldes suhteliselt pehmeks. See lõikas juba ette pinna alt nõukogude võimu poolt põhjalikult ettevalmistatud partisaniliikumisel. Nõukogude võimuorganite taastamine Eestis algas 1944. aastal koos maa vallutamisega. Nõukogude vägede tagasitulek ei sarnanenud raasugi nende korrapärase sissemarsiga 1940. aastal. Vahetevahel eelnes sellele äge sõjategevus, sest sakslased püüdisd mitmel korral oma rinnet tugevdada. Punaarmee tagasiilmumise kuupäevaks võib lugeda 20. jaanuari 1944 , kui jõuti Narva alla. Aasta lõpuks väljakujunenud Eesti NSV võimustruktuur püsis väiksemate muudatustega põhimõtteliselt nõukogude võimu lõpuni. Taas algas vägivald. Palju inimesi tapeti või arreteeriti ja saadeti Siberisse. 9 1949. AASTA KÜÜDITAMINE 25. märtsil 1949
anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL juhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse.Punaarme sissemarss Eestisse . 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid. Tõsisemaid raskusi põhjustas Punaarmee saabumineneile inimestele, kelle elukoht jäi rajavate baaside maa-alale. Valitsuse
de Liit võinuks kasutada Eesti vastaste sammude tegemiseks. Inimeste hoiakud muutuvad eriti just Soome Talvesõja ajal. Raamatu esimeses pooles kuulemegi nooremat ja vanemat põlvkonda vaidle- mas selle üle, kas tõesti tegutses Eesti õigemini kui põhjanaaber, kes asus võitlema oma iseseisvuse eest. Esitati ka küsimus, et millisel ju- hul on pagemine õigustatud? See küll kehtis rohkem baltisakslaste kohta. Romaan lõpeb Saksa vägede sissemarsiga 1941. aastal. Meeldejääv koht raamatust: ,,Keegi ei kuule meid praegu, ei siin ega seal, ei läänes ega idas, ei põhjas ega lõunas. Keegi ei kuule meid, sest maailm on sündmusi täis, millel elu ja surma tähendus teistele enestele. Meil ei ole midagi muud teha kui ainult oodata, kuni aeg niivõrd muutub, et meidki jälle mäletatakse, meiegi häält kuuldakse..." Viivi Luik "Seitsmes Rahukevad" Tegevus algab 1950. aasta sügisel ning lõpeb järgmise aasta kevadel
Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. · Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. · Venemaale anti õigus kasutada Tallinna sadamat. · Soomes põrkusid Moskva nõudmised parlamendi resoluutsele vastuseisule. Talvesõda. Soome võitis Baaside aeg · Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. · Maavägede sissemarss Eestisse algas 19.oktoobril · Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabris. · Olukorda raskendas talvesõda. Püüti jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti. · Rahva poolehoid kuulus soomlastele. · Olulisem sündmus baaside ajal: baltisakslaste lahkumine! Seitsme kuuga lahkus
okt tulid 12 sõjalaeva. Maavägi tõepoolest 18. ja 19. okt ilma intsidentideta. Jüri Uluotsa valitsus. Sõjaministriks sai Nikolai Reek, välisminister Anst Piip, kõik väliskõnelustel osalenud. Uuele valitsusele pandi suuri lootusi olude liberaliseerumise osas. Poliitiliste vabaduste lubamine jäi neil vaid sõnakõlksusks, ka ei jõutud riigijuhtimisse haarata opositsiooni, Nende tegevus jäi lühikeseks. Baltisakslaste ümberasumine. Algas üsna samal ajal punaarmee sissemarsiga. Hitler kutsus kõiki sakslasi kodumaale ja enamus baltisakslasi läks. Kokku lahkus neid vähemalt 12 600. Baltisaksa rahvusgrupp eestis lakkas olemast. Seda kujutati kui pikaaegsete orjastajate lahkumist, kuid ometi oli see ühiskonda raputav- levisid kuuldused Balti riikide mahamüümisest Moskvale. Vasakjõudude aktiviseerumine. Usuti, et pole vaja riike vallutada, küll nad sovietiseeruvad ise. Sellele aidati kaasa, nt
annaabi.ee 
