töötajatest. Erasektori tunnused: · kasumitaotlemine · eraomandus Erasektori õiguslikud vormid: · FIE füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. Vastutab kogu varaga kohustuste eest. · Täisühing äriühing, kus osanikud vastutavad kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutseb ärinime all. · Usaldusühing äriühing, kus üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab vaid oma sissemaksuga. · Osaühing vastutavad vaid oma osamaksuga. Vajalik algkapital 40 000 · Aktsiaselts erineb oü st aktsiate võõrandamise ja kontrolli ja juhtimise poolest algkapital 400 000 · Tulundusühistu kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Ülesanne · Õ lk 33-34 (uus õpik) · Õ lk 45-47 (vana õpik)
Erasekt. Eestis hõivatud 2/3, avalikus 1/3 töötajatest. Tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus, FIE füüs. Isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teen. Ning see on talle püsivaks tegev. Vastutab kogu varaga kohustuste eest. Täisühing äriühing, kus osanikud vastutavad kohust. Eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutseb ärinime all. Usaldusühing äriühing, kus üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab vaid oma sissemaksuga. Osaühing vastutab vaid oma osamaksuga. Vaj. Algkapital 40000.- Aktsiselts erineb OÜ'st aktsiate võõrandamise ja kontrolli ja juhtimise poolest algkap. 400000.-, Tulundusühistu kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Suhted riigiga: riik kehtestab reeglid ja ettekirjutused (tegevusload, maksud, keskkonnahoid), riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja
koosnev. 6 Juhtimine Juhataja juhib. Juhatus juhib Osanikud Juhataja. osaühingut. juhivad . Võib olla ka nõukogu. Vastutamine Osanik/aksionär OÜ vastutab Nii palju kui on Oma varaga ja ei vastuta vaid varaga osanike,niipalju sissemaksuga. vastutab AS ise. ka varaga vastutajajaid. Kapital Algkapital Algkapital Algkapital Algkapital vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt 400 000.- 40 000.- 1.- 1.- KASUTATUD KIRJANDUS www.riigiteataja.ee ja www.googel.ee
*Usaldusühing- äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühe nime all ning vähemalt üks usaldusosanik vastutav ühistu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks usaldusosanik vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. *Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kõigi kohustuste eest, vastutab oma sissemaksuga osakapitali; osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. *Aktsiaselts- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osanik ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kõigi kohustuste eest vastutab vaid oma sissemaksuga; aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 92. Mis on ettevõte? ettevõte on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms
Äriühingud jagunevad kahte põhiliiki : 1) piiramatu vastutusega ühinguteks ja 2) piiratud vastutusega ühinguteks. U s a l d u s ü h i n g u s on kahte liiki osanikke. T ä i s o s a n i k u d kannavad ühingu võlgade eest täit isiklikku vastutust. U s a l d u s o s a n i k on lihtsalt rahapaigutaja. O s a ü h i n g ja a k t s i a s e l t s on piiratud vastutusega äriühingud. Osanikud/ aktsionärid vastutavad pankroti korral vaid oma sissemaksuga osaühingu/ aktsiaseltsi osakapitali / aktsiakapitaliga. Alates 1. septembrist 1999 kasvab osakapitali/ aktsiakapitali minimaalmäära nõue veel neli korda ( 40000 : 400000 krooni). Aktsiaseltsi puhul on edaspidi eeldatavasti tegemist s u u r e t t e - v õ t t e g a. Aktsiaseltsi juhib juhatus ( see võib olla 1- liikmeline). Juhatust kontrollib ning äritegevuse üldsuunad määrab üldkoosoleku valitud nõukogu. Nõukogu on seega aktsionäre esindav järelevalveorgan.
D: Arveldusarve 5600 EEK K: Nõuded aktsionäride vastu 5600 EEK 42. Emiteeritud aktsiate müük alla nimiväärtuse Firma A emiteeris 200 lihtaktsiat nimiväärtusega 50 EEK tükk. Müügile antud aktsiatest märgiti 80 tükki müügihinnaga kokku 2400 EEK. Müüdud aktsiate nimiväärtus oli kokku 4000 EEK. Aktsiad anti peale nende eest raha laekumist üle ostjale. Ei ole Eestis lubatud müüa alla nimiväärtuse 43. Emiteeritud aktsiate eest tasutakse mitterahalise sissemaksuga Firma A emiteeris 100 lihtaktsiat nimiväärtusega 50 EEK tükk. Müügile antud aktsiatest müüs firma 80 tükki seadmete eest, mis võeti arvele põhivarana. Seadmete hinnaks eksperdi poolt hinnati 5000EEK. Müüdud aktsiate nimiväärtus oli 4000 EEK. D: Materiaalne põhivara 5000 EEK K: Aktsiakapital 4000 EEK K: Ülekurss 1000 EEK 44. Kasumijaotus AS-i üldkoosolekul võetakse vastu 200X a. Kasumi jaotuse otsus. Otsustatakse aruandeaasta
Miinimum kapitali nõue on 400 000 krooni. (MTÜ Õpilasest... 2009) Aktsiaseltsi puhul tuleb tasuda riigilõiv 2 200 krooni (Just aktsiaselts 2009). Eestis on 1 538 usaldusühingut ja 452 täisühingut 1. novembri 2009 seisuga. (RIK... 2009) Põhimõtteliselt on need samad ettevõtlusvormid. Ainuke vahe on see, et usaldusühingus on vähemalt üks isik (usaldusomanik), kes ei vastuta ühingu tegevuse eest kogu oma varaga, vaid ainult enda sissemaksuga. Täisomanikud vastutavad kogu oma varaga ettevõtte käekäigu eest. See tähendab, et kui ettevõte jääb võlgu, siis peavad täisomanikud võla tasuma enda isiklikust rahakotist. Nii täisühingul kui usaldusühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. See tähendab, et neid ei saa üksi teha. Nii usaldusühingu kui täisühingu puhul tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. (MTÜ Õpilasest... 2009) Eestis on 814 sihtasutust 1. novembri 2009 seisuga (RIK... 2009). Sihtasutus on juriidiline
usaldusühingu osanik peab olema täisosanik (vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest) ja vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema piiratud vastutusega usaldusosanik (vastutab sissemakse ulatuses). Eelised ja puudused samad, mis täisühingul. II Piiratud vastutusega Osaühing (OÜ)- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Minimaalne osakapitali suurus on 2556 eurot. Piiratud, sest iga omanik vastutab ainult oma sissemaksuga ettevõtte käekäigu eest. Vastavalt kui suur sissemakse, siis ka nii suur sõnaõigus. Tegevjuhtkonda võivad kuuluda osaühingu juhtknd või mitte juhtkond. Eelised: piiratud vastutus, piiramatu eluiga, suuremad ressursid, suhteliselt väike algkapitali nõue, kerge juhtida Puudused: raamatupidamine on võrreldes eelnimetatutega keerukam, asutamisel võib vaja minna juriidilist abi Äriühingu nõukogu Osaühingu puhul olema ei pea
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7) Ajalooliselt seotud kaupmehe kodanikunimega, Eestis lubatud ka fantaasianimed. Äriühingud kes omavad oma nimes viidet tegevusalale on palju edukamad. Ärinimi= Ettevõtte juurde kuuluv päraldis Organisatsioon, mida loovad üks või mitu inimest majandustegevuseks . Loomisel nad maksavad sisse osamaksu või emiteeritakse aktsiaid. Vastutavad kõik omanikud oma sissemaksuga 24. Millised on ärinimele esitatavad nõuded? Eristatavus: · Äriühingute puhul selge eristatavus kõigist Eesti äriregistrisse seni kantud ärinimedest (ÄS § 11 lg2) · FIE puhul selge eristatavuse teistest sama registripiirkonna (kokku 4) ärinimedest (ÄS § 11 lg 1) · Ersitatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtuniku abi. Võimalik teostada ka eelkontrolli: https://ar.eer.ee/nimeparing.py
2 =1 Erandjuhul, kui liikmete vahe on võrdne esimese liikmega (d=a1): (1 + ) = × 2 Näide 4-9 Lihtintress perioodiliste sissemaksete korral Perekond avab suurema ostu sooritamiseks pangakonto lihtintressimääraga 8,5% aastas ning igakuise sissemaksuga 100 kr. Kui suur on kontojääk viienda aasta lõpul? Lahendus. Kuna iga kuu tagant summa, mille alusel tuleb intressi leida, muutub, leiame intressid iga erineva summa jaoks eraldi ja liidame. Arvestada tuleb seda, et iga erinev summa on pangas ühe kuu vältel, järelikult tuleb intressi arvutamisel perioodiks võtta 1 kuu. Esimesel kuul on kontojääk 100 kr, teisel 200 kr jne. Viienda aasta lõpuks (60. kuu) on seega kontol 6000 kr
12 Vastus: Härra X sai oma investeeringu pealt tulu 1400 krooni. Algkapitali nimetatakse ka raha olevikuväärtuseks (ingl. present value, PV); lõppkapitali tulevikuväärtuseks (future value, FV), s.t. olevikus investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. NÄIDE 4.9. Lihtintress perioodiliste sissemaksete korral.. Perekond avab suurema ostu sooritamiseks säästuarve lihtintressimääraga 8,5% aastas ning igakuise sissemaksuga 100 kr. Kui suur on säästuarve 5. aasta lõpul? Kuna iga kuu tagant summa, mille alusel tuleb intressi leida, muutub, leiame intressid iga erineva summa jaoks eraldi ja liidame. Arvestada tuleb seda, et iga erinev summa on pangas ühe kuu vältel, järelikult tuleb intressi arvutamisel perioodiks võtta 1 kuu. MAJANDUSMATEMAATIKA I Protsent- ja finantsarvutused 27 Sissemakse 1. 2
annaabi.ee 
