Tihti paistavad inimloomuse head ja halvad küljed ilukirjandusest paremini kätte kui päriselust. Klassikaline eestlane näib nii meie endi kui ka tihtipeale välismaalaste arvates olevat küllaltki jahe inimene. Ei ole ta väga suhtlusaldis, vaatab uuendustele pisut põlglikult, veidi kõhklevalt. Ise peab eestlane ennast aga maailma nabaks teised peavad tema pilli järgi tantsima.Teisest küljest on me tüüpiline kaasmaalane küllaltki sisseelav. Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahelised suhted, kust koorub hästi välja klassikalise eestlase olemus, ka tänapäeval. Tänu sellele, millisena on kujutanud Eesti kirjandusklassikud, sealhulgas Tammsaare,
Peegelduv kuulamine on käitumisviis kuulajale, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, et ta saaks end paremini väljendada. See on seotud ka täpsustamisega, juhul kui kuulaja aru ei saanud, või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldamist kutsutakse ka ümbersõnastamiseks. See tähendab, kuulaja poolset sama mõtte väljendamist teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. Sisseelav kuulamine ehk empaatiline on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. 3 Kuulamistehnikad Kuulamistehnikal on erinevaid tehnikaid päris mitu, mille kasutamine on ka igas tööalases olukorras olemas. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Esimene mida kuulamistehnikas ühiskonnas kasutatakse on ignoreerimine
Arusaav kuulamine seisneb keskendumises säärase info (ideede, arvamuste, faktide) tähelepanemisele ja mõistmisele, millest kuulajal võib edaspidi kasu olla. Ta eristab kõneleja sõnumis selle eesmärgi, võtmeinfo, faktid, hinnangud ja argumendid. .2 Hindav kuulamine Hindav kuulamine leiab aset siis, kui kuulaja kaalub rääkija esinemise läbi, kontrollides näiteks tema argumentide paikapidavust või ettepaneku tugevaid ja nõrku külgi. .3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. .4 Väärtustav kuulamine Väärtustava kuulamise eesmärk on kuulamist nautida ja loominguliselt vastata. Nõuab vähem kontsentreerumist. . KUULAMISTÕKKED KUULAJA POOLT 1) Võrdlemine Mõtlete kumb on targem, asjalikum või tublim. ) Mõtete lugemine
1) täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot 2) ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust 3) tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline 4) kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 1.1.3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist
1.2 Peegeldav kuulamine Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. (Antsov, 2005) 1.3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine.
väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine - kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. Empaatiline ehk sisseelav kuulamine - on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes
tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Peegeldav kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Efektiivne kuulamine on seejuures väärtuslik oskus, mis annab kindla alustala tõepoolest õnnestuvale kommunikatsioonile ja aitab kaasa tööprotsessi paremale sujumisele. Efektiivne kuulamine on oskus keskenduda rääkijale, olenemata, kas räägitakse grupile või ainult sinule
Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. 36. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 38. Kuidas kuulata efektiivselt? Et kuulata efektiivselt tuleb vältida kuulamisprobleeme, ülekoormatust, hüplevat mõtlemist, müra ja ebakohast kuulamisviisi. 39. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 40
osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist. 28. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 32
saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: · täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot · ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust · tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline · kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse.
temast aru saadi. See aitab tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine koosneb järgmistest osategevustest: täpsustamine- juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse.
kas vältida teise solvamist või nt leida teise nõrki kohti. 36. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine). Kuulamistõkked segavad suhtlemist, kuna nad takistavad rääkija jutu tähenduste mõistmist. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on teate teema emotsionaalsest tähendusest kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse.
annaabi.ee 
