TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL Uurimistöö Juhendaja: MA Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1Vabatahtlike politsei tegevusse kaasamine Hollandi kuningriigi näitel....................................5 1.1Vabatahtlikud Hollandi politseis............
Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud? V: ette kirjutatud tootmisplaan, mis paberitel küll täideti kuid reaalselt mitte. 13. Kuidas toimusid repressioonid?Mis oli GULAG, NKVD, TSEKAA, KGB? V: Vägivallaga viidi läbi repressioonid. Represseeriti lisaks talupoegadele nüüd ka julgeolekuorganeid, armeed ja võimu keskasutusi, et eemaldada Stalini vastased. GULAG- ülemaailma sunnitöölaagrite süsteem NKVD- riikliku julgeoleku, siseturvalisuse: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelvalve-, massiterrori- kui ka luureorganisatsioon ja kinnipidamisasutuste valve ning majandusliku rakendamise eest vastutanud ametkond TSEKAA-Punaste erakorraline komitee, mis juhtis terrorit. KGB-Riikliku Julgeoleku Komitee, salapolitsei ja salaluure peale NKVD´d 14. Mis oli suure pöörde tulemus? V: NSVL muutub sõjaliselt võimsaks riigiks, kus inimesed nälgivad 15. NSVL välispoliitika?
· Multiravimresistentsus. Eriti HIV-i nakatunud tuberkuloosihaigete suur suhtarv. Arengudokumendi seos teiste dokumentidega · Heaolu arengukava 20162023 käsitleb ühisosana aktiivsena vananemist, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist, sotsiaalset sidusust ning töövõime säilitamist ja taastamist. · Laste ja perede arengukava 20122020 ühisosaks on lastekaitse- ja tervisesüsteemi koostöö ning vaimse tervise teenuste arendamine. · Siseturvalisuse arengukava 20152020 käsitleb ühisosana vanemlike oskuste arendamise veebikeskkonda tarkvanem.ee, mis on muu hulgas suunatud riskikäitumise ennetamiseks, samuti vigastuste ennetamisele suunatud tegevusi. · Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 käsitleb elukestva liikumisharrastuse harjumuse kujundamist ja laste liikumisprogrammi, mille eesmärk on edendada laste kehalist aktiivsust terve koolipäeva vältel.
oskused ja hoiakud, et tagada riikliku sisejulgeoleku jätkusuutlik areng. Eelkoolituse eesmärkideks on: 1. Võimaldada Orissaare Gümnaasiumi gümnaasiumiõpilastel läbida eelkutsealane koolitus sisejulgeoleku erialadel alates 1. november 2010. a. 2. Tõsta koostöös Sisekaitseakadeemia ning Politsei- ja Piirivalveameti sisekaitseliste erialade populaarsust. (suurenenud SKAsse sisseastumise konkurss, suurenenud vabatahtlike noorte osakaal siseturvalisuse tagamisel). 3. Sisekaitselise kutsealase eelkoolituse rakendamise kaudu parandada noorte teadlikkust kutsevalikul ning konkurentsivõimet nii tööturul kui õpingute jätkamisel. 4. Sisekaitselise eelkoolituse kaudu luua lisaväärtust Orissaare Gümnaasiumi õppekavasse, õppeprotsessi. Neist eesmärkidest on minu jaoks kõige olulisem, et kursus annab õpilasele põhjaliku ülevaate
Taani osaleb rohkematel missioonidel ning üritab aktiivselt edendada Euroopa poliitikat just turvalisuse seisukohapealt. Rootsi seevastu seisab rohkem üldiste väärtuste eest ning ei ole ise nii võrd edendaja kui rohkem nõuandja. Lisaks üritab Rootsi probleeme rohkem lahendada läbirääkimiste teel kui sõjaliselt. Oluline erinevus selle kohapeal on ka see, et Taani kuulub NATO-sse, aga Rootsi ei kuulu. Taanit peetakse ka üheks Euroopa siseturvalisuse parandamise algatamisega seotud riigiks. Põhjustena võib välja tuua peamiselt lähiajaloo ning II Maailmasõja. Taanile avaldas selgelt mõju Saksa okupatsioon, millest Rootsi pääses. Lisaks ka see, et Rootsi on olnud suur ja võimas impeerium Euroopas ning pärast selle lagunemist on tegeldud rohkem riigi siseste teemadega. Viimasel ajal on ka välispoliitiliselt aktiviseerutud. Isikute tähtsus välispoliitikas ei saa ülehinnata, vaadeldes terve riigi välispoliitikat, sest neil
o Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi Valitsusasutuste hallatavad asutused Siseministeeriumi näite põhjal täidesaatva riigivõimu asutused: Valitsusasutused o Siseministeerium o 3 ametit o 15 maavalitsust Valitsusasutuste hallatavad asutused o SMIT ehk Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus o Eesti Siseturvalisuse Muuseum Rakenduskõrgkool o Sisekaitseakadeemia Ametite loomise põhjused: Tagamaks teatud valdkondades kiirem areng Ministeeriumid olid arengujärgus ja nõrgad või kandsid endas nõukogude pärandit Nad olid juba loomuliku arengu käigus tekkinud, alternatiiv oleks olnud likvideerimine Ametite tunnused: Täidesaatva riigivõimu asutus, § 38 Valitsusasutus, § 39 lg 3
juurutamist ja hooldamist ning tagab andmekaitse 9) korraldab prokuratuuri asjaajamist ja arhiivi tööd 10) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid http://www.prokuratuur.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/ProkS POLITSEI Politsei- ja Piirivalveametis töötab Eesti riigi siseturvalisuse nimel üle 5000 inimese. Nii on tegemist Eesti suurima riigiasutusega. Politsei- ja Piirivalveamet on politseiasutus. Kõik eriteenistujad on politseiametnikud, sõltumata nende täpsemast ametinimetusest, milleks võib näiteks olla piirivalvur, liikluspolitseinik, menetleja või piloot. Organisatsiooni üldnimetus on politsei. Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus.
huvidest ja võimetest lähtuvalt, hõlmates omaalgatuslikku koostööd avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks. See tähendab, et iga kodanik saab esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning rääkida aktiivselt kaasa riigiasjades. Saab tegutseda vabatahtlikuna keskkonnakaitse, loodushoiu, säästva eluviisi, kohaliku elu edendamise, noorsootöö ning lastega töötamise valdkonnas. Abipolitseinike ning vabatahtlike maa- ja merepäästjatena panustavad vabatahtlikud ka siseturvalisuse tagamisse. 23
Organisatsiooni innovatsioon on uue/märkimisväärselt parendatud meetodi kasutusele võtmine avaliku sektori organisatsiooni juhtimises Mingi uus meetod/mõtteviis avaliku sektori korraldamisel/juhtimisel o Nt. tulemusjuhtimine- võetakse mingid teised indikaatorid. Päästeamet o Nt. uute ministrikohtade loomine o Nt. valdade ühinemine o Nt. strateegilises juhtimises programmitasand. Siseturvalisuse valdkonna loomine 23 o Nt. Sos lasteküla- sotsiaalteenuse mõtteviisi muutus- ei ole lihtsalt, et sotstöötaja tegeleb lapsega, vaid luuakse toetav peremudel, kuhu mitu last pannakse kokku ühe hooldaja alla. 4. Millised on takistused innovatsiooni levikul avalikus sektoris? Bürokraatlikkus, suurus, jäikus Aega ei ole
(jälitussõiduk). (LS § 84 lg 1) 61. Loetle alarmsõidukid. Alarmsõidukid on: 1) päästeasutuse sõiduk ning maastikusõiduk; 2) päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduk ja maastikusõiduk; 3) kiirabisõiduk; 4) politseiasutuse sõiduk ja maastikusõiduk; 5) Kaitsepolitseiameti sõiduk; 6) Kaitseväe kiirabisõiduk, Kaitseväe päästesõiduk ja sõjaväepolitsei sõiduk; 7) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk ning maastikusõiduk; 8) Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse sõiduk; 9) Maksu- ja Tolliameti sõiduk; 10) prokuratuuri sõiduk; 11) Eesti Panga sõiduk; 12) Teabeameti sõiduk. Erandina võib olla alarmsõidukiks punktides 4, 5, 9, 11 ja 12 nimetatud asutuse kasutuses olev sõiduk, mille liiklusregistrijärgne omanik või vastutav kasutaja ei ole nimetatud asutus. (Määrus ,,Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" § 1 lg 1) 62
annaabi.ee 
