hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused. Nafta Maagaas Kivisüsi Pruunsüsi
Prantsusmaa piiratud Päikeseenergia Elektri ja soojuse Saksamaa ___ Saastust ei teki Tehnoloogia on kallis Taastav tootmiseks Itaalia ____ _____ Alternatiivne Prantsusmaa Maa sisesoojus Elektri ja soojuse Tektooniliselt Jaapan Surve Kasutusala on väike, mis energia taastuv tootmiseks aktiivsed Uus-Meremaa ____ ____ keskkonnale väike saadakse piirkonnad Island
samblad ja samblikud. 2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta. 3) Niiskemas ja soojemas edelaosas leidub madalatega metsasalusid. Loodusvarad Kala- Island on kalasaagilt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. (tursk, kilttursk, (p/b)altus, muiva, meriahven, lõhe, forell) 2) Mereimetajad- Hülged ja kääbusvaalad. 3) Koorikloomad- krevetid, krabid 4) hüdroenergia. 5) Geotermaalenergia- maa sisesoojus. Rahvastik Rahvastiku keskmine tihedus on 3 in/km² 2) 2/3 rahvastikust elab pealinnas ja selle ümbruses. Riigi siseala 80% territooriumist on asustamata. 3) Linnarahvastiku osatähtsus on väga kõrge. Üle 90%. 4) Island on üherahvuseline riik. Ligi 97% on põlised islandlased. 5) Islandi keel kuulub indoeuroopa keelkonda, germaani rühma. 6) Iive on väike, kuid positiivne.
17) Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest - kallis - väikese tuulega kohtades ei tasu ära - linde takistab - kallis hooldus - vaate rikkumine - müra, varjud 18) Tuuleenergia osatähtsus on märkimisväärne Saksamaal, Hiina, Suurbritannia 19)Analüüsi päikeseenergia, bioenergia ja geotermaalenergia kasutusvoimalusi. Päikeseenergia: - Soojusenergia kättesaamiseks - Elekter Bioenergia: -Soojusenergia -Elektrienergia -Mootorikütuseid Geotermaalenergia (maa sisesoojus): -Soojusenergia -Elektrienergia 20) Kaudne elektrienergia eksport: Kasutatakse energiamahukate toodete (Alumiinium, kemikaalid) tootmises ning eksporditakse mujale , energiajulgeolek- Riigi võime varustada end vajaminevas koguses sobivat tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms) , taastuvad- Energiavarad, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia) või mis taastuvad
Töödeldakse primaarsete harude toodang inimestele tarbitavaks. Toiduainetööstus, metalluriga, puidutööstus 3) Teenindavad harud e. tertsiaarsed Abistavad tootvaid harusid või otseslt inimest. Nende harude tegevuse tulemusena uusi materjale ei saada. Transport, haridus, side, meditsiin, kultuur... Loodusressursside liigid: 1) Ammendamatud Loodusvarad, mis inimkasutuse tulemusena ei saa otsa. Looded tõus ja mõõn. Ma sisesoojus 2) Ammendaatavad Loodusvarad, mis teatud kasutuse juures võivad otsa lõppeda. Energia liigid: 1) Elektrer 2) Mootorikütused 3) Soojus Energiaallikad: 1) Primaarsed e. esmased energiaallikad On maa loodusliku protsessides esinev energia. Enamikus neist ei osata hästi otseselt kasutada. Tuumaenergia on hästi energiarikas, kuid muude probleemidega.
3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võimalik toota energiat. Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid-päikesekiirgus- vooluvesi, tuul, kliima, elutegevus, toiduahel, energiaallikad. Endogeensed protsessid(sisemised)-maakoorega seotud laamad, Eksogeensed(välimised)- igasugused kliima, kuuga seotud, energia pärineb välisjõududest. LITOSFÄÄR 1
Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad. Protsessid on nt: 1. Laamade liikumine 2. Mäestike teke 3. Vulkanism 4. Kivimite moondumine II. Eksogeensed protsessid Lähtuvad eelkõige päikeseenergiast. Näiteks: 1. Elu üldse 2. Õhu liikumine- kliima kujunemine
mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoiab neid aatomielemente tuumas koos; tuumaenergiat saab vallandada tuumareaktoris looduslikult ebastabiilseid elemente lohutades PÄIKESEENERGIA- päikesekiirguses sisalduv soojus ja valgusenergia, TUULEENERGIA- liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee
Päikeseenergia, päike Huumus-mulla spetsiifilien aine. Huumus on Toitainete varud mullas sõltuvad nii mulla seniidis, siis maks 1,9 cal/cm2/minutis, meil must või tumepruun amorfne mass, mulla mulla mineraalosa mineroloogilisest koostisest kui ka väiksem- sõltub atm seisundis- pilved, udu, õhu mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mulla huumuse sisaldusest ja selle koostisest. puhtus, 2.Maa sisesoojus, 3.Orgaanilise aine mehaaniliselt eraldatav. lämmastik esineb mullas huumuse koostises ja lagunemisel vabanev soojus. Mulla org aine muundumine: 1.värske org aine taimsetes jäänustes peamiselt mitmesuguste org Mulla soojusreziim- soojuse mulda tungimise, mehhaaniline peenenemine, 2.biokeemiliste ühenditena. Ainult väike osa temast esineb leviku ja äraandmisega seotud nähtusi.
Samal ajal kirjutab igaüks näited ka oma vihikusse. 5. Kirjapandud näited arutatakse õpetaja juhtimisel läbi, liigendades need positiivseteks ja negatiivseteks. 6. Kokkuvõte: Küsimus, mõte õpilastele esitamiseks. " Kas vulkanism on inimkonnale ainult ohtlik või ka kasulik?" Õpetajale võimalikke näiteid mida võib välja tuua: 16. tekivad uued pinnavormid 17. kivimid 18. vulkaaniline tuff 19. maa sisesoojus 20. kuumaveealllikad ,geisrid ( turism ) 21. mineraalveeallikad ( tervisevesi ) 22. laavavool 23. mudavool 24. Atmosfääri paisatakse gaase, tuhka 25. Maavärinad 26. väävel Kodus: Mõtle ja vasta vihikusse: Kas vulkaanide näol esinevat ohtu on võimalik vähendada, vältida? Lisamaterjalina saab kasutada: 27. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H., Geoloogia alused. Tallinn: Valgus 1987 28
dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)->tardkivimid(graniit, basalt). Maa siseehitus. Maakoor- pikkus 5-80km, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimimite
sisetuu, Biosfäär hõlmab kõiki 4 sfääri! Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber. Degradatsioon kahanemine, vähenemine LITOSFÄÄR Maailma sügavamaks puurauguks OLI puurauks Venemaal Koola poolsaarel 12,261 km Exxoni puurkaev 12, 345 km, Sahhalinil Venemaa saarel sügavaim hetkel Sügavamale puurimist takistab sisesoojus, sulatab puurimismaterjalid. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid - hõlmab ka vahevöö ülemist osa kuni astenosfäänini. Maakoore paksus tehti kindlaks seismiliste meetoditega. Maavärina ajal pandi tähele et umbes 30 km sügavusel lainete liikumiskiirus tunduvalt suureneb. Ka teised seismoloogid tõendasid, et igal pool toimub peaaegu sama, see tähendab, et on mingisugune piir, mis eraldab maakoort alumisest kihist.
vees lahustuvaid soolasid(humaate),Ca,Fe ja Al- õhurõhust,tuulest,reljeefist,värvusest,taimkatte seniidis,siis max 1,9 cal/cm2 /min meil ga annavad vees mittelahustuvaid soolasid. olemasolust* veega küllastunud mullast aurub väiksem,sõltub atm.seisundist-pilved,udu,õhu 2)FULVOHAPPED-(kõige agressiivsemad)tema rohkem kui vabalt veepinnalt*aurumine on alati puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine soolad lah.vees. Võrreldina humiinihapetega on kiirek tolmustunud mullast *aurumist pidurdavad lagunemisel vabanev soojus Mulla nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. mullapinna kobestamine ja multsimine Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna 3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need veereziim-nähtuste kompleks,mis on seotud vee kujust,niiskusest. Soojusmahutavus-soojushulk mood
olevast hapnikust. Hapnik on peamine oksüdeerija mullas. Mulla soojusomadused ja soojusrežiim, külmumine, sulamine – millest sõltub, mida mõjutab. Mulla soojusreziim - taimedes kulgevad protsessid-igale kultuurile erinevalt. Idanemise algus 0,5...2 kraadi. Soojusenergaia allikad: 1)päikeseenargia - päike seniidis,sõltub atm.seisundist - pilved,udu,õhu puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna kujust,niiskusest. Soojusmahutavus - soojushulk cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi 1,000; lubibaas 0,582; kvartsliiv 0,517; turvas 0,15; õhk 0,00031 Mulla soojusreziim - nähtuste kompleks,seotud soojuse mulda tungimise,leviku ja ärandamisega. Mulla toiterežiim, taimetoiteelemendid – milleks tähtis, millest sõltub. taimede keemilises koostises umbes 50 elementi
Maal on ka kõrged stratovulkaanid. Planeetide omadused määrab ära nende suurus, asukoht Päikesest ja pöörlemiskiirus. Koht päikesesüsteemis määrab ära ka tiheduse, Maatüüpi planeedid said alguse kivimite ja metalli kondenseerumisest, külmumisjoone ületatult said kondenseeruda ka vesi ja muud kergemad elemendid ja seal tekkisid hiidplaneedid. Suurematel planeetidel suurem sisesoojus, seega ka esineb enam tektoonikat ja vulkanismi. Erosioon tekib tuule, vihma ja jää mõjul (ehk ilmastiku mõjul). Vajalik atmosfääri olemasolu! Atmosfääri rõhust sõltub, kas planeedil saab eksisteerida ainete vedelat faasi või mitte; Valgust neeldub ja hajub atmosfääris. Valguse hajumine õhumolekulidelt selgitab ära, miks atmosfääridega maailmades on taevas päeval hele, kuid atmosfäärita
2 400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine. Laskunud(subduktsioon) ookeaniline maakoor seguneb seal ülejäänud ainesega. Maateaduste alused I (12.sept) Välistuuma(vedel) ja vahevöö(tahke) piiril asuv D'' kiht(d-sekund). Muutuva kõrgusega nn. antirelieef, vedelad mäed ja orud tahke kihi all. D''kihis võivad tekkida nn. superpluumid, mis põhjustavad basaltplatoode tekkeid pinnal. Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur(geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. Geotermiline aste e. gradient. T'C/km. Mandrikoores keskmiselt 25'C/km. (äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest.
annaabi.ee 
