VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldist sisendsignaali. Staatiline karakteristika ja ülekandetegur Elemendi väljundsuuruse ja sisendsuuruse suhe staatilises reziimis nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Anduril nimetatakse ülekandetegurit sageli tundlikkuseks. y0 Ks = x0 Diferentsiaal ülekandetegur y Kd = x Suhteline ülekandetegur y
5. Nimetage unipolaartransistoride (väljatransistoride) kuus eri liiki Ühise emitteriga-, lättega-, baasiga-, paisuga-, kollektoriga ja neeluga.. 6. Milleks on vajalik bipolaartransistori tööpunkti fikseerimine? Joonistage tööpunkti fikseerimise kaks võimalikku skeemi (baasivoolu määramisega ja baasi-emitteripinge määramisega) Töötades võimendina on oluline, et väljundsignaal oleks võrdeline sisendsignaaliga, sest siis ei teki signaali kujundis moonutusi, seetõttu on kasutusel ainult lineaarreziim. Selleks, et tagada sisendi ja väljundi võrdeline sõltuvus peab transistor lineaarreziimi jääma ükskõik millise sisendsignaali hetkväärtuse korral. Selle tagamiseks antakse transistorile sobiv alalisvoolureziim, mida nimetatakse tööpunkti fikseerimiseks. 7. Loetlege transistoride piirparameetrid .PC - kollektori suurim lubatud hajuvõimsus.
I andur: m; V = S p h = 233 × = 200m 3 233 233 300 400 II andur: m;V = S p × h = 233 × = 400m 3 233 233 500 600 III andur: m;V = S p × h = 233 × = 600m 3 233 233 3. Ebatäpset mõõteriista (sisendiga X ja näiduga Y) kalibreeritakse kahe täpse sisendsignaaliga: X1 ja X2, vastavad näidud on Y1 ja Y2. Tuletada ja esitada avaldis Z = F(Y) , mis korrigeerib näidu Y täpseks, arvestades kalibreerimistulemusi (X1,X2,Y1,Y2). Sisendsignaali ja mõõteriista kirjeldamiseks sobib funktsioon Y = X, sest mõõteriista näit on võimalikult ligilähedane sisendsignaalile. Eeldan, et tegu on lineaarse sõltuvusega. Järelikult on avaldise kuju Z = kX + b. Leian avaldise kasutades kahe punkti vahelise sirge leidmise valemit.
Viitelüli-Tekitab viite ehk struktuur?-1.kontrollitava parameetri järgi,ntx temperatuuri andur,kiiruse, hilistuse.Nimetatakse lüli mille väljund on võrdeline sisendiga,mis esines nivoo(nii palju kui füüsikalisi suurusi,sisendi järgi)2.väljund suuruse järgi. ajavahemikul . y(t)=kx(t- ) elektrilise väljund suurusega.3.pneumaatilised, väljund suuruseks õhurõhk. Tagasiside liigid?-Neg tagasiside .Tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastas Elektrilise liigitatakse veel omakord kahte suurde rühma: 1.parameetrilised, faasis.pos tagasiside-Signaalid samas faasis,tugevndab signaali.Teatud tugevuse sisendsuuruse toimel muutub elektriahela parameeter (takistus,mahtuvus, korral põhjustab genereerimist.Jäik tagasiside-mõjub nii staatilise kui ka induktiivsus)2.generaator andur,väljundsuuruseks emj. termopaarid. Seadist, mis dünaalilises reziimis.Elastne
Analoogsignaal on pidev signaal ehk signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mis on igal hetkel määratud (s.t mida saab igal ajamomendil mõõta). Kuna enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised, siis kajastavad analoogsignaalid neid vägagi adekvaatselt. Kõige laiemalt kasutatakse elektrilisi analoogsignaale, kuid kasutamist leiavad ka pneumaatilised, optilised jt. signaalid. Analoog e pingeväljundiga anduri väljundsignaaliks on pinge, mis muutub koos anduri sisendsignaaliga. Pingeväljundiga andurite puudus: signaali ei saa edastada pikkade vahemaade taha juhtmete pingelangude tõttu ning samuti tekkivate mürahäiringute mõju liitub signaaliga ja suurendab seda. Müra võib pärineda lähedalasuvatest mootoritest, kontaktoritest ja igat tüüpi elektromehaanilistest seadmestikust. See mõjutab negatiivselt mõõtetäpsust ja sageli on vajalik mõõtemomendil müra eemaldada või vähendada, kasutades sobivaid analoog- või digitaalfiltreid.
FJH süsteemi ekvivalentne ribalaius valitakse väljundsignaali lubatud faasi kõrvalekallete või siis väljundi lubatud signaal/müra (müra/signaaal) suhte järgi: 2=(Pmüra/Psign )=N0müra/Psign. On oluline teada et: ·FJH süsteemi normaalseks tööks tuleb tagada signaal/müra suhte väärtuseks vähemalt 10. ·müra ribalaius määrab ka sisendsignaali sageduse muutumise maksimaalse kiiruse. Nii näiteks võttes lubatud faasi dünaamiliseks veaks 36 kraadi ning FJH süsteemi sisendsignaaliga haakumise (kaasahaarumise) tõenäosuseks 0,9, saame kiiruseks haarde=0,3müraHz/s. 4.1.1. A/D muundus raadiosagedusel- Vastuvõtja sisendison: usis(t)=usign (t)+umüra(t)=U(t)cos(skeskt-sis(t)) Kui sagedus on teada, võib sisendprotsessi kirjeldada sama täpselt tema kompleks-mähiskõvera järgi U(t)=exp(-j sis(t))=C(t)-jS(t). Analoog-digitaalmuundus on sisendprotsessi usis(t) ajaline diskretiseerimine ja nivoo järgi kvanteerimine. Kehtiv on, et esimeses spektraaltsoonis 0..
7.1. Tagasiside lülitusi OPvõimendite kasutamine põhineb kahe põhilülitusele mitteinverteerival võimendil ja inverteerival võimendil. Mitteinverteerival võimendil (vt jon 1.7.2) antakse sisendsignaal mitteinverteerivasse sisendisse ja seetõttu on taolise võimendi väljundsignaal sisendsignaaliga faasis. Tagasiside tekitatakse väljundis läbi pinge jaguri (R1, R2) inverteerivasse siendisse. Kuna tagasiside pinge antakse tagasiside sisendisse, mille toime on mitteinverteeriva sisendiga võrreldes vastasfaasiline, siis on tekiv tagasiside negatiivne tagasiside. Kuna OPvõimendi sisendid on vastandfaasilise toimega, siis andes üheagselt mõlema võimendi sisendisse ja lülituses on tagasiside, siis püüab OPvõimendi
elemendid, mis omavad samu dünaamilisi omadusi kuuluvad ühte gruppi, mida nim. tüüplüliks: 1.proportsionaalne lüli 2.inertne lüli 3.võnkelüli 4.diferentseeriv lüli 5.integreeriv lüli 6.viitelüli . Proportsionaalne lüli. Siia kuuluvad sellised elemendid, milledel väljund signaal igas ajahetkel on võrdeline sisendsignaaliga s.t väljundsignaal kordab sisendsignaali muutusi, ainult tema amplituudi suurus on suurem või väiksem ja see sõltub ülekande tegurist K. X V XS X V K X S X V =K X S W 20lg W Inertne lüli. K W = - ASK 2 1 + ( wT )
K LFSK lg P m W (p) = 1 + pT ülekande funkts. K W = milledel väljund - ASK Siia kuuluvad sellised elemendid, 2 signaal igas ajahetkel on võrdeline K sisendsignaaliga s.t väljundsignaal 1 + ( wT kordab ) sisendsignaali muutusi, ainult tema amplituudi suurus W (jw) = 1 + jwT -onsagedu s funkts. suurem või väiksem ja see sõltub ülekande tegurist K. = - arctan wT - FSK X V =K X S
sisendsignaali muutustele. Võimendusaste toimib sealjuures sisendsignaaliga tüüritava pingejagurina: 6.2. Võimendusastmed bipolaartransistori baasil Võimendid võivad sõltuvalt võimendi ülesandest olla kas üheastmelised või mitmeastmelised. Tavaliselt moodustab üks võimenduselement (transistor, elektronlamp, operatsioonvõimendi vms) koos vajalike abielementidega (takistid,
laetud kondensaator ja kulgeb vool ic2. On selge et selles lülituses kondensaator C peab olema küllalt suure mahtuvusega vähamalt 500-1000mF, et tema laengust jätkuks voolu tekitamiseks ka signaali kõige madalamatel sagetustel. Tagasiside võimendites. Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi tööreziimi kus osa väljundpingest juhitakse tagasi võimendi sisendisse, kus see tagasiside pinge liitub sisendsignaaliga Joonis 12 Tagasisidet liigitatakse mitme tunnuse alusel: 1. sõltuvalt sellest kas tagasiside signaal liitub sisindsignaaliga faasis või vastasfaasis, vastavalt sellele on olemas positiivne ja negatiivne tagasisisde 2. sõltuvalt sellest kas tagasiside pinge on võrdne väljundvooluga või väljundvooluga, sõltuvalt sellele on olemas pingetagaside või voolutagasside Joonis 13 3
juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse nagu näidatud joon.1.39. Usis U´sis Võimendi Rt Uvälj U ts =Uvälj Tagasiside ahel Joon.1.39 Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega. Kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis kas järjestikuliselt (joon.1.39) või paralleelselt (joon.1.40) ja pinge ja voolutagasisdeks U Võimendi R
Tegelik ühendamine toimub aga pooljuhtelementidega, millest sagedamini kasutatakse dioode. Seepärast nimetatakse dioodidel põhinevaid maatrikseid dioodmaatriksiteks. Joonisel näidatud maatriks M1 realiseerib NING-funktsiooni ja selle töö toimub järgmiselt. Sisendsignaalid u0 ... uk saabuvad maatriksi Ml püstjuhtmetele. Loogiliste EIelementide abil leitakse nende signaalide inversioonid. Maatriksi M1 rõhtjuhtmeid toidetakse takistite kaudu alalispingega +E. Kui sisendsignaaliga püstjuhe on dioodi kaudu ühenduses rõhtjuhtmega, nagu näidatud joonisel b, siis kõrge sisendpotentsiaali ehk loogilise l korral jääb diood suletuks ning kõrge potentsiaal säilib ka rõhtjuhtmetes. Kui sisendisse saabub madala potentsiaaliga signaal ehk loogiline 0, siis läbib dioodi vool, takistil tekib pingelang ning maatriksi rõhtjuhtme potentsiaal langeb samuti loogilise 0 tasemeni. Kui ühe rõhtjuhtmega on samaaegselt ühendatud mitu sisendsignaalidega püstjuhet, siis
lülitustest. Pinge võimendi inverteerival sisendil läheneb nullile, sest - lim vv vd = =0 Kd -> &inf; Kd Seetõttu võib inverteerivat sisendit vaadelda näiva nullklemmina. Takistust R1 läbiv vool i1 = vs/ R1 ei sõltu takistusest R2, kuigi läbib seda. Inverteeriva lülituse sisendtakistus on Rs = vs/ i1 = R1. Puudused: 1) tarbib märgatavalt signaaliallika voolu, 2) väljundsignaal vastasfaasis sisendsignaaliga. [vaata | 18. Summeeriv OV. muuda] Lülituse skeem. Sisendvoolude sõltuvus sisendpingetest. Voolude liitumine, tagasisideahela vool. Väljundpinge seos sisendpingetega (tuletuskäik). Sisendvoolude sõltuvus sisendpingest. vs1 = i1 * R1 + v_ vs2 = i2 * R2 + v_
U sis abil veidi kõveraks, et kompenseerida kujutise * V õ im e n d i a . s . k . saatmisel ja vastuvõtul tekkinud MLM-i ja 1 - id e a a ln e 2 - g a m m a k o r e k t s io o n ig a parandada kujutise heleduse gradatsiooni. 3. lineaarmoonutused tekivad sisendsignaaliga kaasnevate siirdeprotsesside tõttu võimendi reaktiivtakistuslikes elementides (mahtuvus ja induktiivsus). LM-i suuruse üle saab otsustada võimendi amplituudi-sageduse ja faasi-sageduse karakteristikute või siirdekarakteristikute abil. Võimendi amplituud-sageduse karakteristik ehk sagedusekarakteristik - võimedusteguri k sõltuvus võimedi sisendisse antavast US sagedusest f.
19. 7.5. Tagasiside võimendites. 7.5.1. Tagasiside liigid ja nende toime võimendi omadustele Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi tööreziimi, kus osa väljundpingest juhitakse tagasisideahela kaudu tagasi sisendisse nagu näidatud joon.7.20. Tagasiside ahel Võimendi U´sis Usis Rt Uts=Uvälj Uvälj 97 JOONIS 7.20. Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega, kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuliselt (joon.7.20) või paralleelselt (joon.7.21) ja pinge ja voolutagasisideks Tagasiside ahel Võimendi
7.20. U sis U´ Võimendi R U sis t välj Uts=Uvälj Tagasiside ahel JOONIS 7.20. Kui tagasisidepinge on sisendsignaaliga samas faasi (liituvad), siis on tegemist positiivse tagasisidega, kui vastasfaasis (lahutuvad), siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Lisaks sellele põhiliigitusele liigitatakse tagasisidet järjestikuliseks ja paralleelseks, see tähendab, kas tagasisidepinge ja sisendpinge liituvad sisendis järjestikuliselt (joon.7.20) või paralleelselt (joon.7.21) ja pinge ja voolutagasisideks Usis Võimendi Rt Uvälj U
Tegelik ühendamine toimub aga pooljuhtelementidega, millest sagedamini kasutatakse dioode. Seepärast nimetatakse dioodidel põhinevaid maatrikseid dioodmaatriksiteks. Joonisel 1.22 näidatud maatriks M1 realiseerib NING-funktsiooni ja selle töö toimub järgmiselt. Sisendsignaalid u0 ... uk saabuvad maatriksi Ml püstjuhtmetele. Loogiliste EI- elementide abil leitakse nende signaalide inversioonid. Maatriksi M1 rõhtjuhtmeid toidetakse takistite kaudu alalispingega +E. Kui sisendsignaaliga püstjuhe on dioodi kaudu ühenduses rõhtjuhtmega, nagu näidatud joonisel 1.22, b, siis kõrge sisendpotentsiaali ehk loogilise l korral jääb diood suletuks ning kõrge potentsiaal säilib ka rõhtjuhtmetes. Kui 47 sisendisse saabub madala potentsiaaliga signaal ehk loogiline 0, siis läbib dioodi vool, takistil tekib pingelang ning maatriksi rõhtjuhtme potentsiaal langeb samuti loogilise 0 tasemeni.
Te R k rI = , TrI = Te . 2TI k c kI Voolu juhtimise staatiline viga läheneb nullile, kuna PI-regulaatoril on piiramatu võimendustegur. Tänu voolukontuurile suudab juhtimissüsteem toime tulla igasuguste võrguhäiretega. Kiiruse regulaatori juhtimisobjekt sisaldab häälestatud voolukontuuri koos sisendsignaaliga ja tasakaalustatud elektromotoorjõu tagasisidega ning selle ülekandefunktsioon omab kuju k k Wo (s ) = , kI kMM Js (2TI s + 1) (Ts + 1) kI kMM Js (Ts + 1) 160 * kc U k ME 1
annaabi.ee 
