Avaldame Beeta väärtuse a kaudu. 30. Kui sisendpinge suureneb, siis suureneb emitteri vool, mis on väljundvooluks ja suureneb ka väljundpinge. Seega järgib väljundpinge sisendpinge muutusi ja seda lülitust nimetatakse ka emitterjärgijaks. Sisendtakistus on suur üheltpoolt sellepärast, et emitterahelas on nüüd koormustakistus teiseltpoolt, aga sellepärast, et koormustakistusel tekiv pingelang töötab sisendpingele vastu. See tähendab, kui sisendpinge suureneb ja püüab suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k-ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi
1. Sisendi ja väljundi nihkepinge peab olema null 2. Stabiilne nullpunkt 3. Suur sisendtakistus 4. Väike väljundtakistus 5. Suur pingevõimedus 6. Defineeritud sageduskarakteristik Operatsioonvõimendite tagasisidestamine Joonisel: Tagasiside Vastuside ja päriside Kui osa väljundpingest Uv antakse läbi tagasiside ahela sisendisse tagasi ja: 1) Kui see pinge sisendpingest lahutatakse, siis on tegemist vastusidega 2) Kui see pinge aga liidetakse sisendpingele , siis on tegemist pärissidega Tagasiside olemus 1. Sisendpinge hüppelise kasvamise tulemusena kuni pingeni Us ja, et esimesel hetkel on Uv ja kxUv võrdsed nulliga, ss alghetkel Ud = Us 2. See pinge (Us) võimendub nüüd kd korda ja väljundpinge Uv kasvab kiiresti positiivseks 3. Selle tulemusena kasvab nüüd ka kxUv ning vähenedes OV sisendpinge Ud 4. See on vastusidele tüüpiline
Kontrollküsimused a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. Sisendpinget Usis integreeritakse teatud kindla aja Ti vältel. Ti lõppedes integraatori sisendisse lülitatakse vastupidise polaarsusega tugipingeallikas Ut. Tugipingeallika pinget integreeritakse seni, kuni integraatori väljundpinge jõuab tagasi nulli. Erinevatele sisendpinge väärtustele vastavad erinevad ajamomendid. Ajavahemikud on proportsionaalsed sisendpingele. Ajavahemikud on täidetud impulssidega ja nende loendamisel saamegi integreeriva digitaalvoltmeetri sisendpinge suuruse. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)? Voltmeetri integreerimisaeg suureneb lahutusvõime suurendamisega. c) Millistel vahelduvhäire sagedustel on häire mõju integreerivale seadmele täielikult maha surutud? Täisarvkordsel võrgupinge sagedustel on vahelduvhäire mõju integreerivale seadmele täielikult
4)Suureväljund pingega Op võimendid- On antakse samasugune signaal maa suhtes. Pinge võimendus tegur- See on väljund ja kavandatud valdkondadele kus väljund pinge võib ulatuda 500V-ni (totitepinge +/- sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge võimendus 250V). 5)Suure väljund vooluga Op võimendid- Kasutatakse valdkondades, kus ühikutes V/mV kohta (vastavalt väljund/sisendpingele). Väljund pinge suurim väljund vool võib ulatuda kuni 30 A. Kasutatakse koos radiaatoritegaGeneraator-- amplituud- See on suurim väljund pinge amplituud, mida antud võimendilt on võimalik Generaatoriks nimetatakse lülitusi mis tekitavad meile soovitava sagedusega elektrilisi saada, ta on toitepingest mõnevõrra väiksem Ühissignaali summutus tegur- See on op võnkumisi. Jagunevad: a)sinuspinge generaatoriteks b)mitte sinuspinge generaatoriteks
on olukorras kus mõlemasse sisendisse antakse samasugune signaal maa suhtes. 6.Pinge võimendus sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, kusjuures sagedusriba laius tegur- See on väljund ja sisendpinge suhe, mida tagab antud Op võimendi. Mõnikord antakse pinge on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1, võimendus ühikutes V/mV kohta (vastavalt väljund/sisendpingele). 7.Väljund pinge suurim C1, mis ei lase läbi alalispinge signaali, ning alumise sagedus piiri määrab kondensaatori amplituud- See on suurim väljund pinge amplituud, mida antud võimendilt on võimalik saada, ta on mahtuvustakistuse ja takisti R1 suhe. Võimendus teguri keskmistel astmel määrab tagasiside ahel see on toitepingest mõnevõrra väiksem. 8
Süsteemi nimetus sõltub sellest, milliste elementide abil teostatakse loogikaoperatsioon. On olemas süsteemid: DTL, TTLS, nMOP, pMOP, KMOP, ESL, I2L. 5. Suhteliselt aeglane, aga samas väga täpne meetod. Konstanse kestusega ajavahemikus 0 - t1 (antakse ette aja t1 täitumise detektori abil) toimub sisendpinge UX integreerimine (esimene integreerimine). Teine integreerimine toimub püsiva kiirusega dUC/dt. Muundamise tulemus aja intervall deltat = t2 t1 on proportsionaalne sisendpingele UX. Ajamoment t2 määratakse komparaatori (nulldetektori) abil. Ajavahemik deltat muudetakse arvuks sel teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse loendurit püsiva sagedusega loendusimpulssidega. Ajavahemiku 0 - t1 alguses strobeerimisimpulsiga loenduri väljundkood satub registrisse. Registri digitaalne väljund on muundamise lõpptulemus. Pilet 13. 1. Stabilitron 2. ÜE väljund karakteristik 3. Integraator OV baasil 4. DTL 5. Registrid 1
väljundvooluks ja suureneb ka väljundpinge. Seega järgib väljundpinge sisendpinge muutusi ja seda lülitust nimetatakse ka emitter-järguriks. Sisendtakistus on suur üheltpoolt sellepärast, et emitterahelas on nüüd koormustakistus teiseltpoolt, aga sellepärast, et koormustakistusel tekiv pingelang töötab sisendpingele vastu. See tähendab, kui sisendpinge suureneb ja püüab suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k -ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi
IE: - emittervool; A - staatiline vooluvõimendustegur (A=0,9...0,99). Kuigi A väärtus sõltub mõnevõrra emittervoolust, on vooluülekande-tunnusjooned praktiliselt siiski lineaarsed ja ka määratavad väljundtunnusjoontelt. JOONIS 6.10. JOONIS 6.11. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.4O Tagasisidetunnusjoon kajastab väljundpinge mõju sisendpingele UEB = f (UCB). kui IE =const (joonis 6.11). Kuna toodud tunnusjooned on üsna lamedad, on väljund- pinge mõju sisendpingele üsna väike ja sellest tuleneb ka nende tunnusjoonte vähene kasutatavus. 6.4.2. CE lülituse tunnusjooned. Ühise emitteriga lülitusel on olemas kõik needsamad tunnusjooned mis ühise baasiga lülituselgi. Tunnusjoonte kujud on ainult mõnevõrra erinevad ja muidugi on teised ka telgedel toodud suurused. Sisendtunnusjoon CE lülituse puhul kujutab
kohtade arv. Joonisel 2.44 tähistab tm mõõtmiseks kuluvat aega. Treppkõver iseloomustab 122 loenduri väljundkoodi pinget. Niisugune pinge saadakse D/A-muunduri väljundist. Trepp- pinget võrreldakse sisendpingega U x . Pingete võrdsustamisel lülitab komparaator trigeri väljundi nulli. Loogikaelement NING suleb generaatori impulssidele pääsu loendurisse ning impulsside loendamine katkeb. Loenduri väljundis säilib sisendpingele U x vastav kood Arv U x , mis on ühtlasi muunduri väljundsignaaliks. Kui mõõtmistäpsus pole eriti oluline, saab A/D-muunduri skeemi lihtsustada (joonis 2.45). Selleks loobutakse D/A-muundurist ja tagasisidest pinge järgi. Kui impulsigeneraatori sagedus on konstantne, siis loendatakse impulsse alati ühesuguse sagedusega ning pinget U D / A võib aproksimeerida lineaarselt kasvava pingega. Järelikult võib sisendpinget Ux võrrelda lineaarpinge generaatori LPG väljundpingega
See on täpne meetod, aga aega kulub umbes 2,5 korda rohkem. 193 194 Kahekordse integreerimisega ADM. Suhteliselt aeglane, aga samas väga täpne meetod. Konstanse kestusega ajavahemikus 0 - t1 (antakse ette aja t1 täitumise detektori abil) toimub sisendpinge UX integreerimine (esimene integreerimine). Teine integreerimine toimub püsiva kiirusega dUC/dt. Muundamise tulemus aja intervall t = t2 t1 on proportsionaalne sisendpingele UX. Ajamoment t2 määratakse komparaatori (null- detektori) abil. Ajavahemik t muudetakse arvuks sel teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse loendurit püsiva sagedusega loendusimpulssidega. Ajavahemiku 0 - t1 alguses strobeerimisimpulsiga loenduri väljundkood satub registrisse. Registri digitaalne väljund on muundamise lõpptulemus. 195 Kirjandus 1. Horowits P., Hill W. The art of Electronics. Cambridge
Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise keerdude arv on suur, siis indutseeritud pinge on ka suur, see suur pinge mõjub sisend signaali allikale ja võib selle rikkuda. Selle vältimiseks panna mähise ette drossel, mis ei lase vahelduvpinget signaali allikale, kuid laseb alalisvoolu signaali allikast juhtmähisele. Tühijooksu voolu olemasolu. Mitte faasitundlik. Ei reageeri Ij suuna muutusele. Väike tundlikus väiksele sisendpingele. Neid puuduseid likvideeritakse magnetvõimendite keeruliste skeemide abil. Kahe südamikuga magnetvõimendi. n nihke Wn nihkemähis, selle abil magnetvõimendil määrataks töökarakteristik. Nihke voolu suurus valitakse nii, et algne tööpunkt oleks sirge osa keskpunktis. Sellega võimendi muutub faasitundlikuks, sest kui juhtvoolu suund on positiivne siis I K suureneb ja kui IJ on negatiivne siis IK väheneb.
Puudused: Primaarmähises indutseeritakse vahelduvpinge sekundaarmähisest ja kuna primaarmähise keerdude arv on suur, siis indutseeritud pinge on ka suur, see suur pinge mõjub sisend signaali allikale ja võib selle rikkuda. Selle vältimiseks panna mähise ette drossel, mis ei lase vahelduvpinget signaali allikale, kuid laseb alalisvoolu signaali allikast juhtmähisele. Tühijooksu voolu olemasolu. Mitte faasitundlik. Ei reageeri Ij suuna muutusele. Väike tundlikus väiksele sisendpingele. Neid puuduseid likvideeritakse magnetvõimendite keeruliste skeemide abil. Kahe südamikuga magnetvõimendi. n nihke Wn nihkemähis, selle abil magnetvõimendil määrataks töökarakteristik. Nihke voolu suurus valitakse nii, et algne tööpunkt oleks sirge osa keskpunktis. Sellega
pinge mis saadakse takistuselt Re toimib tagasiside pingena. Tema võimendustegur on väiksem kui 1 täpsemalt väljundpinge sisenpingest umbes 0,6V väiksem. Väljundpinge on sisendpingega faasis nii, et väljundpinge järgib sisendpinge muutusi. Tema põhiomaduseks millel põhineb tema kasutamine on suur sisend takistus ja väike väljund takistus. Suur sisend takistus tuleneb sellest, et tagasiside pinge toimib sisendpingele vastasfaasis ja tulemusena väheneb sisendvool mis on samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Taolise astme sisendtakistus on orjenteeruvalt umbes 50koomi. Väljundtakistus sõltub kasutatava transistori tüübist (võimsusest) ja on suurusjärgus 10-100oomi. Väljund takistuse vähenemist saab seletada sellega, et väljund vool on sisend voolust voolu võimendustegur korda suurem. Lähte tööpunkt on taolistel lülitustel soovitav valida lähtudes maksimaalsest tüüridavusest. Selle
Joonis 1.46 Emitterjärgur on 100% negatiivse tagasisidega võimendus aste, mis on saanud oma nime sellest, et tema väljundpinge järgib sisendpinge muutusi, täpsemalt väljundpinge on emittersiirde pingelangu võrra sisendpinge võrra väiksem, seetähendab et pingevõimendus on väiksem kui üks. Tänu tugevale negatiivsele tagasisidele avalduvad temas mitmed kasulikud omadused. 1. Et tal on suur sisendtakistus, sest emitter takistuse pinge toimides tagasiside pingena mõjub sisendpingele vastu, kui sisendsignaal suureneb püüdes suurendada ka sisendvoolu siis pingelang emitter takistusel samuti suureneb, see toob baasi ja emitteri vahelise pinge vähenemise ning sisendvool väheneb. Sisendvoolu vähenemine on samaväärne sisendtakistuse suurenemisega. Kui ühise emitteriga sisendtakistus on mõne Kiloohmi piires, siis emitterjärguri sisendtakistus on kümnetes kiloohmides,
annaabi.ee 
