Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kirjanduse andmeil on eelmise sajandi viimasel kümnendil USA's seostatud seda hallitusseent kopsuverejooksude tekkega imikutel. · Et seenest vabaneda, tuleb rakendada üldisi tõrjemeetmeid. · Kui ilmnevad allergilistele haigustele viitavad haigussümptomid, siis võiks pöörduda allergoloogi vastuvõtule, et teha kindlaks võimalik allergeen. Mikroseente mõju hoonete sisekeskkonnale ja esemetele. · Mikroseente põhiline talitlus looduses on lagundada mitmesuguseid elutuid materjale. · Mikroseente mõju inimesele on seega nii positiivne lagundavad meie jääkprodukte kui ka negatiivne kahjustavad materjale, mida inimene soovib säilitada. · Kahjustused võib üldjoontes jagada kaheks mehaanilised ja keemilised. Mikroseente mõju hoonete sisekeskkonnale ja esemetele. · Mehaaniliselt kahjustavad mikroseened materjali, kattes
keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulem) Humanism- Maslow Rogers- Inimene on ainulaadne, mõtlemine, käitumine, keskendub minale Psühhodünaamiline psühholoogia e. psühhoanalüüs- Freud- Alateadvus, kontrollib käitumist, varajased eluaastad on olulised iseloomu kujunemisel Tunnetus- ehk kogitiivne psühholoogia- Piaget- infovaimne töötlemine, tölgendamine, teadmiste organiseerimine mälus Biheiviorism- Watson- objektiivsus, loomkatsed, vastus välis- vöi sisekeskkonnale vöi sündmusele, objektile Tehnikateadus ja psühholoogia on tähtsad üksteisele. Tehnika on väga oluline psühholoogias, see on põhimõtteliselt tänu tehnikale tekkinud. Tehnikaga saab ka ravida psühholoogilisi haigusi. Geeniteaduse saavutused aitavad psühholoogilisi haigusi ravida vöi ennetada, mõista kuidas geenid mõjutavad meie käitumist. Militaarpsühholoogias uuritakse söjas osalenute inimeste käitumist, mötlemist jne Uurimismeetodid:
Neuron närvirakk Neurotransmitter virgatsaine, tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis Nikotiin sõltuvust tekitav aine Nägemine kõige tähtsam meel, selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Silma abil eristame valgust, värvust, kuju ja suurust jne Närviimpulsid elektsokeemiline protsess, ei kulge hajusalt Närvisüsteem ülesanne reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda vastavalt välis- ja sisekeskkonnale Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse
Valgendajad kloori baasil- kasutusel olnud alates 18-st sajandist. Kuigi töötab väga hästi valgendamisel, plekkide eemaldamisel ja steriliseerimisel, klooriga valgendajatel on keskkonnale negatiivne mõju. Kuna vee tingimustes on kloori valgendajad inimesele mürgised, peab nendega ettevaatlikult ringi käima. Plahvatusohtlikud kloori ühendid, näiteks naatrium hüpokloriit on üks kõige ohtlikumaid valgendavaid komponente. See võib põhjustada kahju keskkonnale, eriti sisekeskkonnale formuleerides orgaanilisi kloori ühendeid nagu näiteks kloroform. Naatrium hüpokloriidi mõju on testitud heitveepuhastusjaamade aktiivmudale ja sellel ei tundu olevat tõsist mõju, arvestades seda, mis kontsentratsioonis ta ilmneb heitvees. Veekeskkonnas reageerib naatrium hüpokloriit kiiresti teiste ainetega. Naatrium hüpokloriit eraldab mürgiseid aure. See võib põhjustada õnnetusi, kui toimub reaktsioon hapetega.
sümbiotroofseid või parasiitseid omadusi. See näitab selle seeneperekonna esindajate suurt labiilsust, mis võib avalduda ka nende morfoloogias ja põhjustada liikide määramisel teatud raskusi. Fusariume peetakse üldiselt fakultatiivseteks parasiitideks st nende tekitatud haigused (fusarioosid) ilmnevad teiste tegurite (liigkuivus või -niiskus, temperatuu- rikahjutused jne.) poolt nõrgestatud taimedel. Fusariumide toksiinid on väga tugevad mürgid. MIKROSEENTE MÕJU SISEKESKKONNALE JA ESEMETELE Mikroseente põhiliseks funktsiooniks on looduses erinevate elutute materjalide lagundamine, seetõttu üritavad nad lagundada ka inimeste loodud esemeid ja ehitistes kasutatavaid materjale. Mikroseente mõju on seega nii positiivne, lagundades inimeste loodud jääkprodukte, kui ka negatiivne, kahjustades materjale, mida inimene soovib säilitada. Sealhulgas kahjustavad mikroseened n.n. taastamatuid väärtusi kultuuripärandit
.............................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus................................................................................................................15 Sissejuhatus Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. Majaseenteks nimetatakse puitu lagundavaid seeni, mis on võimelised arenema hoonetes. Mõned majaseentest meie kliimavöötmes vabas looduses ei esine. Seega võib järeldada, et seenhaigused puudutavad kõiki valdkondi, mida me ette kujutada võime. (Kõljalg, 2005) Majaseened on seened, mis kuuluvad torikulaadsete ja lehikulaadsete seltsi. Levivad kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil.
Eesmärgid c. Strateegiad d. Poliitikad 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE a. Programs, tegevused, mis on vajalikud plaanide täitmiseks b. Eelarved c. Procedures tööde tegemiseks 4. HINDAMINE JA KONTROLL a. Performance tegelikud tulemused 5. TAGASISIDE JA ÕPPIMINE Strateegilist juhtimist iseloomustab: Interdistsiplinaarsus: Organisatsioon kui tervik Fookus väliskeskkonnale: Majandus, konkurents, turg Fookus sisekeskkonnale: ressursid ja võimalused Fookus tulevikku: otsused, plaanid, muutused Strateegilise juhtimise baasteooriad: Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-agent, Mänguteooria, tööstusökonoomika) Ressursid ja teadmised (nt resource vased view, knowledge-based view) Organisatsiooni ökoloogia (nt Organization ecology) Evolutsiooniline ja tõlgendav vaade (nt strategy as practice)
ekslemist kõrbes ilma toidu ja veeta. Teekond oli pikk ning nad viisid oma füüsilise suutlikkuse äärmuslikkuseni. Olemuslikult on inimese organismile omane erakodne, senini veel lõplikult mõõdetamatu suutlikkus vastu pidada. Norra etnograaf Thor Heyerdahl on märkinud: ,,Loodusega rinda pistes võib inimene võita kõik lahingud peale viimase." See vastupidavus on meile kindlustatud tänu organismi püsivale plastilisele sisekeskkonnale. Termini milieu inerieur (pr k- sisekeskkond) ja mõiste ,,homoöstaas" tõi teaduskeelde Claude Bernard. Sõltumatu elu eelduseks on inimese organismi sisekeskkonna püsivus ja võime säilitada seda suhteliselt stabiilsena. Selle tagavad keha kohanemisvõime, paindlikkus ning rünnakuid pareerivad keha enese kaitsereaktsioonid. Harvardi ülikooli teadlane Walter Cannon arendas homoöstaasi kontseptsiooni edasi 1914. Aastal ilmunud raamatus ,,The Wisdom of the Body"
(tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale Majandus Konkurents Turg • Fookus sisekeskkonnale Ressursid ja võimekused • Fookus tulevikku Otsused Plaanid Muutused strateegilise juhtimise arengu etapid finantsplaneerimine, prognoosimine, väliskeskkonnale orienteeritud starteegiline planeerimine, strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise baasteooriad *Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) * Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-Agent, Mänguteooria, Tööstusökonoomika)
Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida. Kasvavad kiiresti, lühike elutsükkel ja suhteliselt väike genoom (eukarüootide kohta) Ehitusmükoloogia mõiste. - Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. (Uurib seen kahjustusi puitrajatistes) Hallitusseened ja puitulagundavad seened. Harilik majavamm Ohtlikeim puitehitiste lagundaja * suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel
Embrüonaalne histogenees.Kudede geneesil rajanev kudede süsteem. Morfoloogilis-füsioloogiline süsteem Koed on hulkraksete organismide pika evolutsiooni tulemus.Arengu käigus piiristus ja eraldus sisekeskkond väliskeskkonnast. Liikumise ja muude adaptiivsetefunktsioonide tagamiseks täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks. Epiteelkude Side-ehk tugikude.Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed. Lihaskoed -tihe sidekude -silelihaskude
rakse aru saada oma töö eripärast ja suhetest organisatsioonis. Kaasaegse piire ületava (boundary spanning) organisatsiooni idee ei seisne piiride kaotamises, kui peamises eesmärgis vaid püüdleb organisatsiooni piiride paindlikumaks, kergemini ületatavaks muutmise suunas. Kaasaegne organisatsioon on võrreldav orgaanilise süsteemiga. Metafoorina sobiks näiteks rakk, millel on membraan (sümboolne piir organisatsiooni välis- ja sisekeskkonna vahel), mis annab sisekeskkonnale kuju ja eristumise lähtekoha väliskeskkonnast, kuid ei takista hapniku, toitainete, keemiliste ühendite jne. (organisatsioonis: info, ressursside, ideede) vaba, kahesuunalist liikumist. Nagu elusorganismiski, arenevad ja muutuvad piirid organisatsioonides aja jooksul muutes asukohta ja läbilaskevõimet. Juhtimisalaseks väljakutseks on nende piiride asukoha määratlemine ja läbilaskevõime muutmine organisatsiooni jätkusuutliku arengu seisukohast sobivaimaks.
annaabi.ee 
