venelaste võimu alla. • 24. sept. Nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. • Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. • 28. sept. 1939 kirjutati alla Eesti – NSV Liidu vastastiku abistamise paktile. • See nägi ette 25000 punaväelase ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. • Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. BAASIDE AJASTU • Algul oli olukord rahulik • Baaside leping kergendas majanduslikku olukorda (ettevõtted ja töötud said baaside ehitamisel tööd) • Moodustati Jüri Uluotsa valitsus (K. Eenpalu valitsus astus tagasi) • 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi, ka baltisakslasi, ümber asuma. • Eestist lahkus 14000 inimest. • Baltisakslaste hulgas oli palju jõukaid inimesi, kelle lahkumine
juunil 1682 isa vanima pojana. Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. Ta sai hea hariduse, eriti sõjanduse alal. Karl XII jätkas isa absolutistlikku poliitikat. Selle sümboolse väljendusena pani ta kroonimisel 2 endale ise krooni pähe ja jättis kuninga vande andmata. Isaga võrreldes sekkus Karl XII riigi siseasjusse jõulisemalt ja rohkem kui varasemalt oldi tehtud seda. Karl XII oli saanud valitsejatööks suurepärase ettevalmistuse. Tema hooldajad muretsesid sageli tulevase kuninga riskivalmiduse pärast, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Samas tundis noor valitseja suurt huvi luule ja teaduste vastu, olles oma aja valgustatumaid valitsejaid. Karlil oli nagu ka teistel kuningatel, kuninglik nimi ning see ei olnud väga lühikest mõõtu.
iseseisvust. 1917 oktoobripööre1922a. 30 dets.(Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustasid 6 nõukogude venemaa riiki: Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia, Taga-Kauk Föder).1920- 30 aastad (Liideti Keskaasia nõukogude vabariigid: Trukmeni, Usbeki, Tadziki, Krigisi ja Kasahhi). 1940 (Arreteeriti MRP salaprotokolli alusel Eesti, Lä, Le, Moldoonia. Interventsioon ja kodusõda NV 1918-1920: Interventsioon-ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjusse. NV vastu osales umbes 10 antankti riiki eesotsas Sb, Pr, USA, Jaapan. Eesmärgid: 1.Kukutada Nõukogude võim ning taastada kas monarhia või vabariik. 2.kaasata venemaa taas I MS ja antankti. 3.taastada kapitalistlikud tootmissuhted, sh. eraomand, saata tagasi venemaale antud laenud ja väliskapitaliga rajatud ettevõtted. Kodusõda- riigisisene relvavõitlus rahvusvaheliste leelide vahel. Nõukogude võim e. punased Nõukogude võimu vastased ehk valged. Saidinterventidelt materiaalset abi
õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse mere- ja õhujõud ning 25 000 nõukogude sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 19391941 Saksamaale üle 20 000 inimese. Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. NSVL saatkond pani kokku uue valituse nimekirja, mis moodustati peamiselt mitte Eesti kommunistlikest parteidest, vaid muudest sotsialistlike vaadetega erakondadest. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Juuli algul saadeti Riigikogu laiali ja kuulutati Eesti seadusi rikkudes välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki "Eesti Töötava Rahva Liit", teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda
Ta soovis jätkata sama välispoliitilist kurssi, mis Nehru. Ta pühendas palju tähelepanu suhete tihendamisele USA-ga. Ja NSV Liiduga. Hiinaga jätkati 1981. aastal alanud läbirääkimisi piiriküsimustes, kuid lahendust ei saavutatud. Ka mitmes teises välispoliitilises küsimuses jäid positiivsed tulemused saavutamata. R. Gandhi valitsus ei suutnud jõuda kokkuleppele Pakistaniga Kashmiri küsimuses. 1988. aastal sekkus R. Gandhi valitsus Maldiivi vabariigi siseasjusse, saates oma väed maha suruma vandenõud presidendi vastu. Aktiivset poliitikat ajas R. Gandhi valitsus Sri Lankaga, luues India Rahusäilitamise Jõud, mille ülesandeks oli abistada valitsuse võitlust tamiili separatistide vastu. Pamulaparti Venkata Narasimha Rao valitsemisaastad (1991-1996). Peale R. Gandhi surma valiti partei uueks liidriks P. V. N. Rao, kellel oli rohkesti kogemusi nii regionaalpoliitikas kui ka keskvalitsuse töös. P. V. N
suuruseks oli 15000). 28.september 1939. a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL jhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse. Punaarme sissemarss Eestisse. 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede saabumine, mis kestis neli päeva, tõi kaasa küll mõningaid piiranguid kohalikule elanikkonnale, kui ei põhjustanud tõsisemaid vahejuhtumeid
Ka mitmes teises välispoliitilises küsimuses jäid positiivsed tulemused saavutamata. R. Gandhi valitsus ei suutnud jõuda kokkuleppele Pakistaniga Kashmiri küsimuses. Ajuti (1987 algul ja 1990 kevadel) kasvasid pinged mõlema naaberriigi vahel ohtliku piirini (vägede koondamiseni 16 ohutsooni). Sõda õnnestus siiski vältida. 1988. aastal sekkus R. Gandhi valitsus Maldiivi vabariigi siseasjusse, saates oma väed maha suruma vandenõud president Maumoon Abdul Gayoomi vastu. Aktiivset poliitikat ajas R. Gandhi valitsus Sri Lankaga. Püüdes abistada sealset singali valitsust võitluses tamili separatistide vastu, rajas R. Gandhi India Rahusäilitamise Jõud (Indian Peace Keeping Force), kuhu kuulus 125 000 meest. Vastavalt India ja Sri Lanka valitsuste vahelistele kokkulepetele 1987. aastal saatis R. Gandhi oma rahujõud Sri Lanka põhjaossa veel samal aastal
Kuurvürstidel oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid. Saksa-Rooma riigi likvideerimisega (1806) lakkas kuurvürstide kolleegium olemast. Kuldbulla - sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1) kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2) määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3) legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4) keelas ära linnadevahelised liidud Sigismund - (1411-1437) Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser
Ürik fikseeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri tähtsad aspektid. See nimetati kuldbullaks kuldse pitsati järgi, millega see köidetud oli. sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1.kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2.määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3.legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4.keelas ära linnadevahelised liidud. Sigismund - Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser., ungari kuningas(valitses ungari kuningatest kõige pikema aega)
annaabi.ee 
