on paralleelne põrandaga ja lisaks küünarnukireeglis nimetataud randmetele peavad sirged olema ka küünarvarred. Küünarnukid peavad aga olema 90 120 kraadise nurga all ning kehale lähedal. Lisaks küünarnukireeglis nimetatud jalgade toetamisele ei tohi aga unustada, et põlved peavad olema sama kõrgel kui puusad. Arvutiga töötamisel on kindlasti ka väga oluline see, et inimene teeks väikeseid puhkepause. Puhkepaus peaks ette nägema väikeseid sirutusi ja keha lõdvestavaid harjutusi. Arvutiga töötamisel tuleks lisaks enda jälgimisele tähelepanu pöörata ka vahenditele, millega tööd tehakse. Nendeks vahenditeks on: monitor, klaviatuur, hiir, dokumendihoidja ning telefon. Monitori ideaalne kaugus inimese silmadest on 50 100 cm. Liiga väikese monitori korral peaks teksti kindlasti suurendama, et inimene ei koormaks oma silmi. Monitor ise peaks asetsema otse, täpselt nii, et inimese pea oleks ka otse ja sirge, mitte
Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Tsatsa põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Parem jalg taha, sirutus pöiale 2. Uuesti ette teise jala juurde 3. Vahetussamm 4. Vasak jalg taha, uuesti ette 5. Vahetussamm *Edasi täpselt sama moodi, juurde võib lisada erinevaid käte liigutusi/sirutusi jne... Õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=EQiXpJ95aWk Samba Sambale iseloomulik on omapärane vetruv liikumine. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel.Lugedes rütmi "üks-ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise.Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö.
Edukuse saavutamisel on oluline ja määrav see, kuidas me suudame taastuda igapäevastest vintsutustest. Tahad või ei taha, tekib lihaspinge ka õigesti istudes, kuid eriti just lohaka asendi puhul. Kõige esmasem samm sellest lahti saamiseks on tõusta oma kohalt ja kõndida veidi ringi. Tööpauside sagedus sõltub eelkõige töö iseloomust. Kui töö seisneb andmete sisestamises siis oleks vajalik, et teeksid väikse pausi iga 40 minuti tagant. Tee painutusi,sirutusi! Hetkeseis Eestis Eestis on ergonoomiaalane teadlikkus väga madal nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil. See on tingitud töökaitse ja töötervishoiu alase seadusandlikkuse nõrkusest ning vastava kvalifikatsiooni saanud spetsialistide puudumisest. Paljudes maades antakse esmased ergonoomiaalased teadmised juba koolis ja seda harilikult kehalise kasvatuse raames. Meie koolides puudub aga kahjuks elementaarne
(Sihver, 2009). Töölaual võiks olla klaviatuurisahtel. See annab eelise pimekirja oskajatele klaviatuuri õigesti kasutamiseks. Samuti aitab tagada parema vaatevälja, sest eeldab õpilase istumist ekraanist piisava vahemaaga (Luht, 2008). Klaviatuurisahtli laiuseks soovitakse 70- 120 cm ja sügavuseks 30-60 cm (Reimers, 2001). Klaviatuurisahtel ei tohiks segada põlvi ega istumisasendit (Luht, 2008). Hiir peab klaviatuuriga paiknema ühel tasapinnal, vältides käe liigseid sirutusi ja painutusi (Reimers, 2001). Kuna arvutiga töötades võetakse suurim osa infost vastu silmade abil, peaks silmade tervisele arvutiergonoomikas kõige enam tähelepanu pöörama. Sobivalt paigutatud ekraan aitab ära hoida lihaspingete tekkimise pea-, kaela- ja silmalihastes (Reimers, 2001). Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 60-70 cm (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..., 2001). Vaatenurk peab olema 15-30 kraadi (Sieger, 2006). Arvuti peaks olema
ebasümmeetriline. Keha on nn.kandiline. Need, kellele on iseloomulik H-kuju, saavutavad sümmeetria eelkõige vöökohta kitsendades. Kardiotreening kardio peaks olema suunatud ülakeha trimmimisele ja sümmeetria väljatoomisele. Headeks harjutusteks on kaldega jooksulint ja stepper. Jõutreening õige alakeha treening on vajalik, et keha moodustaks terviku oma laiade õlgadega. Keskendu kükkidele, jalapressile, ja sirgete jalgadega jõutõmbele ning lõpetuseks kasuta sirutusi ja väljaasteid. Kasuta keskmist/suurt raskust ja korduste vahemikku 6 8. II-kuju II-kuju puhul on nii õlad, vöö kui puusad pea ühelaiused. Keha on sale ning kiire ainevahetusega ning võtab kaalus raskesti juurde. Kardiotreening kardio tuleks hoida minimaalsel tasemel, eelistatud on stepper, kuid enamus tähelepanu peaks olema suunatud jõutreeningule. Jõutreening Treening peaks olema intensiivne ja lühike. Igat lihasgruppi peaks treenima korra nädalas
TÖÖPAUSID JA VABAAEG Edukuse saavutamisel on oluline ja määrav see, kuidas me suudame taastuda igapäevastest vintsutustest. Tahad või ei taha, tekib lihaspinge ka õigesti istudes, kuid eriti just lohaka asendi puhul. Kõige esmasem samm sellest lahti saamiseks on tõusta oma kohalt ja kõndida veidi ringi. Tööpauside sagedus sõltub eelkõige töö iseloomust. Kui töö seisneb andmete sisestamises siis oleks vajalik, et teeksid väikse pausi iga 40 minuti tagant. Tee painutusi,sirutusi ! 2.4. ERGONOOMIKA Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamisega,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tuleneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus 12 KOKKUVÕTE Arvuti on meile oluliseks töövahendiks kuid sellel on ka palju muid kasutamis võimalusi
Lõpuks tursuvad nad üles ja valutavad tugevalt. Se on ohtlik ja võib üle minna kudede suremiseks (gangreen). JALGADE KÜLMETUSE VÄLTIMISEKS: Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid saapaid või liiga väikseid sokke. Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus. Riided ei tohi olla jalgadel liiga pingul. Niisked sokid vahetada niipea kui võimalik, sest mustad sokid soojendavad halvasti. Masseeri jalgu puhkeajal. Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete ja keha vahel ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles
JALGADE KÜLMETUSE VÄLTIMISEKS: Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid saapaid või liiga väikseid sokke. Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus. Riided ei tohi olla jalgadel liiga pingul. Niisked sokid vahetada niipea kui võimalik, sest mustad sokid soojendavad halvasti. Masseeri jalgu puhkeajal. Seistes tee varvaste sirutusi. Riietus peab kaitsma sind külma eest. Õhk riiete ja keha vahel ,samuti riidekiudude vahel aitab säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist
Kui õppemaastikul ei ole looduslikke ebatasasusi, tuleks neid sulailmaga lumest valmistada. Kokkuleppel maavaldajaga võiks neid ka lumeta ajal rasketehnikaga valmistada. Harjutamine ebatasasusel arendab hästi koordinatsiooni ning pakub suurt elamust eelkõige poistele. Juurdeviivaid harjutusi ebatasasuste ületamise õpetamiseks võib valida peatükist 3.6.1. lõik 2. Sobivad kõik harjutused, kus tuleb sooritada kiireid kükke või sirutusi nõlvale okstega märgitud kohtades. Peamisteks vigadeks ebatasasuste ületamisel on mittevetruvus (puisus) või amortiseerimise vale ajastamine. Tulemuseks on õhulend, hüpe ja halvemal juhul kukkumine. Sel juhul tuleb uuesti harjutada kergemates tingimustes kuni vigadest lahtisaamiseni. Ootamatud takistused. Rajale kukkunud suusataja, suusakepp, puu vms. Võõral rajal pärast tugevaid tuuli, rahvamaratonil ja mujalgi võib laskuja ootamatult kohata takistusi. Sel juhul
leevendada valu, vaatamata sellele, et püsib risk kõõluse nõrgenemiseks ning seda kaudu keharaskuse koormust taluvate kõõluste rebendite tekkeks. On arste, kes väidavad, et süstide mõju valu leevendamisel on ajutine. 3. Külm ja süva friktsioon ultraheliga. 4. Liigese mobiliseerimised- patsienti peab juhendama sooritama küünarliigese sirutusi maksimaalse lõpp-liikuvuseni. Küünarliigese sirutust ja painutust võib teostada ka CPM aparaadiga. 5. Nõustamine ja teadmised peaksid katma alljärgneva: Patsiendi probleemi põhjused, käe kasutamine, mis sisaldab ka tennise löögitehnika ülevaatamist, vältida kindlate käepiirkondade ülekoormamist, käe venitused ja kaela liigutused, üldine naaberpiirkonna struktuuride tugevdamine, nõustamine, kui patsient
annaabi.ee 
