Negatiivse kaldega surumine Negatiivse kaldega surumine Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlite lendamine küljele kaldpingil Hantlitega lendamine küljele Hantlitega lendamine küljele Kitsa haardega surumune Kitsa haardega surumune Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil pealthaardes Allasurumised blokil köiega Allasurumised blokil köiega Hantli sirutused üle pea, istudes Hantli sirutused üle pea, istudes Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Küünarvarre kõverdused taha, hantliga Ettekallutatult hantli sirutamine taha Ettekallutatult hantli sirutamine taha Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme
- komplemisvalu õlavarreluu välimisel põndapealisel Lisaks: Rõntgen Ultraheli MRT EMG Cozen's test http://www.youtube.com/watch?v=futWq8mXzUo Ravi 80-95 % paranevad konservatiivse raviga Puhkus Sobiv reket NSAID Taastusravi Valupunkti süstitavad hormoonpreparaadid ( Kenalog, Depo-Medroli) toime kuni 3 kuud Operatsioon kui sümptomid ei allu konservatiivsele ravile 6-12 kuu jooksul Kui järgitakse reziimi ja ettekirjutusi, siis paranemine on täielik Füsioteraapia Küünarliigese sirutused maksimaalse lõpp-liikuvuseni Soovitatav ennem soojusravi Lihasjõudu suurendavad harjutused kui patsient 2 nädalat akuutse valu vaba Haardejõud, randme sirutajad ja painutajad, m triceps brachii, m biceps brachii, "rotator cuff" (m supraspinatus, m infraspinatus, m teres minor, m subscapularis) Operatsiooni järgselt pole soovitav treening 2-3 kuud Lisaks Külmravi 10-15 min 4-6 päevas Iontoforees Impulssravi Lasterteraapia Ultraheli Akupuktuur Ortoosid, teipimine (nt kinesioteip)
Aastases plaanis kasutatakse esmalt enam pas siiv seid painduvusharjutusi, hiljem aktiivseid. Kasulik on enne lihase venitust lihast pingutada 56 sek, seejärel toimub 56 sek vältel sujuv venitus ning veel hoi takse 56 sek maksimaalset venitust. Maksimaalse venituse asendit võidakse efektiivselt hoida 1530 sek. Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel. Harjutuste valik on küllaltki lai painutused, sirutused, kallutused, pöörded, hooharjutused, vetruvad liigutused. Osavus (koordinatsioon) Osavusharjutuste arsenal on väga suur. Üldistatult on nad suunatud: · oskusele hinnata ja reguleerida liigutuste ratsionaalsust ja pinget ajas ning ruumis · tasakaaluvõime arendamisele · rütmitunde täiustamisele · võimele orienteeruda ruumis · võimele lihaseid tahtlikult lõdvestada · oskusele muuta liigutuste struktuuri vastavalt vajadustele liigutusliku improvisatsioonivõime arendamiseks.
● Adrenaliini eritumine ● Piimhappe tekkimine kiirelt ● Südametöö kiirenemine ● Higistamine intensiivistub ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. ● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku. Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb. ● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes. ● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine.
·Torso Tiger kangiga ·Puusatõsted lamades ·Põlvest kõverdatud jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Kerepainutused plokil ·Lamades ülakehatõsted jalad üleval ·Lamades ülakehatõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Kerekallutused hantliga ·Jalgade tõsted rippes ·Jalgade viimine rippes üle pea ·Jalgade viimine rippes mõlemale küljele ·Ülakeha ja jalgade tõsted ·Ülakehatõsted kaldpingil ·Jalgade tõstmine rööbaspuudel ·Lamades jalgade kallutused küljele ·Lamades sirutused kettaga ·Ülakehatõsted kaldpingil kehapööretega ·Jalgade tõsted rippes küljele ·Lamades ülakehatõsted lisaraskusega pöördega küljele ·Külililamangus ülakehatõsted ·Küünarvarstoengus keha hoidmine ·Küünarvarstoengus keha hoidmine põlvedel ·Küünarvarstoengus keha hoidmine ette-taha liikumisega ·Kerepöörded istudes lisaraskusega ·Põlved tõmme külje suunas trenazööril ·Põlved tõmme kõhu alla trenazööril ·Jalgade tõsted pingil istudes
Bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigusi, allergiat, mürgisust Ennetamine/vältimine: puhtus, kaitseriietus (eririietus), koristamine, desinfitseerimine, tervisekontroll · Füsioloogilised ohutegurid Füüsilise töö raskus Sama tüübi liikumise kordamine Üleväsimust põhjustavad sundliigutused ja asendid Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni Ennetamine: liikumisharjutused, sirutused, vahepausid, asendimuutused Füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks, peab tööandja kohandama tööd töötajale võimalikult sobivaks (vaheajad); Peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi, ealisi iseärasusi, töövõime muutumist tööpäeva vüi vahetuse jooksul, pikaajalist töötamist üksinda. · Psühholoogilised ohutegurid Monotoonne töö Töötaja võimetele mittevastav töö Halb töökorraldus( halb töö aeg)
Balansi saavutamiseks tuleb rõhku pöörata alakehale. Kardiotreening stepper on heaks vahendiks põletamaks kaloreid ning vormimaks jalgu. Sobilik on ka kaldega jooksulint, kuid vältida tuleks ellipsit. Jõutreening suurendamaks jalalihaseid, keskendu kvaliteetsele reie-nelipealihaste treeningule. Baasharjutused peaksid moodustama põhilise osa jalgade treeningust: kükid, jalapressid, sirgete jalgadega jõutõmme. Vormivad harjutused nagu sirutused ja väljaasted on head harjutused treeningu lõpus. Kasuta keskmisi/suuri raskuseid ja korduste vahemikku 6 8. H-kuju H-kujuga naine on atleetliku kehaehitusega, kuid on suure vöökoha ning laiade õlgadega ning ebasümmeetriline. Keha on nn.kandiline. Need, kellele on iseloomulik H-kuju, saavutavad sümmeetria eelkõige vöökohta kitsendades. Kardiotreening kardio peaks olema suunatud ülakeha trimmimisele ja sümmeetria väljatoomisele
maksimumist) ja jälgi enesetunnet. Esimesed 3-4 nädalat harrastada liikumist 2-3 päeval nädalas mõõduka koormusega ja veidi lühemat aega, siis pikendada liikumise aega. Paari nädala möödudes suurenda treeningupäevade arvu ja hiljem hinda, kas sulle sobib suurema intensiivsusega treening. Enne treeningut teha 10-minutiline soojendus, liikumise lõpus lasta tempo alla ja teha venitusi. Soojenduseks sobivad näiteks rahulik kõnd, sirutused-venitused, käte ja jalgade aktiivsed liigutused (õlaringid, jalaringid), aga ka rahulik, maksimaalsest tempost aeglasem rattasõit. Leida tuleb oma lemmikala, mis oleks sulle sobilik. Ja väga tähtis on olla järjepidav. 4 2.1. Treeningu põhireeglid Et vähendada kaalu, on vaja kulutada rohkem kui 2000 kcal nädalas. 30-minutilise ja pikema treeningu korral: · alusta10-15-minutilise soojenduse ja venitusega, · seejärel rakenda põhiline koormus,
Painduvusreservi olemasoluta tekivad järgmised probleemid erinevate liigutuste õige tehnilise sooritamise õppimine ja täiustamine on häiritud jõu, kiiruse koordinatsiooni arendamine on häiritud spetsiidiliste liigutuste kvantitatiivne sooritamine on häiritud Painduvuse arendamine Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel painutused sirutused kallutused pöörded hooharjutused vetruvad liigutused Passiivse painduvuse harjutusi sooritatakse kaaslase abiga või lisaraskuse kasutamisega jäseme hoidmisega mingis asendis, mis nõuab maksimaalset painduvust Painduvuse arendamine toimub kahes etapis Painduvuse suurendamine, toimub treening iga päev. Painduvuse säilitamine, toimub treening 3-4x nädalas
• vereringe lihastes aktiveerub – tõuseb pulss ja vererõhk, mis toob lihastesse enam toitaineid ja hapnikku, ning paraneb jääkainete eemaldamine organismist; • hapnikukulutus lihastes suureneb; • kiireneb energiavahetus ja närviimpulsside edasikanne. Soojendusosale sobivad liikumised: Marss, kõnd, põlve- ja sääretõsted, samm kõrvale juurde, ristsamm, keharaskuse ülekandmine jalalt jalale jne. Jalgade tööle lisatakse õlatõsted ja -ringid, käte sirutused, ringid ja hood, sõudmis- ja ujumisliigutused, ülakeha liikumised (rindkere sirutamine ja kumerdamine) jne. Soovitav oleks vältida pidevat käte liikumist ülalpool õlavööd, mis koormab liigselt õla ja kaela piirkonda. Soojendusosas võib teha üksikuid lihtsamaid liikumisi, mida hiljem kasutatakse aeroobse osa kombinatsioonis, seda aga kindlasti väiksema intensiivsusega. Soojendusosa lõpus sooritatakse kergeid venitusharjutusi peamiselt alakeha lihastele eesmärgiga
Descartes, tingitud refleksi avastas Ivan Pavlov. Descartes esitas teoreetiliselt refleksikaare idee. Selle idee eksperimentaalne uurimine toimus mitme sajandi jooksul füsioloogide poolt. Üheks oluliseks tingimatute reflekside toimimise seaduspärasuste uurijaks oli Sir Charles Sherrington (1857 - 1952). Tema ja hilisemate uurijate tööde kaudu eristame tserebraalseid (peaaju poolt kontrollitavaid) reflekse ja spinaalsed (seljaaju poolt kontrollitavaid) reflekse (valdavalt jäsemete sirutused ja painutused). Lihtsad refleksid on uurimiseks närvisüsteemi muudest mõjudest isoleeritud refleksid. Lihtsad refleksid saavutatakse eksperimendis spinaal-looma (kaelaosas seljaaju vigastusega looma) kasutades. Kas juhtivus (teadete edasikandumine) erinevate närvirakkude vahel erineb juhtivusest üksikraku sees? Jah ja ei. Teate ülekanne üksikraku kehas ja dendriidis, (ent mitte aksonis) sõltub - stiimuli mõju ajalisest summatsioonist - närviraku seisundist
annaabi.ee 
