Krool Krool on pärit Havailt 1893. aastast. See on kõige kiirem ujumisviis ning selle tõttu on see sobiv sprindiks. Et õiget asendit leida on hea ette kujutada, et ujud läbi peenikese toru. Krooli ujumine toimub kõhuli. Vaba käe etteviimine toimub läbi õhu tagant ette, õlgade laiuselt. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Vee all liigub alati esmalt käsi, mitte küünarnukk. Käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, et pikendada libisemisfaasi ja toimuks tugevam tõmme. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt. Pöiad peavad olema suunatud sissepoole ja põlved pisut kõverdunud. Üks olulisemaid asju on hingamine. Õige on hingata vee alla välja ja sisse siis, kui pea on pinnal. Nii saab keha piisaval hulgal hapnikku. Hingamisel tuleb pöörata ainult pead, mitte 3 kogu ülakeha. Selg ja kael tuleb hoida sirgena ning pead tuleb sissehingamisel keerata vaid nii
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe tehnika koosneb: 1. hoojooks - kiirenev hoojooks, kogu keha on lõdvestatud. 2. hoojooksu ja äratõuke vaheline ala - tempo kiireneb,põlved tõusevad kõrgemale ja keha on sirgelt püstasendis. 3. äratõuge - viimane samm enne äratõuget pikeneb, et kasutada tõukejõudu. Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis. 4. õhulend - väljasirutamine õhus aitab säilitada tasakaalu, et maandumiseks ettevalmistuda. 5. maandumine - sportlane sirutab käed ja jalad ettepoole,et maanduda võimalikult kaugele. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks
Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Täpsemalt siis , ujumine toimub kõhuli asendis, nii jalad kui ka käed teevad paaristööd. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapool, tänapäeval painutatakse käed aga juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole. Kuid kätetõmme on lühike . Jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisi seina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale
võimalikult ette. Käte tööd erinevatest vigadest tuleb esmajärjekorras mainida ülepaisutatult laiahaardelist tõmmet. Selle paratamatuks tagajärjeks on ebastabiilne kehaasend ja tõukeline edasiliikumine. Otse vastandina mõjub teine viga- nimelt sageli märgatav käte töö liiga piiratud ulatus: sportlane jätab hooletusse tõukefaasi ja lõpetab tõmbe juba enne käte jõudmist õlga läbiva vertikaalasendini. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole. 3.Liigutused jalgadega Juurdetõmbamisel eemalduvad taldadega pisut vastamisi pööratud jalad teineteisest üha enam põlvede kohalt, kusjuures tallad pöörduvad samaaegselt järjest rohkem vastamisi.
5.STARDIHÜPE 1. Lähteasend -võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast . Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. 2. Tõuge -vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooga käed ette, tõsta pea ja tõuka. 3. Õhulend -tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. 4. Sukeldumine -mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. Ujumise alustamine vabaujumises: · Löö vähemalt 2 väga kiiret jalgadelööki · tule käetõmbega veepinnale · 2 esimest tõmmet soorita ilma hingamata Ujumise alustamine rinnuliujumises: · sukeldu veidi sügavamale · tõmba kätega taha · soorita jalgade löök · tule veepinnale
sirgelt uuesti vette ja seejärel vee all tagasi kuni puusadeni, jalalöök toimub vahelduvalt · tooge käed suhteliselt kõrgel pea kohal ette, küünarliiges on seejuures kõrgeimaks punktiks · hingamisel pöörake kõrvale vaid pea, mitte kogu ülakeha · hingake vee all välja ja vee peal taas sisse · vee alla liigub esmalt alati käsi, mitte küünarnukk · käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, nii pikeneb libisemisfaas ja toimub tugevam tõmme. Väga oluline on õige hingamine. Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale,
Muidugi on võimalik hingehinna eest ravida end, aga on haigusi, mille ravimiseni pole meditsiiniteadlased veel jõudnud ja surematuse eliksiir on minuteada veel leiutamata. Kui inimene tahab elada täisväärtusliku elu on tema tervise ainsaks hoidjaks tema ise. Hoides eemale igapäevaahvatlustest on võimalus elada väga tervet ning huvitavat elu. Puu põhikomponentideks on toestav tüvi ja maa sees tugev juur, järgmistena oksad laiali sirutatult mille otstes lehed, mis kõik ammutavad puule vajalike toitaineid. Nii on ka riigiga, mille tüviks on riik, oksteks riigikogu saadikud, juureks president ja lehtedeks oleme meie, riigi kodanikud. Kui riigipead ei suhtle kodanikega jääb ketis lüli vahelt ära ja süsteem, mis aitab riigi majandusel ja rahval õitseda, muutub hädiseks ning jätab riigi sõltuma teiste riikide abist kui ka laseb bürokraatial lokata. Rahvas ja saadikud peavad tegema pidevat koostööd ning arenema ühtselt.
kõigi mandrite magevetes peale Antarktika. Nende algsed elupaigad olid mägiojad ja praegugi elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki. Eestis on ehmestiivalisi leitud umbkaudu 160 liiki, kuid neid peaks siin esinema tunduvalt rohkem - kuni 250. Välisehitus Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Tundlad on heaks vahendiks ööliblikate ja ehmestiivaliste eristamisel. Nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda ette välja sirutatult, ööliblikad aga peidavad need tiibade alla. Tundlad on alati niitjad, umbes sama pikad kui keha, harva tunduvalt lühemad (sugukond Hydroptilidae) vi pikemad (sugukond Leptoceridae). Liitsilmad on suured ja kerajad, täppsilmad vivad sltuvalt liigist kas esineda vi puududa. Suised on tugevasti muundunud ja taandarenenud, nii et ehmestiivalised saavad vaid juua vett vi taimemahlu. Pea ja keha on tugevasti karvased. Jalad on lihtsad jooksujalad, paljude liikide
põrget) ja vahesööt (vahesööt pea kohale ja siis kaaslasele). Altsööt Altsöötu kasutatakse põhiliselt pallingu ja ründelöökide vastuvõtmisel. Sooritamisahel on sarnane ülaltsöödule: stardiasend liikumine peatumine söödu lähteasendisse söödu sooritamine ja üleminek uuele tegevusele. Lähteasend: õlgadelaiune harkseis, üks jalg veidi eespool, jalad põlvist kergelt kõverdatud, kere kergelt ette kallutatud, käed küünarliigesest sirutatult sõrmseongus ees-all. Palli lähenemisel viiakse keha raskuskese allapoole ja seejärel liigutakse aktiivselt pallile vastu. Jalad sirutuvad põlveliigesest ja kere puusaliigesest. Sirged käed liiguvad pallile vastu. Väike liikumine toimub ka ette suunatud õlaliigesest. Pall söödetakse käsivartega randmest natuke kõrgemalt, randmed on suunatud alla. Tugevate löökide vastuvõtul on harkseis laiem ja lähteasend madalam ning keharaskus päkkadel. Keha on palli lennusuunaga risti
Vettehüppe juures on tähtsad neli erinevat faasi: Lähteasend- võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast. Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. Tõuge- vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooge käed ette, tõsta pea ja tõuka. Õhulend- tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. Sukeldumine- mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. 5 2. VABA- EHK KROOLIUJUMINE Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt mõeldakse vabaujumise all krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aastal. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Erinevate kehaosade töö vabaujumisel: Jalgadetöö:
Tagumise jala põlveliiges on kõverdatud 120– 140kraadise nurga all. Keharaskus kätel ja esimesel jalal. 8. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “kohtadele!”, asend “valmis!”, äratõuge (start) ja kiirendus (lähtekiirendus). 2. Teatejooks: 1. Ringteatejooksul kasutatavad erinevad teatevahetuse tehnikad: 1) alt-kaarega: Vastuvõttev jooksja sirutub käe taha reie kõrgusele. Neli sõrme on sirutatult koos suunaga alla, pöial nendest eemal. Teatepulga üleandja paneb teatepulga alt kaarega võtja pihku. Jooksjate vaheline kaugus peab olema 1 m või rohkem. 2) ülalt-kaarega: Vastuvõtja sirutab käe puusavööst kõrgemale nii, et peopesa on randmest üles pööratud. Üleandja asetab pulga ülalt kaarega vastuvõtja ülespööratud peopessa. 3) otse – Vastuvõtja sirutab käe puusavööst kõrgemale, käsi on nagu alt-kaarega üleandmise puhul.
elupaik Eestis on Pulli asulakoht. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, sealhulgas Pulli ja Kunda Lammasmägi, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast)
annaabi.ee 
