Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sipelgad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sipelgad, munade, sipelgas, kuklased, sipelgapesa, pruunid, isaseid, emased, suuremaid, pudeli, sipelglased, sugukond, kiletiivaliste, liigutuse, troopikas, punakaspruunid, kollased, hobusipelgad, aedades, niitudel, mustade, mõnd, emasid, munevad, vastsed, murravad, perest, tööjaotus, kaitsevad, putukatest, kuklaste, kasulikku, asunud, kohastunudTõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass Sipelgad Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sipelgad Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest jm. taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas
Kaarma Kool Raudsipelgad Uurimustöö Koostaja: 8.klass Juhendaja: 2009 Sissejuhatus Sipelgad on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad. Kujuta ette, kui mitu miljonit sipelgat ja termiiti elab meie planeedil. Sipelgaid on umbes 14 000 liiki. Suur osa sipelgaist elavad maakera soojades piirkondades. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates, mida kutsutakse peredeks ja milles igal liikmel on oma ülesanne. Eestis on 38 liiki sipelgaid. Nendest juba 15 liiki on kuklaseid. Enamus sipelgatest on looduskaitse all. Kuna nad on inimestele ka nii mõneski asjas kasulikud ja muidu võib olla oht, et sipelgate liigid surevad välja. Sipelgas on kujutatud Ahja valla vapil. Tema kujutis sümboliseerib, et Ahja valla metsades asuvad Eesti ühed suuremad laanekuklaste kolooniad
sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Kuklased Murelased Raudsikud Sipelgapesa Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid.
............................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid, nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad. [3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid. Üldkirjeldus
Sageli on ka nemad rööveluviisiga, kuid tuntakse ka üsna palju liike, kelle vastsed toituvad taimedest ja kõdunevast orgaanikast. Leidub ka selliseid liike, mille noored vastsed on taimtoidulised, vanemad aga röövloomad. Röövkärbeste vastseid esineb mullas, kõdupuidus jne. (Zooloogia ja botaanika instituut, 2010) Kiletiivalised Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks mesilased, kimalased, herilased, sipelgad , lehevaablased, käguvamplased. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Ees- ja tagatiivad on omavahel väikeste konksukestega ühendatud ning töötavad lennul ühtse kandepinnana. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad. Mõnedel vormidel, näiteks töösipelgatel, on tiivad taandarenenud. Tiiva soonestus on hõre.
Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised
Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited. Kahetiivalised on putukad, kellel on ainult 2 kilejat tiiba. Teine tiivapaar on säilinud kahe lühikese jätke ehk sumistina. Näited: Sääsed sale keha, pikad jalad, harjasjad tundlad. Toituvad nektarist, mõnede liikide emased ka verest. Need on pistesääsed (Eestis umbes 30 liiki). Majasääsk elab majades. Eestis veel hallasääsk (soojades maades levitab see malaariat), metsasääsk, linnusääsk. Need on kõik pistesääsed. Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks. Sääsed tegutsevad varjus või õhtuhämaruses ja öösel. Kihulased. Nende sülg on mürgine. Kärbsed jässakas keha , lühikesed tundlad. Tegutsevad ainult päeval. Kõige
esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes. Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid).Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Isased surevad pärast paarumist. Sipelgad on loomtoidulised. Põllu- ja metsakahjurite hävitamisega toovad nad palju kasu. 45. Milline on putukate veri? Ülesanne.
Capreolus capreolus) Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel lopsaka alustaimestikuga värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase varjevärvusena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus põõsastike taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged karvad, mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks". Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul mitmeharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sarved kasvavad sokkudele talvel ja varakevadel ning heidetakse maha novembris. Sarvede esmane funktsioon ei ole kindlasti kaitsta kiskjate eest, sest talvel, mil metskitsed enim kaitset vajavad, on sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised turniirirelvad, et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita:
42. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus Kl. aerjalgsed (Copepoda): Tillukesed, silinderja või tilgakujulise tagant aheneva kehaga. Suur ümar pea esimese rindmikulüliga kokku kasvanud. Liitsilmi pole, on üksainus (vastse) silm. Eestundlad väga pikad, nii ujumis- kui meeleelundid. Ülalõuad ja eesmised alalõuad keerulise ehitusega. Tagakeha lõpeb hargiga. Eluviis: Emased kannavad viljastatud mune kottidega kaasas. Munast koorub nauplius, järgneb kopepodiitvastne. Vabalt mere- ja mageveeplanktonis kolm seltsi planktonis sõudikulised (Cyclopoida) ja hormikulised (Calanoida); põhjas rullikulised (Harpacticoida). Lisaks palju ja mitmekesiseid parasiite kaladel ja muudel loomadel. Parasiitidel eriti emased tihti väga tugevasti lihtsustunud. Kl. karpvähid (Ostracoda): Tillukesed vähid, kelle kogu keha on peidetud
kehast välja. Joonis: Käsna rakusisene seedimine. Selgitus: 1. Käsna kehaõõnt ümbritsevad erilised viburi ja kaelusega rakud püüavad kehast läbi voolavast veest toiduosakesi ja seedivad need. 2. Lõhustumissaadused imenduvad sealt teistesse rakkudesse. Seedimine ühe avaga õõnes Kõikidel teistel loomadel toimub seedimine väljaspool rakke, spetsiaalsetes kehaosades (seedesüsteemis), mistõttu neil on võimalik süüa suuremaid toidupalu. Kõige lihtsam seedesüsteem on ainuõõssetel ja paljudel lameussidel, kellel on kehas seedimiseks lihtne ühe avaga õõs. Selle suuava kaudu siseneb toit ja ka eritatakse seedumatud jäägid. Seedimine algab kehaõõnes ja lõpeb kehaõõnt ümbritseva rakukihi erilistes rakkudes. Seejärel imenduvad lõhustumissaadused kogu kehasse. Joonis: Ainuõõsse seedimine ühe avaga õõnes. Selgitus: 1. Kehaõõnt ümbritsevas rakukihis eritavad ühed rakud kehaõõnde toitu
annaabi.ee 
