õpitakse just etapiviisiliselt. Sellist vanematepoolset käitumismustrit nimetab Winterhoff partnerluseks ehk sunniviisiliselt alluvussuhtest vabastatud käitumiseks. Väikesteks türannideks saavad lapsed just vanemate vale käitumise tulemusena, sest vanemad ei reageeri lapse käitumisele, vaid püüavad aru saada, mida laps teeb ja seejärel seletada, mida oleks laps saanud paremini teha. Justnagu vastuseks Wintrehoffile, kirjeldab Sinkkonen oma raamatus just olukordi, mida lapsevanemad saaksid muuta ja teha, et selliseid olukordi ei tekiks. Ta ei kirjelda erinevaid juhtumeid, vaid annab pigem soovitusi, nõuandeid ja juhiseid, mida laps oma arenguks vajab. Seetõttu need kaks raamat justkui täiendaksid teineteist. Winterhoff kirjeldab oma raamatus veel kahte erinevat suhtlushäiret vanema ja lapse vahel, kuid siinkohal ei peatu ma nendel pikemalt, kuna oma praktikas olen sellise käitumisega väga
ja lahku kolimine. Teiseks põhjuseks on töö, mis hoiab lapsi oma isast eemal. (Myllärniemi, J. 2010) 9 4. ISADUSE OLEMUS Isadust on peetud bioloogiliseks paratamatuks, kuid sotsiaalse struktuurina uueks ja mitmeti juhuslikuks nähtuseks. Isadus ja mehelikkud on teineteisega lõdvalt seotud, samal ajal kui emadus kuulub enesestmõistetavalt naiselikkuse juurde (Sinkkonen, J. 2001) Ema ja isa peaksid omavahel jagama vanema ülesandeid võrdselt. Kui ema võtab kõik kasvatuslikud ülesanded enda peale, ei teki isal sama tugevat sidet lapsega kui ema ja lapse vahel. Teine asi mis võib juhtuda, on see, et isa kaotab igasuguse huvi laste kasvatmise vastu. Mis puutub turvatundesse, on lapsel palju turvalisem lapsepõlv, kui teda kasvatavad nii ema kui isa. Kasvatmise all mõtlen seda, et lapse arendamisest ja temaga
Kui sõber jätab ta maha või valmistab pettumuse, siis ei tunne nartsissist kaotuse pärast siirast kurbust, vaid võtab seda kui oma eneseväärikustunde solvamist, mis nõuab kättemaksu. Nõnda on teistel inimestel haiglase eneseimetleja jaoks peamiselt vahendi väärtus, nad on objektid, tema meeleolude reguleerimise vahendid. Seepärast võib ta teist inimest ilma põhjuseta solvata või koguni füüsilisest rünnata, et näidata oma julgust ja saada meelerahu. (Sinkkonen 2007) 2.2. Psühhopaatia Nartsissistliku isiksusehäire äärmus on psühhopaatia diagnoos, mida kandsid Aleksander Nevski, Ivan Julm, Hitler, Stalin jne. Iga rahvus ja ajastu sünnitab ning kasvatab oma hävitajaid ja ülistajaid. (Toivo Niinberg 2008) Psühhopaatia, nartsissistliku iseloomuhälbe raskekujuline vorm, hõlmab nii avaldumisvormi kui ka kujunemise poolest erinevaid alarühmi. Psühhopaatia erineb
Jonnihoogude puhul, mis on ühe- ja kaheaastastel lastel tavalised, suudavad tüdrukud end paremini kontrollida, kuid kolmandast eluaastast peale jonnivad tüdrukud poistest vähem. Poiste puhul on tõenäoliselt määravaks saanud täiskasvanute konkreetne ning asjalik jutt nendega suheldes. Seetõttu on poiste rääkimisstiil ka napisõnalisem ja egotsentrilisem. Poisid katkestavad sageli teiste vestlusi ning püüavad kõigest väest kiidelda enda saavutustega (Sinkkonen, 2007). Poiste liikumistarve on mängudes tunduvalt suurem kui tüdrukutel, nende mängud on sageli karmimad ja karusemad. Poistele on väga tähtis ühiste mängusõprade arvamus, allutakse kergemini tugevale isiksusele, tüdrukud aga jäävad sageli endale kindlaks. Mängulises kriisiolukorras suudavad poisid edasi tegutseda, tüdrukud aga tõmbuvad endasse. 4. Füüsilised erinevused.
ei sobi inimese lõplikuks eesmärgiks. See on ebaterve nartsissismi ilming. Eesmärgiks on nii piisav iseseisvus ja sõltumatus kui ka rahuldust pakkuvate vastastikuste inimsuhete saavutamine. 8 Viidatud allikad 1) Keltikangas-Järvinen, L. "Agressiivne laps: kuidas suunata lapse isiksuse arengut" Tallinn 1992: Koolibri 2) Myllärniemi, J. "Nartsissism: hälve ja jõuallikas" Tallinn 2008: Cum Grano 3) Sinkkonen, J. "Kasvamine poisina" Tallinn 2007: Varrak 4) http://www.hot.ee/saskaleht/nartsissism.doc 9
MIDA ON LAPSEL KAVAMISEKS VAJA? Jari Sinkkonen Lapsevanemaks olemine on kahesuunaline protsess. See hõlmab lapse eest hoolitsemist, aga see tähendab vältimatult ka sügavaid muutusi täiskasvanu enda isiksuses. Emaks saanud naine pole kunagi enam samasugune kui enne ja meeski pole isaks saanuna enam endine. Lapsevanema kohus on hoolitseda lapse toidu, puhtuse ja puhkuste eest. Me peame lapsele pakkuma inimväärseid võimalusi järgides ühiskonna norme. Statistika näitab, et tänapäeva lapsed on väga närvilised
Ta ei oska seda õieti määratleda, ent tunneb end kõrvalejäetuna. Laps üritab muutuda taas väikseks, kuid ei saa üle ega ümber äsjaavastatud teadmisest, et inimesed jagunevad kaheks: meesteks ja naisteks.Poeg üritab ema enda päralt hoida, ja tüdruku soovid keskenduvad isale. Selles eas üritab laps igal viisil isa ja ema vahele magama pugeda. Last tuleb mõista, kuid kiilu vanemate paarisuhtesse ei tohiks ta siiski lüüa. Sinkkonen rõhutab, et selles perioodis ei tohiks isa ehmuda, kui ka tema on tütresse kiindunud, ega lasta end häirida tüdruku soovidest või poisi ähvardustest. Esimesed kooliaastad: isa kui sõber ja eeskuju Esimestel kooliaastatel süveneb lapse arusaam oma soost. Isa ja laste koostegutsemine on selles eas oluline, kuid sellest tähtsam on, et isa kuulaks oma last ja huvituks tema tegemistest. Mõtteid vahetades võivad mõlemad kogeda sügavat ühtekuuluvust ja sõprust.Nii
mõnenädalased imikud. Isa suhtleb imikuga mängides. Imiku nägu lööb särama, kui isa hakkab teda hüpitama või kiigutama. Mängu saadavad isa häälitsused läbisegi lapse kilkamise ja naeruga. Isa mäng on füüsiline, ta puudutab, patsutab ja kõditab last. Isa mängustiil ei ole mingi mehelikkusega seotud muutumatu omadus. See on paljude meestele loomupärane. Isa ei torma ka kohe vastsündinut last hüpitama, vaid ootab kuni ta on piisavalt palju kosunud (Sinkkonen, 2001: 74 -76).Ka väikelapse eas on oluline lapse ja isa ühine tegevus. Ühiste mängude abil õpivad isa ja laps teineteist tundma ja samas õpetavad isad lapsele iseseisvust. Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli
559 347 Siimer Martin Tallinn 03:34:11 M35 490 507 Sild Ivo Tartu 03:30:14 M35 181 151 Sildoja Raivo Pärnu 03:10:18 M35 407 470 Silis Lauris Läti 03:24:59 M35 812 583 Simson Valmar Tartu 03:46:56 M35 2282 2439 Sinelnikov Igor Venemaa 05:26:25 M35 1952 1836 Sinimäe Margus Tartu 04:49:58 M35 1943 1946 Sinkkonen Markko Tallinn 04:48:48 M35 339 377 Sirmais Kaspars Läti 03:20:27 M35 1309 2219 Skolnieks Janis Läti 04:11:05 M35 1125 1376 Skrastins Aigars Läti 04:02:02 M35 1467 2195 Smakov Evgeni Venemaa 04:18:47 M35 118 82 Smilktens Karlis Läti 03:05:21 M35 114 456 Snikis Juris Läti 03:03:56 M35 941 1548 Soone Marko Harju 03:53:15 M35
Mangs Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 14. Miller, P.H. 1983 15. Nõmme (2005) Hüpi lasteaias. 16. Ojala (2005) Mõista mind, teismelist. 17. Paloheimo (2002) Lapsepõlve mõjud. 18. Papalia Development psychology 19. Rogers jt. (2005) Kuidas aidata uimastiprobleemidega last 20. Roomeld jt.(2003) Hüperkineetiline laps. 21. Russell & Russell, 1952 22. Ruth Elamankaaren psykologia 23. Salo, O.Crescendo – hitaasti kasvaen 24. Sinkkonen (2002) Koos isaga 229 25. Soans (2005) Indigolapsed 26. Sullivan (2004) Kiusamine koolis. 27. Tankler, M. (1992) Kuidas areneb laps. Logos 28. Teusen (2001) Jonniiga 29. Tulviste, T. 7a. kuni murdeealise kõne. Konspekt loengust Kõne ja suhtlemine koolis. Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas TÜ 2003 30. Whyman, M
annaabi.ee 
