·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värvide tähendus: S i n i n e väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks
5. 1917. aasta suvel kujunesid Eestis välja erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Need erakonnad võitlesid enamlastega eestlaste huvide eest. 6. 26. märtsil 1917. aastal korraldati Petrogradis eestlaste demonstratsioon, kus osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. See näitas Vene valitsusele eestlaste sihikindlust. 7. 1917. aastal valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. Eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes. 8. 1917. aastal liideti Eesti ala üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska
Toimub ka muid üritusi, nagu eviktoriin, jumalateenistus Tori kirikus ning noortevõistlusi maakondades. Mitmed kodanikuühendused ja organisatsioonid, nagu EELK, Eesti Lipu Selts, muinsuskaitse selts, kindral Laidoneri selts jt on teinud üleskutse tähistada 27. mär tsi vabaduse pööripäeva väärikalt ja see võiks olla eelkõige tänu väljendamise päev. «Heisakem 27. märtsil riigilipud ja kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas!» kutsuvad organisatsioonid. Riigikantselei infonõunik Riina Soobik ütles, et riigikantselei toetab igati sinimustvalge kandmise mõtet tol päeval ning 27. mär tsil võiks olla sinimustvalget näha kõikjal rahva seas näiteks kolmeliikmelise pere puhul saab üks kanda sinist, teine musta, kolmas valget v õi jällegi kanda Eesti lipuv ärve eri riietusesemetena. Peaministri nõunik ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho on teinud
suur areng, aina tihemini tuli kaotuste ja viikide hulka võite, kohtumised, mis enne kaotati, mängiti nüüd viiki. Meedia huvi tekkis taas, koondise edusamme kajastati vahel ka ajalehtede esikülgedel. Headest tulemustest sai hoo sisse ka toetajaskonna suurenemine, moodustati esimene ametlik fännklubi Jalgpallihaigla ning lisaks sinna kuuluvatele käib staadionil häält tegemas veel mitusada, kohati mõni tuhat toetajat. Ka võõrsil kohtumistes on märgata sinimustvalgeid trikoloore, eestikeelseid loosungeid, siniseid särke ja eestlaste laulu. Eesti liigade, koondise ja fännikultuuri arengul peatun hiljem põhjalikumalt. Kui 90'ndate algusest kuni teise pooleni oli Kadrioru kergejõustikustaadion koondise esindusstaadion ning ka mujal üle Eesti mänguplatse nappis, siis paralleelselt koondise tulemuste hüppelise paranemisega on positiivseid märke näidanud ka kohalikud omavalitsused ja jalgpalliametnikud.
Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. - Petrogradis hakkas asjaajamine venima. Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasid eestlased isiklikke sidemeid kui 26.märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. - Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga. Sellest sai üks rahvuslik kubermang, mille etteotsa sai Ajutise Valitsuse komissar kahe abiga ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine -Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud
rahvalikud laulud. Nood, mis olid poolsada aastat keelatud olnud, ja need, mis viimase paari aastaga juurde olid loodud. Ja mida juba aasta pärast hakati kerge irooniaga kutsuma laelupjamise lauludeks, sest inimesed võtsid neid lauldes kätest kinni, tõstsid ühendatud käed üles pea kohale ning õõtsutasid ennast laulutaktis kaasa. Nõnda lainetas kogu rahvamass ühes rütmis nagu meri, lehvitades õnnelikult sinimustvalgeid lippe, mida nüüd enam keegi keelata ei saanud. Üks vabadusest hullunud mootorrattur, valgustatud sinimustvalge tsikli taga tuules lehvimas, kihutas mööda Lasnamäe nõlva üleval lauluväljaku servas rahva vaimustuse saatel öö otsa edasi ja tagasi. Kokkukuulumine jumala võõrastega tundus korraga täiesti loomulik ja enesestmõistetav asi. Me olime ju eestlased! Paistis, justnagu peaksid inimesed nüüd tasa tegema kõik selle, mis nii palju aastaid oli jäänud välja elamata.,,
Põllumajanduse Akadeemia esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu. 2. juunil 1988 võttis Eesti Muinsuskaitse Seltsi Volikogu vastu deklaratsiooni "Eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust", milles tunnustati Eesti rahvussümboleid ja tõotati neid nüüd ja edaspidi väärikalt kanda kui rahvuslikku pühadust. 4. juunil 1988 algasid Tallinna Vanalinna päevad, mille puhul toimusid öölaulupeod, kus lehvitati sinimustvalgeid lippe. 15. juulil 1988 heiskas Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr.1 Suure Munamäe torni Eesti rahvuslipu. Sellest ajast peale on tornis lehvinud taas sinimustvalge lipp. 17. juunil 1988 lehvitati lippe Lauluväljakul NLKP 17. konverentsi delegaatide teelesaatmisel. 23. juunil 1988 avaldati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s", millega tunnistati sinine, must ja valge eesti rahvusvärvideks. 20. oktoobri 1988. a
" "Miks te siin olete? - Et see, mida kõik tahavad, täide läheks." "Poliitiliselt on see minu meelest vajalik - ajalugu tuleb ümber hinnata, õiglus jalule seada." 8.2. Ester Pae meenutus ,,Olin siis 17-aastane. Tol ajal olid eestimeelsus ja inimeste rahvuslik eneseteadvus kasvanud ja ühtekuuluvustunne pakitses hinges. Kuna elasin maal, siis muudest üritustest sain osa vaid teleri vahendusel. Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule. Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus, samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse, autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda ,,õiget momenti". Meeleolu oli ülev, rõõmus, ühtne
"[3] "Miks te siin olete? - Et see, mida kõik tahavad, täide läheks." "Poliitiliselt on see minu meelest vajalik - ajalugu tuleb ümber hinnata, õiglus jalule seada." [4] 8.2. Ester Pae meenutus ,,Olin siis 17-aastane. Tol ajal olid eestimeelsus ja inimeste rahvuslik eneseteadvus kasvanud ja ühtekuuluvustunne pakitses hinges. Kuna elasin maal, siis muudest üritustest sain osa vaid teleri vahendusel. Tihtipeale tõusid ihukarvad püsti, kui nägin sinimustvalgeid lippe või kuulsin ärkamisaja laule. Ridala sovhoosi keskuses oli üleval Balti ketti kutsuv kuulutus, samuti räägiti sellest teleris ja raadios. Kihutustööd oli palju ja inimeste teadlikkus ikkagi suhteliselt suur. Meid viidi 14 sovhoosi bussiga kusagile Raplamaale, arvatavasti Rapla ja Türi vahele. Maantee oli täis busse, autosid ja rahvast. Seal paigutati meid rivvi, kus ootasime seda ,,õiget momenti".
kaotuste ja viikide hulka võite, kohtumised, mis enne kaotati, mängiti nüüd viiki. Meedia huvi tekkis taas, koondise edusamme kajastati vahel ka ajalehtede esikülgedel. Headest tulemustest sai hoo sisse ka toetajaskonna suurenemine, moodustati esimene ametlik fännklubi Jalgpallihaigla ning lisaks sinna kuuluvatele käib staadionil häält tegemas veel mitusada, kohati mõni tuhat toetajat. Ka võõrsil kohtumistes on märgata sinimustvalgeid trikoloore, eestikeelseid loosungeid, siniseid särke ja eestlaste laulu. Eesti liigade, koondise ja fännikultuuri arengul peatun hiljem põhjalikumalt. Kui 90'ndate algusest kuni teise pooleni oli Kadrioru kergejõustikustaadion koondise esindusstaadion ning ka mujal üle Eesti mänguplatse nappis, siis paralleelselt koondise tulemuste hüppelise paranemisega on positiivseid märke näidanud ka kohalikud omavalitsused ja jalgpalliametnikud. Vaikselt on palliplatse juurde tekkinud,
Petrogradis hakkas aga sellesuunaline asjaajamine venima. Ametlikult toodi ettekäändeks küsimuse suur tähtsus ning soovitati oodata ülevenemaalise Asutava kogu kokkuastumiseni. Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasid eestlased nii isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil kui ka 26. märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni. Viimases osales umbes 40 000 inimest, sh 12 000 täies rõivastuses sõjaväelast. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvalippe. Demonstrantide esindus nõudis valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. 9 Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus
Anti käsk määrata ametisse vaid venelased. Eesti seltskonnategelased saatsid vastukirja, mille nõudsid, et kubermagu komissar tunneks kohalikke olusid, tunneks kohalikku keelt jne. Ajutine Valitsus ei muutnud oma 30.03 otsust, kuid tegelikkuses seda ei rakendatud. 18.04 Tlna 1. mai töörahvapüha. Sel puhul otsustas Tlna nõukogu korraldada suure ülelinnalise rongkäigu. Vahetuslt enne miitingu toimumist osustas Tlna Nõukogu Täitevkomitee, et eestlased ei tohi demonstreerida sinimustvalgeid lippe. Ikka tuldi, see põhjustas suurt ärevust, kuna kõik teised vähemlased tohtisid oma lippe eksponeerida. Revolutsiooniliste madruste poolt kisti maha (ka majadest) smv lipud ja pilluti maha. Madruseid ässitasid smv lippude vastu eesti rahvusest enamlased. Vasakpoolsed ja vene sovinistid ühinesid eesti lippude vastu. Mitmel pool tekkisid kähmlused. Suhted teravnesid, eesti enamlased hakkasid õhutama meeleolusid rahvuväeosade vastu. Enamlased leidsid, et igasugune rahvuse
annaabi.ee 
