,,Elurõõm" Juugend · 19.saj lõpu ja 20.saj kunstivool · Eesmärk vabaneda 19.saj ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust · Kunstnikud said inspiratsiooni taimevormidest, jaapani kunstist, rokokoost, kohalikust rahvakunstist · Põhirõhk oli dekoratiivsusel · Kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud · Tunnusjooned: -maale esineb harva -maal on sarnane vitraazi või vaibakunstiga -et vaadelda ruumilisust sarnanevad figuurid siluettidega -iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid -rõhutatud on piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad -silmapiir on tõstetud pildist välja -levinumad taimemotiivid -maalid olid sisult poeetilised ja sümbolistlikud Victor Horta 1881-1973 Belgia -kasutas omapäraseid taimi oma ruumide ja mööbli dekooris -suure fantaasiaga William Morris 1834-1896 Inglismaa Antonio Gaudi 1852-1926 Hispaania
plakateid ja mis kõige tähtsam maale. Kunstniku täiuslikult maalitud esemete kosmaarsed kooslused, religioosne ekstaas, Gala portreed, kodusõja nägemused, õudusttekitavad allegooriad ja kummaliselt segiaetud inimese kehaosad vaimustavad enamust inimesi, teisi aga üllatavad. Muuseumi sisehoovis võivad külastajad muusika saatel imetleda kentsakaid skulptuure akendel ning Dalí perekonna musta Cadillaci vihmamärgade teeliste siluettidega. Samas võib käia ebatavalises toas, mille mööbel meenutab näitlejanna Mae Westi nägu, vaadata kolmemõõtmelisi pilte. Muuseumi looja Salvador Dalí veetis siin oma elu viimased päevad. Kunstnik on maetud teater-muuseumi klaaskupli all olevasse hauakambrisse. Figuerese linnas on gooti stiilis kirik, milles ristiti Salvador Dalí. Figuerese lähedal Puboli linnakeses on XIV sajandist pärinev loss, mille Dalí kinkis oma naisele Galale (siia on ta ka maetud)
algupära. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või siis agressiivne. Vastavalt meeleolule võis olla see kurviline või virvendav. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Seda võib näha nii erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Juugendlik maal sarnaneb vitraaži või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide 3 temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi
20.saj algus (Inglismaa, dekoratiivsus, kujunduselemendid pidid olema Gustav Klimt (1862-1918) Prantsusmaa, omavahel seotud, maalikunstis lähedane Edvard Munch (1863-1944) Saksamaa, sümbolismile Austria) Maalikunst: figuurid sarnanevad siluettidega, ei Ameerika taodelda ruumilist sügavust, silmapiir tõstetud silmapiirist välja, sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned, ühtlased värvipinnad, dünaamilisus, maaliti looduse
stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraaži või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus
stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus
ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus
loodud keskkond enam äravalituse tunnet, vaid näitas sujuva kooseksisteerimise võimalusi. Park polnud mitte ainult seestpoolt vaatamiseks, vaid see pidi kaunistama ka paikkonna maastikku. 1780 loodi tema juhendamisel Schönbuschi park, mida tinglikult nimetatakse Saksa piirkonna esimeseks professionaalselt kujundatud klassikaliseks maastikupargiks. Sckell üritas siin maastiku looduslikke eeldusi aluseks võttes neid võimendada. Maini jõekäär sai koos hoonete siluettidega maastikupargi keskmeks, ümber linna rajati Mannheimi haljasvöönd, kindlustusvööndi asemele ehitati kraavkuivendus. Pargifooniga liideti loss ja linnasiluett, mis viitab Sckelli mõtteseostele maastiku ja linnaehituse valdkondades. Schönbushi järel kujundas ta suure rahvapargi, nn Englisher Garten'i Münchenisse ning Sckell sai Rheini ja Baierimaa aiandusdirektoriks. Muutus aja jooksul askeetlikumaks ning loobus romantikast. Sckelli hilisem
kandis. Hääled tulid kirikuesiselt platsilt. Nagu juba ütlesime, oli kambril üksainus aknaava ja seegi kiriku kupli poole. Claude Frollo tõmbas võtme kähku uuesti eest ja hetk hiljem 241 seisis ta juba torni tipus selles sünges ja vaatlevas asendis, nagu teda noored preilid olid märganud. Ta oli tõsine, liikumatu, süvenenud ainult ühte vaatepilti, ühte mõttesse. Kogu Pariis oli ta jalge ees oma ehituste tuhandete teravate tippudega ja laugjate küngastike siluettidega kõikjal vaatepiiril, sildade all väänleva jõega ning rahvaga, kes tänavatel lainetas, oma suitsupilvedega, oma katuste ebatasase ahelikuga, mis oma tihedad lülid oli Jumalaema kiriku ümber surunud. Kuid kogu sellest linnast nägi ülemdiakon ainult tükikest sillutist -- kirikuesist platsi; kogu sellest rahvamassist ainult üht olendit -- mustlastüdrukut. Raske öelda, mida see pilk väljendas ja millest sinna see lõkendav leek tekkis. See pilk oli
annaabi.ee 
