3.2 Rütm Hispaania keel on silbirütmiline keel, mis tähendab seda, et enamik silbid on ühe pikkusega ja tekib rütm. Hispaania keeles ei märka ka väga palju vokaalide taandumist rõhulistes silpides: rõhuta silpide asemel on erinevad rütmiintervallid need, mis rõhulisi silpe eraldavad. 3.3 Intonatsioon Tuumatoon on viimasel intonatsioonigrupi rõhulisel silbil. Kui tuumsilp ei ole selles grupis viimane, siis tuuma helikõrgus kandub temale järgnevatele nõrkadele silpidele. Tavaliselt on madal langev toon iseloomulik väidetele ja eriküsilausetele ja kõrge tõusev iseloomulik valikküsilausetele Kõige levinum muster deklaratiivsete lausete ja küsilausete puhul on pidevalt laskuv muster. Helikõrgus on alguses üsna kõrge ning siis madaldub progressiivselt samm sammu haaval, kuni saavutab põhitooni ning lõplikult madaldub. Eestuumalistes kontuurides on rõhuline silp üsna madal ning talle järgneb
välteline. Värsijalad: trohheus, jamb, daktül, anapest, spondeus, amphibrahh, kretikus. Mis on riim? Millised on erinevad riimiskeemid? Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim. Vastavalt riimsõna silpidele eristatakse: meesriime, naisriime, daktül- ehk libisevaid riime ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel, nt paarisriim, ristriim, süliriim. Mis on stroofika? Millised on kanoniseeritud stroofivormid? Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. Sonett
konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad). 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakti iseloomustab see, et see koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesandeks on: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine. 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid! Eesti keele kolm rõhulisuse astet on: 1) pearõhk tavaliselt esisilbil 2) kaasrõhk tavaliselt 3. , 5. , 7. jne silbil. 3) rõhutu. 45. Milleks on vajalik lauserõhk
· Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. · Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud. · Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees. · Eesti keeles on 2-taktiline (-jalaline) traditsioon. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? · Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. · Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesanded: · Rütmi kujundamine · Kõne liigendamine · Kõneüksuste tervikuks sidumine · Sõnade tähenduste eristamine · Uue info eristamine 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid! · Pearõhk tavaliselt esimesel silbil (välja arvatud hüüdsõnad, liitega sõnad, võõrsõnad), nt fo´-nee(t)-ti(k)-ka
b) Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. · Vältelised värsisüsteemid a) Nagu silprõhulises luules, kujundavad vältelise värsimõõdu värsijalad b) Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita pearõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid lühematele silpidele. · Regivärss a) Meetriliselt rikas: rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist põhimõtet. On ekslik arvata, et kõik taandub vältelisele neliktrohheusele ja kaheksale silbile. Eri tüüpide seast tõuseb esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide ja väldete arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. b) N-ö klassikaline regimõõdu e vältelis-silbilis-rõhulise neliktrohheus: i
! ! Võõrsõnade rõhk on aga sageli mujal kui 1. silbil: so-nett, de-mo-kraa-ti-a. Lühikesed silbid sisaldavad lühikest th ja on lahtised (st ei lõppe kh-ga), nt e-ma, va-na-i-sa, ta-lu. Pikad silbid sisaldavad pikka täishäälikut, täishäälikuühendit või on kinnised (st lõppevad kh-ga). Nt. kes, tae-vas, öö-bi-kud, i-mes-ta-ma. ! Rõhusilpe hääldatakse tugevamini, rõhutuid nõrgemini. Rõhusilbid sarnanevad omavahel, vastandudes rõhuta silpidele, ning vastupidi. Kõik pikad silbid vastanduvad lühikestele, ülipikad nii pikkadele kui lühikestele silpidele. Kui sarnaste tunnustega keeleosakeste (nt silpide) vaheldumine on korrapärane, tekibki ühtlane kõnerütm, mis on luule põhitunnuseks. Seega lähtub luule keele rütmilistest eeldustest. VÄRSISÜSTEEMID JA -MÕÕDUD Silbirõhulise luule värsimõõdu e meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). Värsijala loob rõhuline silp- värsijala tuum, millega liituvad rõhuta sibid.
varasem Kamares-keraamika hilisem paleekeraamika · Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus · Kamares-keraamika on väga ebapraktiline seinad on väga õhukesed · Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad · Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused · Kreeta saarel kasutati ka kirja: hieroglüüfkiri lineaarkiri A lineaarkiri B · Kaks viimast on üles ehitatud silpidele · Desifreeritud on ainult viimane, kuna see on kirjutatud ahhaia murdes · Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles · Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam · On ehitatud suuri losse, kuid need on tugevasti kindlustatud · Losside kaitsemüüris on tohutuid kivimürakaid · Nii suurte kivide (u. 10 tonni) kivide mäkketransportimine (lossid asusid mäetippudel) on ka tänapäeval raske
t sõnad, kus esisilp on pikk (Q3), nt kont|serdile, kont|serti; as|faldile, komp|vekile, porf|fellile. Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: kontser|dile, kotle|tile. Traditsiooniline hääldus nõuab järgsilpide vokaalide vahele silbipiiri ja ka kõnetaktipiiri, nt seda muuse|umi uuem hääldus: muuseu|mit 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Kestus, intonatsioon, kvaliteet Rõhu mõjuala on tavaliselt silp Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele Rõhu ülesandeks: rütmi kujundamine kõne liigendamine kõneüksuste tervikuks sidumine sõnade tähenduste eristamine (fonoloogiline ülesanne), nt trak|torist trakto|rist; föl|je(t)|to| nist föl|je(t)|to|nist; halati - ha|lati; malaka Ma|laka uue info eristamine Sõnapiiri näitamine seotud rõhuga keeltes junktuur: nt kas sul isa on kas sul lisa on. Rõhku saab iseloomustada järgmiste füüsikaliste ja prosoodiliste omadustega
varasem Kamares-keraamika hilisem paleekeraamika · Nende peamiseks erinevuseks on nõude paksus · Kamares-keraamika on väga ebapraktiline seinad on väga õhukesed · Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad · Kaunistused on ühesugused, paleekeraamikal on veidi rohkem üldistatud kaunistused · Kreeta saarel kasutati ka kirja: hieroglüüfkiri lineaarkiri A lineaarkiri B · Kaks viimast on üles ehitatud silpidele · Desifreeritud on ainult viimane, kuna see on kirjutatud ahhaia murdes · Hieroglüüfkiri ja lineaarkiri A on mingis teises keeles · Hilisema ajastu kunst on hoopis karmim ja lihtsam · On ehitatud suuri losse, kuid need on tugevasti kindlustatud · Losside kaitsemüüris on tohutuid kivimürakaid · Nii suurte kivide (u. 10 tonni) kivide mäkketransportimine (lossid asusid mäetippudel) on ka tänapäeval raske
annaabi.ee 
