paljuneb koppvetikas Puudub vakuool, paljuneb eostega 3) Võrdle hulkrakset vetikat ja taime. Leia sarn. Ja erin. Er. Sar, vetikas Puuduvad juured, toestab Paljunevad, fotosüntees, vesi võivad elada vees taim Juured, toestab vars Võrdle silmviburlast ja kinglooma. Silmviburlasel : vibur, silmtäpp , 1 tuum Kingloomal : 2 tuuma, ripsmed Ühine tunnus: TUUM silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed Kloroplastid Puudub kindel kehakuju 2 tuuma Silmtäpp Pulseeriv vakuool Rakuneel Tuum Kulendid rakusuu Valgustundlik tuum Pulseeriv vakuool
Toitekublikus toimub seedimine. Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku. Mis tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. Viburit keerutades ta kruvib ennast vees edasi. Erinevalt amööbist on silmviburlasel kest, milletõttu saab ta kehakuju vähe muuta. Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. Silmviburlane toitub valgusekäes nagu taim, pimeduses aga nagu loom. Silmviburlane hingab ja eristab samamoodi nagu amööb. Ka ebasoodsaid keskkonnatingimusi talub ta tsüstina nagu amööbki. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Kingloom. Kingloom elab samasugustes veekogudes kui amööb ja silmviburlane. Kinglooma keha
Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja temperatuuri näitel: Inimene näeb valgust lainepikkusega 380-760nm seda nimetatakse nähtava valguse vahemikuks. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ning pikalainelisem infravalgus. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlasel on vaid retseptorvalgud, mis eristavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel on aga spetsiaalsed nägemisorganid silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest. Seejuures on tähtis ka valguskiirguse iseloom lainepikkus ja intensiivsus. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on arenenud eriti suured silmad, seevastu
Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu. Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt. Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade kohalt
ja haarab toitu. · toitevakuool selles toimub seedimine. Lahustunud toitained imenduvad toitevakuoolist tsütoplasmasse, kus neid elutegevuses tarbitakse. · pulseeriv vakuool aeg-ajalt tsütoplasmasse ilmuv põieke, mis täitub vedelikuga ja seejärel tühjendab end amööbi ümbritsevasse keskkonda. Joonis 2: näide amööbist 1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades · Silmviburlasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on vibur. · Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga. · Silmviburlane saab valguse käes fotosünteesida, sest tal on kehas kloroplastid (nende tõttu on ta ka roheline). · Pimedas omastab silmviburlane orgaanilisi aineid läbi kehapinna. · Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. Mõisted: · vibur silmviburlase keha eesmises osas asuv pikk ja niitjas jätke. Seda keerutades ta
Selliselt suudavad nad vee abil. üle elada neile ebasoodsa aja. Amööbi ja silmviburlase võrdlus Sarnasused Erinevused Amööbil ei ole kindlalt kuju, aga Mõõtmetelt enamvähem ühe suurused. silmviburlasel on. amööb toitub bakteritest, Liiguvad vee ja tuule abil. Eritavad toitu silmviburlane toitub vastavalt pulseerivate vakuoolide abil. Kasutavad elutingimustele. Amööb hingab vees ebasoodsate tingimuste üleelamiseks lahustunud hapnikust, silmviburlane toodab tsüstiks muutumist. kloroplastide abil ise hapniku omale. Amööb paljuneb pooldumise teel, silmviburlane
TOITUMINE kloroplastid. Liigub viburi abil. Liigub ripsmete abil ja kasutab LIIKUMINE silmtäppi valguse leidmiseks. PALJUNEMINE Paljuneb pikipooldudes. Paljuneb pooldudes. ELUPAIK Elab mageveekogudes. Elab mageveekogudes. 5. Mis on rohelisel silmviburlasel sarnast a) taimedega, b) loomadega? a) Tal on kloroplastid ja võime fotosünteesida valguse käes. b) Pimedas toitub ta valmis orgaanilisest ainest. 6. Kuidas amööb paljuneb ja levib? Ta paljuneb pooldudes ja levib kulenditega. 7. Millises keskkonnas elavad algloomad? Põhjenda. Algloomad elavad mageveekogudes, kus on piisavalt toitaineid. Enamasti tiikides. 8. Miks on elavaid algloomi raske mikroskoobiga jälgida? Nad liiguvad kiirelt. 9
Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom. Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel. Silmviburlane Amööb 6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab? Kinglooma peamine toit on bakterid (ka vetikatest). Seedimate toidujäänused
Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus. Enamikel algloomadel puudub rakukest. Seda asendab väga õhuke elastne kest pelliikul, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? Silmviburlase kehakate (pelliikul) on tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. Tema piklik keha võib ainult pisut lüheneda ja laieneda. Amööb on muutliku kujuga, pidevalt sopistab välja kulendeid. Silmviburlasel on punane silmtäpp, mis tajub valgust. Silmviburlane liigub viburi abil. Amööb liigub edasi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades. Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim saab fotosünteesida kuna kehas on kloroplastid, pimedas nagu loom. Paljuneb pikipooldumise teel, amööb pooldumise teel. Silmviburlane http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-14-3.htm Amööb http://www.wiw.pl/biblioteka/encyklopedia/hasla/ameby.asp 6
ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kõikidel munarakudel). Kestad mille tekitavad munasarjarakud või abirakud (nt putukate munarakud, sipelgad). Kestad mis tekivad munajuhas (nt lindude munarakkudel lubikest e munakoor, valkkest ehk munavalge) 4. Protistid kestasid ei ole amööbidel ja limaseentel. Kingloomal, silmviburlasel on olemas. Rakukestade ülesanded 1. Kaitse väliste mehhaaniliste mõjutuste eest. 2. ainevahetuses osalemine nt mõlemapoolne gaasivahetus, tahkete ainete vahetus. 3. annab rakule kuju 4. kaitseb siserõhu eest (vist oli) Membraanide süsteem Rakumembraan Päristuumse rakumembraanis saame eristada nelja koostisosa: 1. fosfolipiidne kaksikkiht membraani alus, fosfolipiidsel kaksikihil on üheaegsel
Ripsmed esinevad: ripsloomadel(kingloom), ripsepiteel(hingamisteedes ja naistel munajuhas). Ripsmete ülesanded: a) raku liikumine b) raku lähi keskkonna muutmine c) jääkainete eemaldamine hingamisteedest d) liikumatu ripsmed võivad olla retseptoriteks · Viburid: pikemad, jämedamad ja neid on oluliselt väehem Viburid esinevad: viburloomadel(silmviburlasel, koppvetikatel, lamblja maksaparasiit). Iseloomustab enamike sperme. Ülesanded: a) raku liikumine:mis on sõudev või pöördev. b) Tagada raku lähis keskkonna muutmine 2. Tsentrioolid 9x3-kaupa organiseeritud mikrotuubulid, seest õõndsad. Tavaliselt on tsentrioole rakus 2 ja nad paiknevad üksteise suhtes risti, mis kokku moodustavad tsentrosoomi. · Tsentrosoomi ülesanded
annaabi.ee 
