Haridus -kas kohustus või võimalus ? Haridus-kõige otsesemas tähenduses omandatakse õppeasutustes. Meie ühiskonnas on vähemalt üks osa sellest-põhiharidus kohustuslik.Ülejäänud võimalused on valikulised. Kuid mis kuulub veel hariduse alla? Hariduse kujundab haritus,haritus omakorda tuleneb kogemustest,teadmistest ja silmaringist. On inimesi,kes ei taha,ei suuda,ega viitsi õppida koolis ,ehk ei ole suutelised käima primaarset hariduskäiku. On ju olemas ka alternatiivid. Näiteks oma seisukohalt võin öelda,et kui iseloomu ja tahtmist pole,ei saa ka midagi saavutada,millest unistan. Olen ju minagi õppinud erinevates koolides ja sealhulgas tegelikult ka kümnendas klassis käinud. Hiljem kahetseda oma vigu,on kahjuks ainult tagantjärgi tarkus.Kõigile
,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest." (Anu Liivak) Näitus koosneb kunstniku paarikümnest uusimast tööst, millel on kombineeritud materjale, vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud...
Teistel aga on leht täis mõtetut sodi, igavat rutiini ja ebaedu. See on tänapäeva inimeste seas nii tavaline: sellel maailmal on pakkuda nii palju põnevat kõigi jaoks ja ometi elavad suur hulk inimesi oma elu silmad kinni ja keelduvad nägemast seda, mis on võimalik ja kättesaadav. Nad ei tunnista, et maailmas võib olla midagi sellist, millest nad midagi ei tea ja mis neid huvitada võib. Ja see probleem saab alguse kitsast silmaringist. Eestis on võrdlemisi kvaliteetne haridussüsteem, mis tagab igale lapsele võimaluse õppida. See, kas õpilane oma koolis veedetud aja jooksul ka õpib jääb juba igaühe enda teha. Need, kes valivad õppimise, saavad teada nii mõndagi põnevat maailma ja elu kohta ning laiendavad oma mõttepiire. Kool annab inimesele korraliku baasi, mille abil siis oma maailmapilt ja isiksus kujundada. Koolist võib inimene saada kaasa teadmistejanu ja tahtmise ennast ning maailma paremaks muuta
KUIDAS SAADA ETTEVÕTJAKS? Esiteks tekib küsimus, kes üldse on ettevõtlik inimene? Siinkohal ei tohiks segamini ajada, et ettevõtlik inimene ei võrdu ettevõtjaga. Ettevõtlik inimene eelkõige tahab elu paremaks muuta ja otsib lahendusi probleemidele. Ettevõtjal ja ettevõtlikul inimesel on ka olemas selged erisused: 1) Ettevõtlik inimene mõtleb loovalt ja kindlasti ka silmaringist laiemalt. 2) Algatab julgelt, ettevõtjal on tavaliselt eelkõige kasumi soov ning tegutseb kaalutletumalt. Ettevõtlikule inimesele on eelkõige tähtis ühiskonna heaolu, kõik muu on teise järguline. 3) Ettevõtlik inimene tegutseb arukalt. See, et ettevõtlikul inimesel ei pruugi olla kasumi soovi ei tähenda, et ettevõtlik inimene ei tegutseks kaalutletult. Nagu öeldud, mõtleb ettevõtlik inimene laiemalt ning seega arvestab ta kõigi huvidega.
Arendada mõtlemise ja mõtlisklemise oskust. Nagu teada, siis aju on vaja treenida ja pidevalt, ka kunsti märkamise ja arusaamise vallas, sest ka need teadmised ei tule niisama iseesest. Suhteliselt kriitilise suurusega inimkogum on valdavalt püüelnud oma elus liikuda kergete väärtuste saavutamise radadel ning teadvustamata kulgenud esmapilgul lihtsamini kätte saadavate vahendite poole, siis vast jääb nendel puudu veelgi laiemast silmaringist, mis omakorda soosib kunstniku puudutuse tabamist. Eestlased on varasematel aegadel saanud kergemini kontakti muusika, teatri ja kirjandusega, kuid mitte kunstiga − ja see lõhe kujundab veel tänagi meie kunstimaailma. Esimene laiemale publikule suunatud näitus toimus alles 1906. aastal põllumajandusnäituse raames ning sel puhul avaldati ajalehes spetsiaalne juhend, kuidas üldse maale vaadata, muuhulgas näpunäitega, et puudutada ei tohi.
· entsüklopeedilised teadmised (meie keeletarvitust mõjutab oluliselt see,mida me kõne all oleva asja kohta teame ja mida arvame, et vastuvõtja teab). (Õim, Tragel 2007: 104) Kognitiivses lingvistikas võetakse arvesse kõiki keelt mõjutada võivaid tegureid ja lähtutakse sellest, et inimene on üldjoontes sarnane, rääkigu ta mis keelt tahes. Inimese tunnetus on küll mõjutatud keskkonnast, milles ta elab ning ka kogemustest ning inimese silmaringist, kuid psüühikas ning selle kaudu ka käitumises valitsevad siiski seaduspärasused, mis mõjutavad ka keelt. Selleks, et keelt uurida, peab neid seaduspärasusi tundma ning neist lähtuma. (Tragel 2002: 11) 8 4. Kokkuvõte Keelt on uuritud vähemalt 25 sajandit, kuid professionaalne keeleteadus on vaevalt kaks sajandit vana
Ehalkäimisest ja kosjadest ei räägi enam ammu keegi. Tammsaare kirjeldatud üliõpilaste ja nende ealiste noorte suhted ei olnud vastavale ajastule sugugi mitte nii konservatiivsed, kui oleks arvanud. Joodikuid ja naljahambaid on muidugi alati leidunud, aga autor oskab seda koomilisust eriti huvitavalt kirja panna. Seda kohtab ka tema teistes teostes. Iga inimene mõistab ühte ja sama teost erinevalt. See tuleneb nii vanusest, soost, haridustasemest kui ka isiklikust silmaringist ning ka muudest asjaoludest. Inimesed mõistavad asju erinevalt. Kindlasti on ka minul erinev ettekujutus analüüsitavast teosest kui mõnel teisel. Paljud inimesed leiavad ühes või teises tegelases sarnasusi iseendaga, hakates teda endaga samastama. Noore kauni neiu jaoks tundubki elu olevat üks mäng ja naer. Noormeeste tunnetega mängides maksab see aga endale ühel hetkel valusasti kätte. Nii juhtus ka teose
kaheksateistkümneselt. Kuid see on ka vastav mõistus - üsnagi piiratud. Seepärast jäävad niased eluaeg lasteks, näevad alati ainult oma nina ette, ripuvad oleviku küljes ning eelistavad pisiasju suurima tähtsusega asjadele. [Vikerkaar 1996/6, lk 6] Mees ei ole täiuslikum kui naine. Naised saavad varem küpseks, kuid see ei tähenda seda, et naised oleksid piiratud mõtlemisega. See ei olene soost. On olemas ka piiratud mõtlemisega mehi. Pigem tuleneb see vähesest haridusest ja silmaringist. Kehvast elukeskkonnast, kus on üles kasvatud ja vanemate poolt õpetatud valedest väärtushinnangutest. Vanasti ei lastud naistel end harida, ning silmaringi laiendada, sellepärast võibolla Schopenhauer arvaski, et naised on rumalad. Kuid tegelikult naistel ei antud võimalust end arendada. § 366 Mõistus on nimelt see, mille varal inimene ei ela nagu loom lihtsalt olevikus, vaid haarab pilguga ja
nendesse, mida ta enam on hinnanud: entsüklopeedia, ,,Niebelungid", 18. sajandist pärinevad trükised. Kõige vanem raamat on F. G. Klopstocki kurbmäng ,,Salomo". Üsna mitmel raamatul on kasutatud tiitellehel märgist FK. Üks ilusamaid raamatuid on keisri ihuarst Philipp J. Karelli kingitud Piibel. Kaunilt kujundatud nahkköites raamatut väärtustab ka Karelli omakäeline pühendus Peterburis. Raamatute mitmekesine ja laiahaardeline valik räägib Lauluisa huvidest, silmaringist ja maailmavaatest, aga ka raamatuharrastusest selle kõige laiemas ja sügavamas mõttes, mis kätkes endas kirjutamist, lugemist ja isegi raamatumüügi korraldamist tolleaegses Võrus (1839-1864). 15 KIRJANDUSLIKUD EKSPOSITSIOONID Et saada täielikku ülevaadet Lauluisa pikast ja töörohkest elust, on muuseumikülastajatel võimalus tutvuda kirjandusliku ekspositsiooniga hoovimajas ja aidas. Kirjanduslik ekspositsioon hoovimajas valmis 1991
aktsepteerimine Seostub mõistetega tugevus/vastupanu (resilience), ootustest elukvaliteedile, mis sõltuvad: inimese tunnetatud vajadustest, vähemus- rahvustesse. o Eesti heaoluindeks tõusis pingereas 33. kohalt 31. toimetulek, enesehinnang lapsepõlves omandatud tõekspidamistest, haridusest ja silmaringist, kohale, kuid sel aastal oli 35. o Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks —isiklikud 19. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal. harjumustest, mitmetest elukäiku mõjutanud asjaoludest (muutused vabadused— milles Eesti on 70-nes üks produktiivsemaid psühholooge maailmas ühiskonnas, tervislikus seisundisisiklikus või tööelus), Rahulolu mõjutab 26
•Mõned elusündmused (abiellumine, lähedase surm, lahutus või suur loteriivõit) võivad eluga rahulolu suurel määral ajutiselt tõsta või vähendada; töötuks jäämine või puude kujunemine vähendavad subjektiivset heaolu dramaatiliselt ja pikaajaliselt, kui mitte alatiseks. • Subjektiivne heaolu sõltub inimese väärtushinnangutest ja ootustest elukvaliteedile, mis sõltuvad: inimese tunnetatud vajadustest, lapsepõlves omandatud tõekspidamistest, haridusest ja silmaringist, harjumusest, mitmetest elukäiku mõjutanud asjaoludest. Kultuuri mõju tervisele ja heaolule. Kultuur kui tervisemõjur Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat ühiskonda adapteerumiseks. • Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, käitumine, traditsioonid) kujundab ühiskonna üldine poliitiline ja kultuurikeskkond • Hilisemas elus mõjutavad elamiskultuuri ja tervist omandatud väärtushinnangud,
On iseenesestmõistetav, et seejuures mitte ainult administreerimine, vaid kogu poliitiline juhtimine peaks olema läbi viidud ranges ühtsuses. Ja minu jaoks oli tol ajal lõpmatult õpetlik konstanteering, miks seda kõike ei toimunud, või, veelgi paremini öeldes, miks see kõik jäi tegemata. Austria-Ungari impeeriumi krahhis on süüdlasteks ainult need, kes on süüdi sellises mööda-laskmises. Enam kui ükski teine riik sõltus vana Austria oma valitsejate silmaringist. Siin puudus rahvusriigi vundament, mis ise-enesest juba omab suurt enesekaitsejõudu ka siis, kui riigi juhid osutuvad täiesti mitte vajalikul kõrgusel olevaiks. Ühtse rahvusega riik võib mõnikord üllatavalt pikkade perioodide jooksul üle elada halva juhtimise reziimi, hukkumata see-juures. Sageli võib tunduda, et organismi 37 ei ole jäänud enam mitte mingisugustki elu, et ta on surnud või suremas ja äkki selgub, et
annaabi.ee 
