Honoré Daumier (1808-1879) Aleks Aasaru Loo Keskkool 03.03.2009 Honoré Daumier Ta sündis 26 veebruar 1808 Marseilles Suri 10 veebruar 1879 Valmondois Ta oli maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist Oli realismi esindaja Looming Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu Karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis- Philippe'i karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille oman...
Miguel de Cervantes Saavedra 15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9
seotud happeningil. Peale seda tekkis 1970 aastate kunstis kaks suunda supermatism ja konstruktivismi pooldav, kus arendati geomeetrilisi kujundeid. Kunstnikke inspireeris ka inglise popkunst. Igatahes töötasid paljud kunstnikud isikupärases stiilis. Muutusi märgati ka Läänes. Võimudele toimuv ei meeldinud kuid kannatasid selle siiski ära, mõningaid töid eksponeerida nad ikkagi keelasid. Radikaalse kunsti esindajajid hakkati võtma ka Kunstnike liidu liikmeks. Silmapaistvatest kunstnikest ei jõudnud sinna vaid üks. Endiselt korraldati mitte ametlikke näitusi. Võimud said kontrollida vaid kunstiinstituudi tööd kuid ka see oli liberaalseim terves Nõukogude Liidus. Aastad 1975-1990 1975 aastal kujunes maalikunsti oluliseks suunaks hüperrealism, mis oli siin lisaks jahedusele ja objektiivsusele ka ühiskonna kriitiline. Sellega erines see eelnevast eesti kunstist ning erinev oli see ka tehnika pooles.
Kombed ja traditsioonid mõjutavad ka ellusuhtumist ja hoiakuid, kui juba arvestada seda, et kohalikud erinevad kultuurid on tihti peale pärit maa piirkondades, siis tihtipeale on seal inimesed sõbralikumad. 3. Kokkuvõte Kaasaegses ühiskonnas elab mitu rahvust ühel territooriumil ja seda me tajume ka Eestis. Põhimõtteliselt on praegusel hetkel paljud inimesed euroopaliku mõtteviisiga ja seda on näha nende suhtlemisest omavahel. Ei ole võimalik rääkida teatud erilistest ja silmapaistvatest erinevustest, sest suurem osa inimesi Eestis on haritud ja teavad intelligentse suhtlemise reegleid sõltumata oma rahvusest ja kultuurist. 4 Kasutatud allikad Ingerman, A. Mitmekultuuriline Eesti täna ja homme (http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/Andres_Ingerman-2a433.pdf) (15.02.2012) Jüristo, K. 2010 (http://euroopa.noored
Tüvi on purunenud, aga juured on veel head" Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. 19.saj. II poolel omas Venemaa kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnike ühendus, kes korraldas rändnäitusi üle maa lootuses, et aitavad nii kaasa töötava rahva elu parandamisele. Tuntuks said nad peredviznikute nime all. Eriti paistis silma Ilja Repin (1844-1930). Suuri rahvarikkaid maale Venemaa ajaloo murrangulistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest maalis Vassili Surikov (1848-1916). Oma töödes ei ilustanud minevikku vaid säilitas tõetruuduse. Maalides rõhutab dekoratiivset elementi. ,,Streletside hukkamise hommik", ,,Bojarinna Morozova".Vassili Perov (1833-1882) Oli parun Krideneri sohipoeg ja esialgu oli Perov tema hüüdnimi. Hiljem võttiski selle oma nimeks.Oppis Moskvas kunstikoolis, kus oli hiljem õppejõuks. Täiendas ennast Saksamaal ja Pariisis. Armastas maalida lihtrahvast
GUSTAV SUITSU ROLL EESTI LUULES Gustav Suits on üks silmapaistvamaid isiksusi 20. sajandi esimese poole Eesti kultuuriajaloos, eriti kirjanduses. Ta elutöö on avaldanud tugevat mõju oma aja suundmustele. Temata oleks see ajaperiood meie luules küllaltki hõredalt ja kustiliselt nõrgalt esindatud. Koos Gustav Suitsu ja teiste nooreestlastega tuli ka keele-Aavik ning keeleuuendus seisis ukse ees. „Elu tule“ aegne Eesti luulemaastik on silmapaistvatest värsiraamatutest nii hõre, et ilma selle koguta oleks pilt sajandi esimese kümnendi luulest äärmiselt nukker. „Tuulemaa“ lähiümbrus on aga lüürikaraamatutest isegi vaesem, kui „Elu tule“ oma. Gustav Suitsu viimane ehk neljas põhikogu oli Eesti luule üldises arengus küllaltki vähem oluline kui tema varasemad luuleraamatud. 20. sajandi kahel esimesel aastakümnel suutis ta ajajärgu põhisuundmusi ja hoiakuid
ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad. - Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid
õppetööd jätkama. Kivikas lõpetas Tartu kommertskooli 1919. aasta kevadel, kuid ei saanud samal aastal ülikooli astuda, vaid pidi jääma tööle õpilaspataljoni staapi kuni selle lõpliku likvideerimiseni 1920. aastal. 1.3. Ülikooliaastad Sügisel 1920 alustas Albert Kivikas õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, keskendudes kirjandusele, psühholoogiale, filosoofiale, Põhjamaade ja üldajaloole. Silmapaistvatest õppejõududest omandas Kivikas teadmisi psühholoog Konstantin Ramuli ja kirjanik Gustav Suitsu juures. Kirjanduse seminaritöö raames uuris Kivikas vene mõju Henrik Visnapuu loomingus, kusjuures oponendiks oli luuletaja ise. 1921. aastal toimunud seminaril õnnestus Kivikal edukalt tõendada Igor Severjanini mõjutusi. 1.4 Ajakirjanduslik tegevus Kui kirjastuse ja ajakirja Odamees asutaja Carl Sarap viis oma ajakirja väljaandmise majanduslikel põhjustel 1922
Manufaktuuritööstus: rauasulatamine, klaasi ja seebi tootmine. Lambakasvatus, suured maalapid lammastele(tarastamine), paljud kaotasid töö sest lambakasvatus ei vajanud tööjõudu. Varastati, uued reeglid: vahele jäädes said karistada, 3's kord tapeti. Henry VIII(1509-1547) henry7 poeg. Toetas isa ideid. Õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist, rajajaks Geoffrey Chauceri. Humanismi keskus Oxfordi ülikool. Hans Holben noorem- kunstnik õukonnas, portreemaalid silmapaistvatest inglastest. Tuntuim humanist oli Thomas More:antiikautorite töödele süvenes, kirjutas ,,Utoopia" pani uuele suunale aluse (utoopiline sotsialism ehk töö tegemine vms) Konflikt paavstivõimuga- paavsti legaat Thomas Wolsey, kes oli nagu kuningas oma valduste poolest katolikus kirikus. Henry tahtis lahutust aga ei saanud paavsti poolt. Reformatsioon- pol oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermaatiaakt. Tehti uus kirik(anglikaani):peapiiskopiks sai
pidamine. · Õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist inglise kirjanduse rajaja Geoffrey Chauceri(1340-1400) loomingus. Humanismi keskus: Oxfordi ülikool; teadlased olid sageli Itaalias tutvumaks antiikkultuuri mälestistega. · Henry VIII soosis kunsti: kustus õukonda Itaalia arhitekte, aastaid töötas õukonnas saksa kunstnik Hans Holbein noorem portreemaalid selle aja silmapaistvatest inglastest. · Kuulsaim humanist Inglismaal Thomas More, kes süvenes antiikautorite töödesse. Otsis ideaalset riiki, kirjutas ta teose ,,Utoopia": kirjeldab reisi kujutluslikule Utoopia saarele eraomandi puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, hindas eelkõige käsitööd. Teos pani aluse ühiskonnakäsitluses uuele suunale utoopiline sotsialism e. utopism. KONFLIKT PAAVSTIVÕIMUGA
Martin Heinrich Rathke (1793-1860) aastail 1828-1829 avaldatud kirjutised kuuluvad võrdleva embrüoloogia valda. Rathke tööd, kus ta võrdleb selgrootute ja selgroogsete embrüonaalset arengut, on olulised sammud fülogeneetilise reegli kujunemise teel. Koostöös oma õpilase, Carl v. Kupfferiga (1828-1902), avaldas Fr. Bidder töö seljaaju piirkondade embrüogeneetilisest arengust. Hiljem Kielis ja Münchenis töötanud Kupfferit peetakse üheks võrdleva embrüoloogia rajajaks. Kirurgia Silmapaistvatest klinitsistidest tuleb 19. sajandi Tartus mainida eelkõige Nikolai Pirogovi (1810-1881), Tartu ülikooli professorite instituudi kasvandikku, kes oli ülikoolis kirurgiakateedri juhatajaks aastail 1836-1841. Kuigi Pirogovi teened on olulised paljudes valdkondades, tuleb tema puhul esile tõsta uue lehekülje keeramist topograafilise anatoomia juurutamisel, so kirurgiline e topograafiline anatoomia (Vesalius lõi kõigest kirjeldava anatoomia, mis vaatleb organismi elundsüsteemide kaupa)
Hilberti printsiibiks matemaatika aksiomatiseerimisel oli nn. finitism: vastuloude puudumise tõestamise võimalikkus eeldas konstrueeritava aksiomaatika lõplikku, finiitset iseloomu, st sümbolite abil ei lubatud tähistada lõpmatuid objekte. Lõpmatus oli keelatud abstraktsioon: kõik tuletamissammud, kõik tõestused ja aksioomid pidid olema lõplikud. Vastasel korral ei oleks võimalik teooria mittevastuolulisust usaldusväärselt analüüsida. 1920. aastal alustas Hilbert koos silmapaistvatest loogikutest koosneva rahvusvahelise kolleegide grupiga (Wilhelm Ackermann, Paul Bernays, John von Neumann ja Jacques Herbrand) nimetatud metamatemaatilise programmi täitmist. Algust tehti aritmeetika aksiomatiseerimisega Peano postulaatide baasil. Aastatel 1924-1925 tõestas Ackermann, et oluline alamhulk aritmeetikast on mittevastuoluline, kuid terve aritmeetika jaoks ei suudetud tõestust leida. 1931. aastal
kiindmusega tagasihoidlikku, jumalakartlikku emasse või ausasse vaimulikke ning seletada seda sentimentaalsusega, kuid ilma kahtluseta on selge, et hälvik ei pea sugugi mitte igat seaduskuulekat isikut amoraalseks subjektiks. Samuti võib hälvik väljendada siirast nördimust, kui ebaseaduslikus tegevuses on süüdi keegi silmapaistvatest isikutest tema oma ringkonnast või mõni spordi- või estraadikuulsus. 3. On olemas suur hulk tõendeid selle kohta, et hälvikud teevad sageli ranget vahet isikutel, kes võivad saada nende ohvriteks ja isikutel, kes ei saa. Arvatakse, et teatud sotsiaalsete gruppide suhtes on mõned hälbivad teod keelatud, teiste suhtes lubatud. Hälbiva
annaabi.ee 
