1704 Tartu pommitamine Phjasjas. 17051707 purustatud kiriku konserveerimine ja remont, phjaseina portaal mriti kinni. 1708 Tartu purustamine Peeter I ksul siit lahkuvate vgede poolt. ca 1718 kiriku taas lesehitamine ja mberkujundamine. 1775 Tartu hiidtulekahjus kukub torn lvide peale ja purustab vlvid. 1830. aastad kiriku rekonstrueerimine, arhitekt G. F. W. Geist. Aknad tehti mrksa madalamaks ja teravkaared asendati segmentkaarsete sillustega. Valgmiku aknad mriti kinni. 1899 Jaani kiriku mberehitus, arhitekt W. Bockslaff. Kesklv saab talalae. 25. august 1944 kiriku hving Nukogude vgede pealetungi ajal. Jrele ji vaid hoone mristik ja krvallvide ning krkambri tellistest vlvlaed. 1952 Phjalvi varing. Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse. 19541965 vundamentide kaevamised ning mristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolane Olev Prints.
materjaliga. Kiviseinte detailid · Karniis - tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest emale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. · Vahekarniis - tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. Sillused - ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: r/b-st sillused Kihtsillused Kiilsillused Kaarsillused Rõdu - hoone välispinnast väljaulatuv tarandatud (konsoolne) kandekonstruktsioon. Ärkel - välisseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodza - Hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiastuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühest küljest kaitsepiirdega. Niss - seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid,
Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest.
muutmata kujul. Peahoone on ilma keldrita paekiviehitis, kaetud kõrge poolkelpkatusega. Esikülge ilmestavad kolmnurkviil ja laiad pilastrid, samuti hoonet vöötav lai profileeritud räästakarniis ning korruste vahesimss. Vastavalt pilastrite paigutusele on aknad asetatud rühmiti (rütm 1+2+3+2+1). Alumise korruse aknad on suhteliselt madalad, peaaegu ruudukujulised (algselt ilmselt 20ruudulised), teisel korrusel on need aga kõrged, saali aknad lisaks ka kaarjate sillustega. Kõiki aknaid piiravad lamedad krohväärised. Viimased, nagu karniisid ja pilastridki, on valgendatud, mistõttu oma heleduses vastanduvad seinapinna põhiosa katvale söepuru ja helklevate klaasikildudega segatud tumehallile pritskrohvile, mis annab fassaadidele aktiivse, elava liigenduse. Esifassaadi nurkadel on olnud raudplekist kohrutatud lohepeakujulised veesülitid ning risaliidiviilu tipul metallist kraatervaas. Nii lohepeade kui vaasi
6 tagab Fibo plokist 3MPa müüritis paksusega 150 mm (45 dB). Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C Ruumide sisemine temperatuur on +22°C Pesemisruumi temperatuur on +25°C
Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest.
M25...50. 77 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2-kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna Æ2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil. nAvad tellistest vaheseintes kaetakse tavalister/b-sillustega. 46. Plaatidest ja paneelidest vaheseinad. ACO vaheseinapaneele on sobiv kasutada vannitubade, sanitaarruumide ning saunade seinadeks, kuna on vastupidav niiskusele. On sobiv kasutada tubade vahelisteks vaheseinteks oma hea helineelavuse pärast. ACO vaheseinapaneele kasutatakse samuti bürooruumide ehitamiseks, hotellides ja kauplustes tänu oma heale vastupidavusele löökidele ja heale helipidavusele, aga samuti tänu lihtsale ümberehitamise võimalusele.
mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole. Vaheseinad krohvitakse või kaetakse kipsplaadiga. Puitsõrestikhoonetes kasutatakse kuivade ruumide korterisisesteks vaheseinteks kipsplaadiga vooderdatud ja mineraalvillaga täidetud puitsõrestikke, milles puitpostide ristlõikeks on 5×7 cm, sammuks 60 cm, või seinu, kus puitsõrestik on asendatud metallkarkassiga. Ümber vaheseinte perimeetri tuleb paigutada heliisolatsiooni riba
lahtised ning neil oli tugev veekindel põrand, mis oli võimeline kandma kiviheitemasinaid. Tornide laed olid kas võlvitud silindervõlvidega (suuremate tornide puhul) või siis kaetud tugevate paeplaatidega kaetud talalagedega. Rahu ajal olid lahtised ülemised kaitsekorrused kaetud harilikult ajutiste katustega, mis sõjaohu korral kiiresti lammutati. Ülemisel kaitsekorrusel vaheldusid paralleelkülgedega laskeavad tavaliselt koonduvate külgedega laskeavadega, neist esimesed olid algselt sillustega katmata. Alumis(t)e kaitsekorrus(t)e laskeavad olid harilikult koonduvate külgedega, harvemini ümara kujuga. Tornide kaitsekorruseid ühendasid müüritrepid, alumine kaitsekorrus oli harilikult ühenduses müüri kaitsekäiguga. Ühel kaitsekorrustest paiknes tavaliselt ka kamin, mille kohal torni nurgas asetses korsten. Alumisel kaitsekorrusel paiknes ka veel dansker. Väga palju selliseid torne on säilinud.
annaabi.ee 
