lateraalsemalt. 1. Somatomotoorsed tuumad (nucl n oculomotoori, n trochlearis, n abducentis, n hypoglossi) moodustavad mediaalse rea, innerveerivad müotoomidest arenenenud vöötlihaskiude. 2. Visteromotoorsed tuumad (nucl oculomotorius accessorius, salivatorius sup (7), salivatorius inf (9), dorsalis n vagi) enamik neist paikneb mediaalse rea tuumadest dorsolateraalsemalt, innerveerivad siseelundite ja soonte silelihaskiude, südamelihaskiude, näärmeid. 3. Branhiomotoorsed tuumad (nucl motorius n trigemini, n facialis, ambiguus, spinalis n accessori) paiknevad mediaalse rea tuumadest ventrolateraalsemalt, innerveerivad vistseraalkaartest arenenud vöötlihaskiude. 4. Somatosensoorsed tuumad (nucl mesencephalicus n trigemini, pontinud n trigemini, spinalis n trigemini) saavad tundeimpulsse peapiirkonna nahalt, limaskestadelt, liikumisaparaadilt. 5
Nibuväljakest katavad väikesed köbrukesed, mis muudavad selle välimuse teraliseks. Need köbrukesed sisaldavad higi- ja rasunäärmeid ning neil võib esineda karvu. Higi- ja rasunäärmetele lisaks on seal ka 10 -15 väljakesenääret, mida on peetud higi- ja piimanäärmete üleminetuvormiks. Nibuväljakese eritüüpi näärmed võiavad oma eritisega nibu, eriti imetamise ajal. Nibuväljakese alal on ka silelihaskiude. Rinnanibu on nibuväljakese keskel asetsev kõrgendus, mis on rinnapiima transportivate juhade välimiseks avaks. Nii nibu kui ka nibuväljakese nahas on naisel murdeeast alates ja eriti raseduse ning imetamise ajal rohkesti pruuni värvainet ehk melaniini. Rinnanääre ehk piimanääre on sagaratest koosnev näärmete ja juhade süsteem ümbritsetud rasvkoest, mis pärast sünnitust toodab rinnapiima ja transpordib seda piimajuhade kaudu rinnanibusse
-lõõgastab bronhide silelihasrakke *astmahoo ja hingamise kergendamiseks *adrenaliin ja selle sünteesitud derivaadid (amfetamiin) ertutavad, kuna stimuleerivad KNS-i! NORADRENALIIN -kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (norepinefriin) -> suureneb vereringe perifeerne vastupanu -> nii süstoolne kui diastoolne vererõhk tõuseb -sümpaatilistes -südametegevus võib aeglustuda närvilõpmetes vabanev -vereringe minutimaht väheneb mediaatoraine, -oluline organismi toimetulekul stressisituatsiooniga!
Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust.
Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust.
moodustavad hingamiselundite süsteemi. Hingamiselundeid võib jaotada kaheks: hingamisteedeks, mille kaudu sisse ja väljahingatav õhk liigub, ning kopsudeks, kus toimub gaasivahetus. 8.1. Hingamisteed: Hingamisteedele (kõri, trahhea, bronhid, bronhioolid) on iseloomulik, et nende seintes leiduvad kõhrelised plaadid. Seetõttu on hingamisteede valendik alati avatud. Mida rohkem bronhid ja bronhioolid ahenevad, seda vähem on nende seintes kõhrelisi plaate ja rohkem silelihaskiude. Hingamisteedele on iseloomulik nende limaskest. Nad on kaetud 36 ühekihilise silinderepiteeliga. Need osad kopsudest, kus toimub gaasivahetus, nn. kompsusombud ehk alveoolid, on erakordselt õhukese seinaga. Enne, kui sissehingatav õhk pääseb kopsudesse, peab teda puhastama, soojendama ja niisutama. See toimub hingamisteedes: ninaõõnes, neelu ninamises osas, kõris, hingetorus ja kopsutorudes. Ninaõõs on ühtlasi ka haistmiselundi asukoht. Kõri
lümfikude (GALT) Ileumis GALTi teenistuses Peyeri naastud (lümfisõlmed) Peensoole motoorika • Küümus läbib peensoole 3-5 tunniga (hommikusöök lahkub ileumist, kui lõunasöök siseneb duodenumisse) • Läbimisaega mõjutab seeditava toidu koostis (süsivesikud→valgud→rasvad) • Segmentatsiooni ja peristaltikat kontrollib ENS (seedimisfaasis ülekaalus segmentatsiooni- ja pendelliigutused) • Ka hatud sisaldavad silelihaskiude ning kontraheeruvad rütmiliselt (eesmärgiks limakihi segamine ja seedeproduktide edasiliigutamine lümfiringes) Imendumine peensooles • Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi
Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust (beeta-toime) ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole (beeta- toime). Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad (alfatoime). Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (alfatoime). Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südametegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinideteised toimed: ·Ardenaliinlõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist ·Katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust
1. arterid – Jaotuvad elastseteks ja lihasetüüpi arteriteks. Elastsed arterid on nt aort ja kopsuarter, mis on 1- 2 cm läbimõõduga. Nende seinad on elastsed – silelihaskihis on palju elastiini, selle tõttu on nendes kõige suuremv oolutugevus. Neil on summutusfunktsioon – rõhulaine ’’silumine’’ ühtlasemaks voolamiseks. Lihasetüüpi arterid on distaalsemad ning 0,1-1 cm läbimõõduga. Neil on silelihaskiude rohkem, seetõttu seinad jäigemad ning see takistab soone kokkupitsumist liigese piirkonnas. 2. arterioolid – arterioolid ehk ’’takistusveresooned’’. Väike valendik ja paks muskulaarne sein suurendavad vooalamistakistust. Sooneseina lihastoonust reguleerides on võimalik muuta soone diameetrit ja seega reguleerida verevoolutuse taset. Terminaalarterioolid on arterioolide lõppharud enne kapillaare. Nad mõjutavad oma kontraktsiooni või dilatatsiooniga.
annaabi.ee 
