Denham & Burton ning Gottman, Katz, & Hooven (viidatud Eisenberg et al., 2005 j) oletasid, et emotsioonide mõistmine annab lastele võimaluse identifitseerida nende sisemisi tundeid, mis aitab omakorda neid teadvustada. Selline emotsionaalne teadlikkus annab lastele võimaluse siduda tundeid sündmustega, mis omakorda viib eduka ja sobiva emotsioonide juhtimiseni. Kuna emotsioonide mõistmine sisaldab mitte ainult sisemiste olekute keelelist sildistamist, vaid ka emotsioonidega seotud protsessidest ja nende põhjustest ning tagajärgedest arusaamist, võivad lapsed kasutada emotsioonide mõistmist selleks, et valida ärritunud olekus efektiivseid juhtimistaktikaid (Liew, Eisenberg, & Reiser, viidatud Eisenberg et al., 2005 j). Uurijad on leidnud, et lapsed, kes mõistavad emotsioone, suhtlevad neil teemadel ning õpivad emotsioonidejuhtimise oskusi, reguleerivad paremini oma käitumist (Denham & Burton, viidatud Eisenberg, 2005 j).
Lapse arengu hindamine on aastasadu olnud perede ja kogukonna iseenesestmõistetav ülesanne. Tõsi, meetodeid selleks on kasutatud erinevaid ning seetõttu meenutaski mulle etteantud essee teema kõigepealt seda vana lastelaulu, mis annab aimu pikaaegsetest traditsioonilistest mõtteviisidest lapse arengu hindamisel. Võiks ju siin kohe vastanduda, tuues esile tänapäevase lapsest lähtuva hindamisprotsessi, mis väldib sildistamist ja veelgi hullem, tutistamist, kuid siiski ei saa ma vanema generatsiooni kasvatusmeetodeid täiesti hukka mõista. Pangem tähele – lapse arengu hindamisele on siin rahvalaulus mänguliselt lähenetud, peaaegu nagu arengumäng: hindajaks on soliidne kriimusilmne kass, kes istub (saabastega kass?) kännu otsas ja teeb tublidele (katekismuse lugejatele?) isegi pehme käpaga pai! Kõigepealt vaatlen, mis võiks õigupoolest oma olemuselt olla lapse arengu hindamine. Areng
.......................................8 Viidatud allikad..........................................................................................................9 Sissejuhatus Isiksusehäire definitsiooni kohaselt algab nartsissism hiljemalt nooruseas. Selle põhjus on samuti ilmne: lapsepõlves on isiksus alles kujunemas ja katse sel ajal diagnoosi panna on mõnigi kord nagu katse peatada voolavat vett. Kriitikat on esitatud ka sellepärast, et laste jaoks tähendab isiksusehäire nimetus sildistamist ja see hakkab ennast taastootma. Kliinilises töös tuleb siiski ette lapsi, kellele nartsissistliku häire tundemärgid sobivad murettekitavalt hästi ja mis veelgi hullem, neil on mõnikord koguni psühhopaatia jooni. Nartsissistlikult käituv laps ei jää kellelegi märkamatuks: ta tõmbab teised kaasa võimuvõitlusesse, arhailistele meelemaastikele. Teda tuleb kas teenida või siis võideldakse võimu ja ülemvõimu pärast, põhimõttel "silm silma, hammas hamba vastu".
seda hallatavas keskkonnas. Saate töövoogusid algatada, töövoo tööülesannetega töötada või saada uuelt dokumendi teatiseribalt dokumentide kohta teavet. Hallatavad dokumendihoidlad. Neile pääseb ligi otse programmist Office Word 2007, mis annab teile suurema kontrolli dokumendiversioonide üle. Teabehalduspoliitikad. Need poliitikad käsitlevad Office SharePoint Server 2007 hallatavates dokumendihoidlates salvestatud dokumentide sildistamist, audititi ja aegumist. Failimahtude vähendamine ja rikutud failide parem taaste. Uued Office'i XML-vormingud on tihendatud, segmenteeritud failivormingud, mis vähendavad failimahtu oluliselt ning lihtsustavad rikutud failide taastamist. Dokumentide ühendamine äriteabega. Uute dokumendi juhtelementide ja andmete köitmise abil saate luua dünaamilisi nutikaid dokumente, mis värskendavad ennast tagasüsteemidega ühendamise teel.
Artiklis on veel pikk suurte numbrite jada, kui palju lisakulutusi riigieelarvesse arstide palgatõus ikka tooks jne. Palga koha pealt veel , et keskmine palk on tõusnud viimase viie aasta jooksul 20%, siis arstidel 30%. Sellest loeksin mina välja, et Pevkuri arvates peaksid arstid saama sama palju palka kui lihttöötajad. Võiks öelda, et artiklis oli palju argumentatsiooni manipulatsiooniga segamini. Õ. lk 51 1) Rahva tunnetega mängimiseks kasutatakse sildistamist, näiteks on Savisaarest saanud Eesti mahamüüja ja rahvavaenlane. Kuna rahval on vaja millessegi uskuda, siis on välja toodud sotsiaalsed illusioonid, kuhu kuulub Ansipi hõigatud lubadus viia Eesti viieteistkümne aastaga viie Euroopa rikkama riigi hulka. Emotsioonide üleskütmiseks on veel kasutatud väidet, et rahvas sipleb meediavalede võrgus ja ei suuda pahatihti enam üldse orienteeruda, kus tõde, kus vale. 2) Goebbels: „Sadu kordi korratud vale muutub tõeks
rohkem sots. võrgustikku ja selle mõju in-le ning vastupidi Nõustaja/terapeut peab olema teadlik enda väärtustest ning väärtuste võimalikust mõjust tööle --- aktsepteerimine, hoiduda enda väärtuste peale surumisest 29. Mida peab silmas pidama puudega inimeste nõustamisel? Mõnedele inimestele on sõna "invaliid" vastumeelne, selle asemel kasuta nimetust puudega inimene või puudeline. Väldi sõna "puudelised" kasutamist nimisõnana. Väldi inimeste sildistamist. Inimene ei ole haigus väldi inimesest rääkides haigusele viitamist. Sõnu, mida vältida: Ohver (inimene, kes on kogenud...) Sant (puudega inimene) Sandistatud (inimene, kellel on) Kannatab millegi käes (inimene, kellel on) Vaevab miski (inimene, kellel on) Ratastooli aheldatud (ratastooli kasutaja)
inimeis objektiivselt, kuid oleme tegelikult nendele lisanud oma hinnangu ja tõlgenduse. Käitumine on midagi, mida saab pildistada või salvestada, midagi mida me näeme ja kuuleme ja millele me ei ole veel andnud oma tõlgendust. Käitumine ei ole see, mida me teistest inimestest või olukordadest arvame. Käitumise hinnanguvabaks kirjeldamiseks: kirjeldage täpselt, mitte ebamääraste sõnadega; vältige sildistamist (nt. kobakäpp, saamatu, laiskvorst, hoolimatu) vältige hinnangulisi sõnu (nt. sa hilined, sa virised, sa ei viitsi ) vältige absolutiseerimist (nt. mitte kunagi, alati, kogu aeg, pidevalt) hoiduge oletustest motiivide iseloomu kohta (nt. sa ei suuda vait olla, sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust) 1.5 Probleemide määratlemine Suheldes sõprade/tuttavate, vanemate või patsiendiga tunnete iga tema ütlemise või teo puhul, kas see on teile
2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument) Seda võtet kasutatakse peamiselt siis, kui tegemist on teise isiku või tema seisukoha ründamisega ning kasutatakse ka siis, kui tuuakse mängu täiesti suvaline teemat mitte puudutav fakt, mis käib oma oponendi kohta. (Fallacy Files Ad Homine) Üks osapooltest ei pööra tähelepanu või ignoreerib argumenti, selle korrapärasust ja õigsust ning ründab teist osapoolt. Peale ründamise kasutatakse sildistamist. Sildistamise puhul antakse ühele osapoolele negatiivse kõlaga ’sildid’, vähendamaks tema usutavust või tõmbamaks tema mainet alla. Sageli kasutatakse sellist argumenti, nagu „ka sina“ (lad k. tu quoque). Selle asemel, et väide ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või oma vigade pealt kellegi teise peale või nende vigade peale. Süüdistus ei pea olema tõene, seda võidakse kasutatada üksnes mõju avaldamiseks
ilma näeb. Abistav küsimus on: kuidas sina seda näed, tunned, mõistad? Sotsiodünaamiline nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag- noosimist ja sildistamist. Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine • Kontsentreeru nõustatavale, ole kannatlik ja väljenda oma respekti. • Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest. • Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid. • Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele. • Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”. Eluruumi (life-space) sisenemine
annaabi.ee 
