P soovitud suletud süsteemi omaväärtuste paigutus. Vali üks või enam vastust. K=place(A,C,P) K=place(A,B,P) K=place(sys.a,sys.b,P) P=roots([1 2*ksii*Wn Wn*Wn]) Question7 Hinded: 2 Mille järgi hinnata tagasisidestatud süsteemi töövõimelisust? Selgita, mille järgi järeldad, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) Vastus: Question8 Hinded: 1 Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) Vali üks või enam vastust. Kiirema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi
Vali üks või enam: K=place(A,B,P) K=place(sys.a,sys.b,P) P=roots([1 2*ksii*Wn Wn*Wn]) K=place(A,C,P) Tagasiside Õige vastus on: K=place(sys.a,sys.b,P), K=place(A,B,P). Küsimus 7 Valmis Hinne 1,75 / 2,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille järgi hinnata tagasisidestatud süsteemi töövõimelisust? Selgita, mille järgi järeldad, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) Graafikus on näha, et siirded on nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 4.4 sekundit, mis on isegi vähem, kui nõutud 5. Muutujate algväärtused on 1 ja -2, ning nad saabuvad lõppväärtuse lähedale vastavalt 3.4 ja 4.4 sekundit Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Pc = 1,8 kW n = 434 p / min Ts = 9 s 8.1.9 Siire 9 – faasimine koos maha lõikamisega Terakeha: RF123G22-2020D Terik: N123G2-0300-0003-GM 4325 l = 25 mm Vc = 200 mm fn = 0,05 mm / r Pc = 1,25 kW Ra = 32 µm n = 1721 p / min Ts = 1,5 s 16 9. MASINAAEG JA INSTRUMENDI ELUIGA 9.1. Masinaaeg Masinaja arvutamiseks leian kõikidele siiretele kuluva aja Ts = 43 s. Seega kogu siiretele kuluv aeg kokku on 2 h 23,3 min. Lisaks tulevad juurde erinevad abiajad: instrumendi vahetus, tagapuki kasutusaeg, instrumentide sissemõõtmine, masina liikumisaeg. 9.2. Teriku eluiga 9.2.1 Koorivtöötluse terik CCMT 12 04 12-PR 4235 Kasutusaeg ühe detaili valmistamisel on 4,8 sekundit, mille järgi keskmiseks kaalutletud ettenihkeks: 0,4 × 19 + 0,4 × 10 + 0,4 × 9,3 + 0,4 × 7
Kasutusaeg: 12s Soovitavad reziimid: V c = 515 m/min ; fn = 0.15 mm/p. Meie reziimid: V c = 235 m/min ; fn = 0.15 mm/p 0.13· 530 Püsivusaeg : T i = 12 = ca 24 min . 0.15· 230 Masinaaeg kokku: 12 Liidan kõikidele siiretele kulunud ajad : ƩTs = ca 1min Seeria suurus on 2000 tk,seega puhas tööaeg 2000 x 1/60 = 33 h. Ajakulu : Tk: Tp+ Ta+Torg+Ttehn+Tv+Tl tp– masinaaeg; t a – abiaeg; t o r g – organisatsiooniline aeg; t t e h n – tehnilise teenindamise aeg; tv– töö vaheaeg; t l – luksepatöö aeg tp=1 min ta= 0,01 min torg ≈ 0,05 min ttehn ≈ 0,014 min tv ≈ 0,05 min tl ≈ 0,15 min (serva eemaldamine) tk = 1,27 min. Partii suurus on 2000 detaili seega tootmise aeg kokku :
Selgita, kuidas need väärtused leidsid ja missuguse järelduse saab nendest teha! 5. Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! 6. Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))? 7. Selgita, mis näitajate järgi järeldad katseliselt, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) 8. Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) 9. Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks? Missugused süsteemi parameetrid/elemendid sellega muutuvad
Selgitada valemit (millest tingitud siiret arvutatakse), lisada muutujate tähendused. Lk 162 Olgu ülesandeks arvutada konstruktsiooni punkti k siirde kk0 komponent sirge t-t sihis. Leitavat komponenti tähistatakse Dkp. Esmalt arvutatakse koormusest põhjustatud sisejõud (Mp, Np, Qp). Järgnevalt rakendatakse arvutusskeemi punkti k sirge t-t sihis üldistatud ühikjõud ja leitakse sisejõudude epüürid (mk, nk, qk). Kui konstruktsiooni varraste pikijõud on väikesed, siis nende mõju siiretele on samuti väike ja siirded arvutatakse valemi esimese liikmega, mis arvestab paindedeformatsioonide mõju: Mp koormusest põhjustatud sisejõud mk sisejõudude epüür kp leitav komponent 27. Siirete arvutus. Selgitada valemit (millest tingitud siiret arvutatakse), lisada muutujate tähendused lk 163 ds- vardast eraldatud elementaarse osa pikkus t0- temperatuur varda telgjoonel t0 ds- temperatuuri tõusmisel varda telgjoone kiude pikenemine, temp muutumisest ting siire
Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu laialdast hajumist kolme valitsuskihi, kohaliku, osariikliku ja föderaalse valitsuse vahel. 2. Kollektiivse käitumise mudelid Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele. Emotsionaalse nakkuse mudel Herbert Blumer. Kirjeldab rahvahulkade pingestatuse arengut. Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile. Täpsustavat olukorra määratlemist tugevdab rahvahulga liikmete vastastikune mõju, mis loob tsirkulaarse reaktsiooni, tõstes pidevalt intensiivsust. Seega on hulk valmis plahvatama ja selleks, et see toimuks, piisab ühest kuulujutust. Lisaväärtuse mudel Neil Smelser
Korruste vahel toimub liikumine. Mõningatel juhtudel võib esineda olukord, kus lift jääb kinni ning igasugune liikumine korruste vahel ei ole võimalik. Lifti kinni jäänud inimesed kuuluvad marginaalsete isikute hulka. See toob kaasa probleeme käitumises, nii et võiks öelda, et käitumine on hälbiv. Stratifikatsioon ja mobiilsus võib toimuda nii üksikisikute tasandil kui ka gruppide tasandil. Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mudel inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ning nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist. 2
89. Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all? Protsess, mille käigus kujunevad välja inimese poliitilised eelistused. Oluline roll esmastel sotsialiseerimis agentidel. 90. Mis on militarism? Sõjaväeliste ideaalide ja väärtuste austamine ning sõja ja sõjameeste ülistamine. 186 91. Mida nimetatakse kollektiivseks käitumiseks? Too näiteid. Institutsioonidevälist reageeringut ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele. Mood, massirahutused, rahvahulgad, hullus, sotsiaalsed liikumised, kelledel on ühised, veendumused, mured jne. 92. Nimeta erinevaid rahvahulkasid? Juhuslik hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk, jõuk, meeleavaldus, demonstratsioonid. 93. Mida nimetatakse linnastumiseks? Tähendab linnadesse ja eeslinnadesse koondunud elanikonna osakaalu tõusu rahvastikus tervikuna. Linnastumisega
3) rehabilitatsioon hälvikud valmistatakse ette normaalsesse ellu tagasi tulema. Rakendatakse ka hälvikute suhtes, kes ei ole kuritegu toime pannud. Et aidata neil elus kohta leida ja taas ühiskonda adapteeruda, on vaja nende suhtes kohaldada psühhoteraapiat. 9. Kollektiivse käitumise olemus, eripära ja sotsiaalne tähendus. Kontrolli transfereerimine. Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid: 1) Emotsionaalse nakkuse mudel inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ning nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist.
annaabi.ee 
