20 Ungari 15 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 RAUL EAMETS 1 TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Pikaajaline töötus siirderiikides 70 60 1996 50 1997 40
tavaliselt ei toimu. Näiteks Saksamaal ei ole tulujaotus kahekümne aasta jooksul (19731993) peaaegu üldse muutunud. Suurbritannias, kus varem oli Saksamaaga täiesti analoogiline tulujaotus, on see 90-te aastate alguseks muutunud pisut ebaühtlasemaks. Leidub riike, kus tulujaotus on traditsiooniliselt olnud suhteliselt ühtlane (Põhjamaad, aga ka näiteks 70-tel aastatel Tsehhoslovakkia ja Ungari), ning riike, kus see on suhteliselt ebaühtlasem (Itaalia, Prantsusmaa). (WIID, 1999) Siirderiikides oli siirdeperioodi alguses tulujaotus küllaltki erinev (vt. tabel 1). Seetõttu pakub huvi, millised muutused on siin edaspidi toimunud. Tabelis 2 toodud Gini indeksid on arvutatud tuludetsiilide põhjal, seetõttu ei ole need näitajad otseselt võrreldavad eelmises tabelis toodutega (samade andmete põhjal arvutatud Gini indeksi väärtus on siin väiksem). Tabelist võib välja lugeda nii stabiilsust (Ungari, Valgevene, Rumeenia, Leedu) kui ka riikide konvergentsi
Sellise olukorra põhjuseks oli inimeste kohenematus uue olukorraga. Ühiskonnas toimusid kiired majanduslikud muutused. Eesti pere arengus võib täheldada kahte eripära: 1.Võrdlemisi varakult 1970.a. alanud traditsioonilise peremudeli väljavahetamine modernse vastu, mis hoogustus 1990. aastatel. 2. Siirdeshokk tabas Eestit võrreldes teiste siirderiikidega varakult ja järsult, ent kõik demograafilised näitajad pöördusid tõusule varem kui enamikus teistes siirderiikides. Edaspidises uuringus on kasutatud Statistikaameti leibkonna eelarve uuringute (LEU) andmeid, põhiliselt 2000-2005, kui mõningase tagasivaatena eelmise sajandi lõpuaastatesse. Kasutatava viie aaasta uuringu valim sisaldab andmeid umbes 100 000 isiku kohta, ning kõik tulemused on igal aastal üldistatud kogu elanikkonna kohta. Alates 2004.a. ja juba üle 10 aasta on püsinud keskmine inimeste arv 2,37 inimest Eesti leibkonnas
9 Aastal 1980, Külm sõda jõudis dramaatilise lõpuni. Riik oli majandusega raudse eesriide taga hädas. Venemaal oli pikk rida inimesi, kes ootasid, et osta toitu. Neil pidid olema kupongid valitsuse jaoks selleks, et osta sokke. Mõned ajaloolased usuvad, et triljoneid dollareid, et nii USA ja NSVL-s oldud tuumarelvade ja tavaliste armeed oli põhjustanud probleeme Venemaal. Seal oli ka palju nõudlusi vabaduse elanike raudse eesriide taga.10 Külma Sõja lõpp tõi mitmetes KIE siirderiikides kaasa kõrge konfliktiohu, põhjustatuna siseriiklikes teguritest või suhetest naaberriikidega. Kõrgendatud konfliktiohu maandamiseks pakuti euro-atlandi partnerluse raames välja erinevaid skeeme, mis oma olemuselt olid 8 http://www.hot.ee/s/sober3/doktriin.html 9 http://www.ajaloomuuseum.ee/huvasticharlie/index.php?id=10572 10 http://www.nebraskastudies.org/1000/frameset_reset.html? http://www.nebraskastudies.org/1000/stories/1001_0140.html
võistelda poliitilise võimu pärast) Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Seaduse võim ja võimude lahusus Toimiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Arenev demokraatia Riigid, kus valitseb demokraatlik režiim, kuid esineb kõrvalekaldeid väljaspool protseduurilisi tunnuseid(levinud siirderiikides). Toimuvad korrapärased valimised ning valitseb konkurents, kuid opositsioonilistele jõududele võivad rakenduda teatud piirangudKehtivad üldised poliitilised õigused, kuid teatud rühmad võivad omada vähem õigusiÕigusriik, kuid kohtuvõim võib paiguti olla politiseeritud Probleemideks korruptsioon, sõjaväe aeg- ajaline sekkumine valitsemisse, vms. Mitteliberaalne demokraatia:
üksteisele vennalikult läheneda. Esile kerkisid ideed inimeste võrdsusest, vabadusest jne. 13.Rahvastikukasv eri regioonides 19. sajandil. Rahvastikukasv on seotud demograafilise üleminekuga, s.t, et globaliseerumiseelses ühiskonnas oli sündimus ja suremus mõlemad kõrged ja rahvastikukasv seega aeglane. Esimesena hakkas rahvastik kasvama varase dem.üleminekuga Euroopas ja eurooplaste rände siirderiikides, Aasias ja Aafrikas algas üleminek hiljem ja seega kasv ka hiljem. Oli peamiselt põhjustatud esmalt suremuse langusest ja n-ö Lääne-Euroopa abiellumustüübi levikus, kus abielluti hiljem, jäädi tihedamini vallaliseks ning sealjuures ka ühiskondlikult aktsepteerituks. Sarnane üleminek hakkas Aasias ja Aafrikas toimuma alles 20.saj keskpaigus. Rahvastikuplahvatuse käigus võib kasv tõusta ka üle 3%-i (tav. 0,001%)
Põhjamaadest ongi nõudluspoolsed poliitikad kõige selgemalt innovatsioonide strateegiasse ja poliitikasse lülitatud Soomes, kus nõudlus- ja kasutajaorientatsioon on üheks võtmeelemendiks. Teised juhtivad riigid innovatsioonipoliitika arendamise alal on näiteks Austraalia ja USA. Mitmetes ülejäänud riikides on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad kas oluliselt vähemlevinud või varjatumalt esindatud. Enamikes Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikides on innovatsioonipoliitika arengutase endiselt pakkumispoole meetmete domineerimise faasis. Nõudluspoole poliitikad on omandamas 5 suuremat olulisust eeskätt just vastastikkuses seoses keskkonnaalaste poliitikate ja niinimetatud ökoinnovatsioonidega, kui teisteski harudes ilmneb nõudluse poolt juhitud arenguperioode. Nõudluspoolse innovatsiooni teoreetilised kontseptsioonid ja
Kulutused 34,8 41,1 37,3 39,8 41,7 Ülddefitsiit/ülejääk -0,2 -1,2 2,1 -0,3 -4,7 Allikas: K. Kerem, 2000 Vastavalt OECD hinnangutele on valitsuskulutuste osakaal Eestis kõrgem kui maades, kus SKP tase on Eestiga ühesugune ja peaaegu sama kõrge kui Euroopa Liidu neis liikmesmaades, kus SKP on madalaim. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid leiavad, et valitsussektori kulutused on siirderiikides, k.a. Eesti, nende SKP-ga võrreldes liiga suured (WEO,2000). Vaatamata sellele, et Eestis on kehtestatud tasakaalustatud eelarve nõue, ei ole suudetud seda alati järgida. Tabeli 3 andmetest on näha, et kõige suurem eelarve defitsiit oli 1999. aastal. Suures osas oli see tingitud Venemaa kriisist ja häiretest rahvusvahelistel finantsturgudel alguse saanud majandustsükli langusfaasist, mis tõi endaga kaasa tootmismahtude vähenemise, töötuse suurenemise ja eelarvetulude vähenemise
osakaalu ja SKP/per capita vahel. Samuti osutus, et uuritud 86 maas oli ettevõtte tulumaksu osakaal eelarve tuludes veidi suurem kui isiku tulumaksu oma (Tanzi 1987: lk. 103-141). Siirdeperioodi algul oli Eesti unikaalses situatsioonis paljud majanduspoliitilised instrumendid, s. h. maksusüsteem, sisuliselt puudusid. Ideaalis oleks see tähendanud tühjale kohale kaasaja majandusteooria seisukohtadest lähtuva süsteemi kohest ülesehitamist. Kahjuks puudusid sel perioodil siirderiikides, s.h. ka Eestis, vastavad teadmised ja seda nii maksustamise teooria kui ka majandusliku situatsiooni (arengufaaside 11 ja protsesside määratlus ja nende makromajanduslik determinatsioon) kohta. Sellest tulenevalt jmt tegurite mõjul on Eesti maksusüsteem tänaseni kujunemisjärgus. Tema esimene variant pärineb aastast 1993 ja püsis oma põhijoontes muutumatuna kuni aastani 2000
– Doktoritöö. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 63. Sorensen, P. B., Whitta-Jacobsen, H. J. Introducing advanced macroeconomics: growth and business cycles. Berkshire, UK: McGraw-Hill Companies, 2010. 64. Stoken, D. The Great Cycle: Predicting and Profiting from Crowd Behavior, the Kondratieff Wave, and Long-Term Cycles. – Revised Edition, Chicago, Probus Professional Publishing, 1993, 212p. 65. Tamla, K. Majandustsüklid ja nende olemus siirderiikides. – Kroon ja majandus, 2003, No. 2, p. 85 66 66. Tirole, J. Asset Bubbles and Overlapping Generations. – Econometrica, 1985, Vol. 53, No. 6, pp. 1499-1528. 67. Wernecke, M., Rottke, N., Holzmann, C. Incorporating the Real Estate Cycle into Management Decisions - Evidence from Germany. – Journal of Real Estate Portfolio Management, 2004, Vol. 10, No 3. pp. 171-186. 68. Wheaton, W. C. The Cyclic Behavior of The National Office Market
annaabi.ee 
