kõrgeltarenenud riikide (high-income economies) hulka. Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidest on ainus sellesse gruppi kuuluv riik Sloveenia. Eesti koos Horvaatia, Ungari, Poola ning 134 Tsehhi ja Slovaki vabariikidega on arvatud järgmisse gruppi. Ülejäänud siirderiigid (sealhulgas ka Läti ja Leedu) kuuluvad selle klassifikatsiooni kohaselt veelgi vähem arenenud riikide hulka (Classification...1998). Seega on siirderiikide jaoks loomulik eesmärk kiire majanduskasv, et selle kaudu saavutada kõrgem arengutase. Kuivõrd on see eesmärk aga reaalne? Samal 1997. aastal oli ostujõu pariteedi järgi arvutatud tulutasemete erinevus Saksamaal ja Eestis ca neljakordne (vastavalt 21388 $ ja 5241 $) (GDNGD, 1999). Kui tahta aastaks 2007 jõuda Saksamaa 1997. aasta tasemele, peaks aastane per capita tulutaseme juurdekasv olema 15%. Isegi meile äärmiselt soodsal 1997. aastal oli see eespool viidatud andmetel vaid 11,5%
Ukrainas innovatsiooni arenguga on tänapäevani probleeme. Arenenud riigid, aga arenevad 5 edasi, kuid arenemis tõhusus on Eestil väga kõrgel tasemel. See omakorda toob au Eesti riigi suhtes. 3.2.Eesti enne majanduslangust Rahastamise tasemelt jäi Eesti enne majanduslangust arenenumatele naabritele ja suurriikidele selgelt alla, kuid teiste siirderiikide seas polnud antud tase väga madal. 2006. aasta näitaja oli Eurostati andmete Eesti puhul hinnanguliselt 1,14%. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine näitaja oli samas 1,84%. Riigi innovaatilist potentsiaali peegeldavad samuti leiutajate huvide kaitseks antud patendid. Mõne allika järgi Eesti näitajad olid 2000-2005 aastatel üsnagi head, kindlasti suuremad kui teistes Ida-Euroopa riikides.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool, 2008, lk 154-155)
Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks. Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud kulutamist ja kulutuste tasakaalustamist tuludega ning samuti piiratud ulatuses laenamist. Teatavasti on valitsussektori tulude peamiseks allikaks maksud. Eestis on viimastel aastatel maksukoormus püsinud stabiilselt 36-37% piires (Tanzi, Tsibouris, 2000). Nagu tabeli 1
ameerikalikku vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t. Sotsiaalteadlaste ja poliitikute diskussioon: kas valida ,,inimnäoga kapitalism" või ,,nähtamatu käsi" ? SP roll siirdeühiskonnas SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule; · ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda; · kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu, eluaseme ja sotsiaalkaitse süsteemide reformimine sobivaks demokraatlikule turumajandusele · Uute sotsiaalprobleemide lahendamine nagu töötus ja laiaulatuslik vaesumine · Rahapuudus SP arendamisel - kogu "aur" suunatakse majandusse (ettevõtlusse) Eestis ettevõtluse vabastamine tulumaksust 1997 · Populistlik lähenemine SP-le poliitikute valimiseelsed lubadused
Mõlemad lähtuvad autoritaarsusest ja viivad totalitarismi ning süsteemi enesehävitamiseni. Mida demokraatlikum on süsteem ja mida rohkem on informatsiooni, teadmisi, seda enam aktsepteeritakse ja väärtustatakse individuaalsust, erilisust, erivajadusi ning kasvab tolerantsus erinevuste suhtes. Niisiis on suhtumine erivajadustesse demokraatia ja tolerantsi indikaator ühiskonnas (viidanud Sats, 2004). Eesti, niisama kui teistegi Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide puhul, tuleb arvestada, et rehabiliteerimise, sotsiaalhoolekande ja eripedagoogika osas saadi minevikust päranduseks tugev institutsionaalne struktuur, mis pole alati osutunud piisavalt muutuste altiks ja paindlikuks ja millel polnud mingit seotust sallivuse ja tolerantsusega. Inimõigustest ja vabadustest siis ei räägitud. Enamuse tavainimeste arvates Nõukogude Eestis puuetega inimesi ei olnudki. Täna on muidugi teine aeg ja teine tõde. Täna ei eita enam keegi, et
suuremad. See viitab sellele, et tööturule sisenemine on mitte-eestlastel raskem. Niisugune käitumine võib sagedamini ette tulla kõrge palgaga töökohtade täitmisel, sest põhjendamata palgavahe on Tallinna ja Tartu piirkonnas märkimisväärselt suurem kui mujal. Palgaerinevused tekkisid ajal, mil Eesti majandus iseseisvus. Seetõttu on võimalik, et juhtiv etniline grupp sai rahvusriigis ka majanduslikud eelised sellist mõtet toetavad ka teised siirderiikide uuringud. Praegune analüüs kinnitab seda ideed eeskätt tulemusega, et töölevõtmisel eelistatakse enamusrahvust, eriti kõrgepalgaliste ametite hulgas. Selle teema kokkuvõtteks võib öelda: - palgaerinevus on suurem nooremate ja kõrgharidusega töötajate puhul - suurim palgavahe on Harju ja Tartu maakonnas. Vene rahvusest töötajatel on sissetulekueelised Pärnu- ja Lääne-Viru maakonnas
eluga. Siiski ilmneb oluline oma eluga rahul olijate osakaalu langus teismeea vanemas grupis. Tüdrukute hinnangud oma eluga rahulolule on kriitilisemad kui poistel ja kõikides maades seotud majandusliku jõukuse tasemega (suurem rahulolu seostub perekonna parema majandusliku olukorraga). Lääne- Euroopa ja Põhjamaade lapsed Ida- ja Kesk-Euroopa lastega võrreldes on rohkem eluga rahul, kusjuures Eesti laste hinnangud on siirderiikide esindajate hulgas ühed kõrgemad. Euroopa kõige rahulolevamad 1518-aastased noorukid elasid 2004. aasta uuringu andmetel Sveitsis, Soomes ja Rootsis. Näiteks Norra on saavutamas eesmärki, mille kohaselt kõigil lastel peab olema võimalik käia lasteaias. Täielik lasteaiakohtadega varustatus on oluline väikelaste vanemate tööelus osalemise seisukohast ja on üks põhjuseid, miks Norra sündimusnäitajad püsivad Euroopa riikide kõrgemate seas. 2009
sajandi alguseks avastatud ja ka jaotatud. 9. Majandusareng kuni 19. sajandini. Majandusareng oli kuni 19.sajandini võrdselt võrdlemisi aeglane, aastani 1000 sissetulek inimese kohta praktiliselt ei kasvanud, hiljem suurenes rahvastikukasvu arvelt. Regioonidevahelised erinevused hakkasid kasvama II aastatuhande teisel poolel, suhteliselt kiiresti kasvas Lääne-Euroopa 2 ja lääne siirderiikide majandus, põhjusteks tehnoloogiline edasiminek ja laiem kaubavahetus. Arengut takistas siiski mõnetised piirangud, maksud ja tollid, merkantilistlik majanduspoliitika 17- 18.sajandil, samuti kaubanduse risk: kuna laevakaubandus oli seotud riskidega (põhjaminek, pikk aeg, röövimised), sai vedada ainult luksuskaupu või rikkaid inimesi. Majandus arenes ka orjakaubanduse toel. Majandusareng sai toimuda ka panganduse ja valuuta tekkimisel ja edenemisel: panganduse lõid 12
Maailma riikide konkurentsivõime aastaraamatu metoodika (WCY-methodology) andmebaas sisaldab üle 200 näitaja, mis on grupeeritud järgmiselt: kodumaine majandus; rahvusvahelistumine; valitsus; finantsid; infrastruktuur; juhtimine; teadus ja tehnoloogia. 55 Siirderiikide konkurentsivõime hindamiseks kasutatud kvantitatiivsed näitajad ja kvalitatiivne taustinfo on grupeeritud järgnevalt: avatus; tehnoloogia; valitsus; infrastruktuur; finantssektor; tööturg ja juhtimine; institutsioonid. Mitmed analüütikud rõhutavad riigi konkurentsivõime olulise tegurina sotsiaalset mobiilsust
annaabi.ee 
