Gustave Le Bon, "Hulkade psühholoogia" Mari Siilivask Le Bon oli positivistlike ideede leviku ajastu mõtleja. Tema lähenemine sotsiaalteadustele ja ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisele oli põhimõtteliselt samasugune, kui kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna
Augustinus, "Jumala riigist" Mari Siilivask Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus
Tartu Rootsile. Tartus asus Liivimaa kõrgeim pikaajalise organiseerimistöö tulemusena. L. Andresen. Eesti kooli vanem ajalugu. Tln kohtuasutus. Et välja juurida jesuiitide mõju, 13.18. sajandist pärinevad kaasaegsed ja 1985, Valgus. oli vaja vaimulikke, juriste, arste ja hiljem publitseeritud kroonikad sisaldavad K. Siilivask. Tartu ülikooli ajalugu 1632 1982. Tln 1985, Perioodika. ametnikke, kes oleksid saanud hea hariduse koolidest üsna juhuslikke ning nappe F. Eisen. Eesti kooli ajalugu. Tln 1989, protestantlikus vaimus
perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18. jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogiahaiglas suri. 9 Kasutatud kirjandus · Ago Pajur, Tõnu Tannberg. EESTI AJALUGU II. Tallinn,2006. · Ago Pajur, Tõnu Tammberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. EESTI AJALUGU VI. Tartu, 2005. · Õie Elango, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. EESTI MAAST JA RAHVAST: MAAILMASÕJAST MAAILMASÕJANI. Tallinn, 1998. · Hannes Walter. AUSALT JA AVAMEELSELT. Tallinn, 1990. 10
ümbritsema pingiread, mis lõpuks jäid siiksi realiseerimata. Idaküljele lisati kitsas polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on tugev neljakandiline torn, sellega liituvate tepikodade ja muude abiruumidega. Väliskujundust ilmestavad nurgatornikesed ning pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid kontraforssid. Neogooti vormides interjööris kannavad saledad metallsambad avatud toolvärgiga lage ja kahekorruselisi vääre. 1818 Siilivask, M., (2006) Tartu arhitektuur 1830-1918: Historitsism ja juugend, Tartu; Greif trükikoda Oreliväär asub lääneküljes. Ansamblist langeb välja apsiidi dekoratiivne roidvõlv. Kiriku altarimaal ,,Kutsuv Kristus) on maalitud J.Köleri poolt 1890. aastal. Altarisein G. Beermanni kavandi järgi 1900. aastal ja kiriku orel kahekümne registriga Wilhelm Müllverstedt´i poolt 1891. aastal.2 Kiriku peatorn on 56,5 meetri kõrgune, mida viimati restaureeriti 2012. aastal. 1987.
1944 M. Ojamaa, A.Varmas, T. Varmas pseudonüümid (Harri Moora, August Annist, Linda Annist) Viron historia, Helsinki 1944, Eesti ajalugu, Stockholm 1946 Eesti NSV Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toimetaja Gustav Naan, Tallinn 1952 Eesti ajalugu pöörati pea peale liialt Stalinistlik ja ülepingutatud Eesti NSV ajalugu kolmes köites. I-III, Tallinn 1955, 1963, 1971 Eesti NSV ajalugu: Kõrgkoolide õpik. I-II, Vastutav toimetaja Karl Siilivask, Tallinn 1976-1980 põhiliselt faktoloogiline materjal, Nõukogude aja kohta üsna vähe hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat. Välis-Eesti Evald Uustalu. The History of Estonian People. London 1952, Eesti rahva ajalugu, Tallinn 2005 Eesti Vabariik 1918-1940, koostanud Evald Uustalu, 1968 kästles peaaegu kõiki valdkondi, fotomaterjal, arvatavasti omariikluse aja parim üldülevaade kuni tänase päevani Arthur Võõbus
Oli AI eesotsas kuni 1951. aastani, peale teda on Viktor Maamägi kuni 196...? aastani. Tema on jällegi väga oluline nime ajalooteaduse sovietiseerimisel. Tema on see, kes nõukogustab suurest selle ajalookirjutuse. Ise tegeles ka natuke ajaloouurimisega, kuid hoopis olulisem on tema administratiivne poole. Kuni 1974. aastani AI eesotsas Kahk. Tema lahkus AI direkori positsioonilt edutamise teel. Kahki järel oli AI direktoriks Karl Siilivask kuni 1984. aastani, seejärel Raivo Pullat kuni 1990. aastani. Pööras suurt tähelepanu sotsialismiperioodi uurimisele. Nende asutuste puhul on oluline uurimisväline küsimus, et kus avaldada oma uurimustöid. 1944. aastal, kui NSV võim tagasi tuli, oli päeva korral sõjaeelsete ajakirjade taastamine. Neid uurimustulemusi tuli kusagil publitseerida. TA loomisega tuli päeva korral ka nende publikatsioonide ilmumine ning tegelikult kavad olis olemas juba 40
kolmeköiteline. 1952. aastal avaldatu „Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani)“ 1951-68 Viktor Maamägi – ajaloolase haridusega, kuid õppinud Venemaal. Tema juhtimisel koostatakse 1950-60ndatel aastatel ajaloo üldkäsitlused. Lahkus ametikohalt, kui valiti TA liikmeks. 1968-74 Juhan Kahk – vanemat perioodi uurinud silmapaistev ajaloolane. Lahkub, kui TA liikmeks valitakse. 1974-84 Karl Siilivask – koostas keskkoolile mõeldud ajalooõpiku, koostamisega alustati juba 1945. a, kuid avaldamisluba saadi 1958. a detsembris. 1984-90 Raimo Pullat – pöörab suurt tähelepanu oktoobrijärgsele perioodile. Akadeemiasse ei saanud. Pidi vastu võtma AI allakäigu. PAI 1947-48 Ivan Käbin 1948-56 Joosep Saat – tõmbas sisuliselt instituudi tegevuse käima. 1956-60 Adolf Päss 1985-91 Erich Kaup Välis-Eestis:
Aremäe, enne teda kahvatud tegelased, tõsine ajaloolane tegeles Eesti Vabariigiga) sektoriks. 1956 28 teadurit, sh kaks doktorit (Marta Schmiedehelm) ja 17 kandidaati. Schmiedehelm kaitses uuesti kuna esimest korda kaitses Saksa okupatsiooni ajal nagu Vassar. Ajaloo Instituudi juhid 1946-1950 Richard Kleis, 1950-1951 Gustav Naan, 1951-1968 Viktor Maamägi, 1968-1974 Juhan Kahk (parimaid agraarajaloo uurijaid), 1974-1985 Karl Siilivask, 1985-1990 Raimo Pullat, 1990-1992 Rein Helme, 1992-1997 Teet Veispak, 1997-2005 Priit Raudkivi. Alates 2005 läks Ajaloo Instituut Teaduste Akadeemia alt Tallinna Ülikooli alla. Nõukogude Eesti ajaloo koostamine ja kirjutamine Teaduste Akadeemia ülesanne. Eesti NSV ajalugu I-III plaaniti neli osa aga ei suudetud kontrollorganitele sobivalt seda teemat käsitleda. Eesti NSV ajaloo lugemik I-II 1960-1964. Pidi ka Lätiga koostöös Balti ajalugu kirjutama ja NSVL ajalugu
annaabi.ee 
