Ka tema tapeti 661. aastal. Kaliif Ali surma järel lõhenes islam kaheks suunaks siiitluseks ja sunniitluseks. Siiidid (Si'at Ali ehk Ali partei) ei tunnistanud Alile järgnenud kaliifi, vaid valisid oma kaliifi, keda kutsuti ka imaamiks, ning keda peeti Muhamedi ja Jumala asemikuks Maa peal. Sunniidid nimetavad imaami lihtsalt koguduse juhiks. Muhameedluse levik: 7) Sunniidid ja siiidid - kuidas tekkisid, kui palju on maailmas siiite, kui palju sunniite: Kaliif Ali surma järel lõhenes islam kaheks suunaks siiitluseks ja sunniitluseks. Siitide ja sunniitide teed läksid lahku nad järgisid erinevaid usuliidreid, aastasadade jooksul ka nende õpetus kasvas lahku. Tänapäeval on siiite u 10% kõigist moslemitest, sunniite 90% moslemitest. 8) Mõisted: Allah: Moslemid kutsuvad oma jumalat nimega Allah Sahada: islami usutunnistus: ,,Tunnistan, et ei ole teist jumalat pele Allahi ning et Muhamed on tema prohvet"
Lähtub Koraanist ja sunnast. Tähtustab Muhamedi väimehe Ali Hilisemaid ilmutusi nad jumalikeks rolli ja keskendub tema järeltulijate ei tunnista. õpetustele. Traditsiooni/pärimuse järgijad. Iraanis siiitlus riigiusundiks. Kindlad arusaamad metafüüsika ja Kõigist muslimitest on siiite u 15%. eetika kohta. Moodustavad muslimitest valdava enamiku (75-90%).
vajadustele ja islami traditsioonidele. 3) Medrese kõrgem kool 4) Mosee pühakoda; koht, kus palvetatakse 5) Minaret mosee juurde kuuluv torn, kust vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele 6) Imaam islami kogukonna juht 7) Islami kultuur sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, neid kõiki ühendas islam ja araabia keel 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siidid on kindlad, et nende juht imaam võib olla vaid Muhamedi ja Ali järeltulijate soost, sunniitide arvates peab imaami valima kogudus ja tema valimisel ei peaks lähtuma tema pärilikkusest. Siidid on natukene sõjakamad ja kompromissitumad. Nimetage kolm araablaste olulisemat kultuurisaavutust ja põhjendage valikut. 1) Aristotelese, Platoni jt kreeka õpetlaste tööde tõlkimine araabia keelde Lääne-Euroopasse levisid need just araabiakeelsete raamatute kaudu
elu, kogukonna asjaajamist, kuidas kogukonna liikmed oma elu elavad. Sariaat ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel. 2) Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus 3) Mosee - on islamiusu pühakoda. Imaam - on moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Islami kultuur on sulam araablaste võimu all ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Neid kõiki ühendas islam ja araabia keel. 3. Mis eristab sunniite ja siiite? Siiidid usuvad, et islami kogukonna juht imaam võib olla ainult Muhamedi ja Ali järeltulija.Ali noorempoeg Husain hukkus koos kaaslastega Karbala lahingus ning siiidid usuvad, et üks Ali järglastest ei surnud ning usuvad, et tuelb viimsel päeval õiglust tooma.Siiidid tähistavad iga- aastastel usupidustustel leinates Husaini märtrisurma.Muudes usuküsimustes erinevad siiidid sunniitidest üsna vähe. 4
Sariaat-islami seadus-sariaat-lähtub Koraanist,hõlmab kõike mida Allah inimeselt nõuab,mees võib võtta endale kuni 4 seaduslikku naist kuid mees peab suutma üleval pidada ja kohtlema neid võrselt,karistati piitsahoopidega. Sunniidid ja siidid-Koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemid oma elus ka sunnast.Sunna on õpilaste poolt kogutud ja kirja pandud prohvetite ütlused.Suurem osa moslemeid peab ennast seetõttu sunniitideks, st sunnast juhinduvateks.Vähem on siiite,kes on 4 kaliifi,Muhamedi onupoja ja väimehe Ali ,ning tema järeltulijate pooldajad. Kultuurisaavutused-islami ja araabia keel,araabia numbrid,malemäng,paljud sõnad,haridus põhines Koraanil,koolid ehk medresed,muinasjutukogu ''tuhat üks ööd''
KA NAISEL (NAISTEL ON PÄRIMISÕIGUS JA ÕIGUS KASUTADA ISESEISVALT KAASAVARANA PEREKONDA TOODUD VARA). NAISTE LIIKUMISVABADUST JA SUHTLEMIST PEREKONDA MITTEKUULUVATE MEESTEGA ON PIIRATUD, MAJADES ON ENAMASTI SISEÕUE TAGAKÜLJEL PAIKNEVAD ERALDI RUUMID NAISPERELE, KUHU MEESKÜLALISED SISSE EI PÄÄSE, NAISKÜLALISTE JAOKS ON ERALDI TAGAUKS. KORAAN EI SÄTESTA NAISTELE NÕUET KANDA LOORI, KUID ENAMIKUS ISLAMIMAADES ON SEDA TRADITSIOONILISELT NÕUTUD. MIS ON PEAMISEKS SUNNIITE JA SIIITE ERISTAVAKS VAIDLUSKÜSIMUSEKS? NEIL ON ERINEV ARUSAAM MUHAMEDI JÄRELTULIJATE SAATUSEST NING NAD TÕLGENDAVAD SUNNAT (PROHVETI KORAANIVÄLISTE ÜTLUSTE KOGUMIK) ERINEVALT. KIRJELDAGE, KUIDAS ISLAM MÕJUTAS JÄRGMISI ELUVALDKONDI: - 1) RIIGIVALITSEMINE JA SEADUSANDLUS TOIMIS KORAANI VÕI SARIAADI JÄRGI; USK OLI SEE, MIS MÄÄRAB ÄRA KARISTUSED JA SEADUSED (KA TÄNAPÄEVAL!); 2) PEREKOND ELATI KORAANI JÄRGI; MEES OLI PEREKONNAPEA; NAISED OLID KAETUD JA EI TOHTINUD ÜKSI VÄLJAS
· hea maine saavutamiseks on oluline näidata külaliste suhtes suuremeelsust · araablasel ei ole aeg nii täpselt määratletud ja rangelt ajavahemikeks jaotatud kui lääne inimesel · araablane ei usalda inimest, kes ei näita üles huvi tema kodumaa vastu Usk · Enamik moslemitest araablasi on sunniidid, keda nim ka õigeusklikeks. Liibanonis, Iraagis ja Pärsia lahe ääres on palju siiite. · Muhameedlase kahte harru jagunemise aluseks on vaidlus selle üle, mille pärast prohvet Muhamedi surma toimus tegelik võimu üleminek (kalifaat) · Muhameedlaste ühiskonda juhib sariaat e isalmi seadus · Islami usu aluseks on viis peamist käsku : oma usu tunnistamine, palvetamine viis korda päevas, almuste jagamine abivajajatele, paastumine ramadaanikuul, palverännak Mekasse Keel · Araabia kõnekeel erineb tugevasti araabia kirjakeelest
lahutuseks on ka naisel (naistel on pärimisõigus ja õigus kasutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara). Naiste liikumisvabadust ja suhtlemist perekonda mittekuuluvate meestega on piiratud, majades on enamasti siseõue tagaküljel paiknevad eraldi ruumid naisperele, kuhu meeskülalised sisse ei pääse, naiskülaliste jaoks on eraldi tagauks. Koraan ei sätesta naistele nõuet kanda loori, kuid enamikus islamimaades on seda traditsiooniliselt nõutud. Mis on peamiseks sunniite ja siiite eristavaks vaidlusküsimuseks? neil on erinev arusaam Muhamedi järeltulijate saatusest ning nad tõlgendavad sunnat (prohveti koraaniväliste ütluste kogumik) erinevalt. Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi: - 1) riigivalitsemine ja seadusandlus toimis Koraani või sariaadi järgi; usk oli see, mis määrab ära karistused ja seadused (ka tänapäeval!); 2) perekond elati koraani järgi; mees oli perekonnapea; naised
rahvastik ning palju muud. Üldinfo: India lipp India vapp Riigikord: vabariik Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku ) Pindala: 3287365 km2 Rahvaarv: 935,7 mln. Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2 Riigikeeled: hindi ja inglise keel Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust
islamikultuuri radu.Pealinna Isfahanisse ehitati losse,moseesid,sildu,aedu,paviljone, kaarväravaid jne.1817.a käivitati Tabrize trükipress.Ajakirjanduse levik sai alguse 19.saj II poolel.18.saj algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani vähese tundmise vastu.Euroopas sai see usulahk oma rajaja Mohammed ibn Abd al-Vahhabi nime järgi tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi. 5. Troopiline Aafrika Aafrika mandri piirjooned olid juba 16.sajandi alguseks Vanale Maailmale tuttavad.
2005 aastal- 23,118,990 2006 aastal- 23,680,640 2007 aastal- 27,601,038 2008 aastal- 28,146,656 Rahvastiku püramiid Riigis on suurem osatähtsus meestel, see on tingitud religioonist (islam). Inimesed ei ela väga vanaks, kuna meditsiin ei ole kõrgelt arenenud veel. Ilmselgelt on tegemist arengumaaga. Populatsioonist 90% on kohalikud araablased, ülejäänud 10% on sisserännanud afro- aasialased. Kohalikud araablased jagunevad veel omakorda kaheks : 85% sunniite ning 15% siiite. Kuna praeguseks on rahavastiku üle 30 miljoni on tegemist suurriigiga. Saudi Araabiat iseloomustab 2% iive kasv. Teguriteks on usk, kus soositakse mitmelapselist pere ning pole väga levinud rasestumisvastased vahendid. Emigrante on rohkem kui immigrante. Rahavastiku tihedus on 12in/km2. Inimesed on koondunud linnadesse ning tööstusrajoonidesse, kus on tööd ning elamiseks kõlbulikud tingimused. Riiki katab enamalt jaolt kõrb, mis teeb selle näitaja suhteliselt väikeseks.
(peab toimuma kuuaasta viimasel kuul) Islami seadus sariaat lähtub Koraanist, see pöörab suurt tähelepanu naistele ja perekonnale. Ajapikku on naiste olukord taas halvenenud, mees võib võtta kuni 4 seaduslikku naist, keda suudab vastavalt seisusele ülal pidada. Lisaks koraanile juhinduvad moslemid ka sunnast sunniidid, need on moslemite märkem ja ütlused, mis täpsustavad koraani. Veidi vähem on siiite, kes pooldavad neljandat kaliifi ja tema järeltulijaid. Islami pühakoda on mosee, mille juurde kuulub ka kindlasti mitu minaretti. Islami kultuuris oli islam ja araabia keel,euroopas sai tuntuks india arvsüsteem, arv 0 ja malemäng, haridus põhines Koraanil. Moseede juures koolid medresed. Kirjanduse tuntuim teos Tuhat üks ööd Ibn Sina arst, filosoof, oli ihuarst ja kirjutas entsüklopeediaid, arstiteaduse käsiraamatuid Vana-Vene riik
Al-Imam Hassan al-Banna rajas muslimi vennaskonna, tänapäeval on see fundamentalistlik ja sõjakas organisatsioon. Umma jaguneb · Sunniidideks ahl as-sunna (suurem osa) · Siiidideks si' at 'Ali kujunes välja usk imaamidesse (palvejuht, eespalvetaja). Imaamid olid jumala poolt juhitud isikud. Usutakse, et tuleb varjatud imaam. Esialgu oli küsimus poliitiline, kes peaks Muhamedi järglane olema. Aga hiljem hakkasid tekkima eripärad ja lahknevused. Iraanis on siiite enamuses. Lisaks sunniitidele ja siiitidele on kujunenud välja ka müstiline koolkond sufid (villane). Sufi on see, kes on jõudnud jumala kontaktini. Need, kes veel jõudnud ei ole, on dervisid; nende juhid on seikid (saih). Tuntuimad on Türgis tiirlevate sufide rühmad. Islami sees peetakse neid vahel eksiõpetajateks. Islami pühakiri on Koraan, mis ilmutati prohvet Muhamedile aastatel 610-632. see koosneb 114 peatükist (suura), iga järgnev suura on lühem
annaabi.ee 
