Tallinna Kadrioru loss ja muidugi suursugune Versailles' loss Prantsusmaal. Barokk väljendus ka riietuses. Louis XIV ajal hakkasid mehed kandma põlvpükse. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaela pandi rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima jõudu ja tugevust. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Barokiaja kuulsaimad heliloojad on näiteks Antonio Vivaldi Itaaliast, Georg Friedrich Händel Inglismaalt ja Johann Sebastian Bach Saksamaalt.
Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega. Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises? ,, Riik see olen mina" Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne.
aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati pigem mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos esmakordselt lubada endale rõivastust, mis paljastas jalad. Eeskujuks võeti filmidiivad ja hakati juukseid ja küüsi värvima, eriti popp oli tumedalt värvitud silmad. Eesti Ajaloomuuseumi näitus "Paula, Sul on poisipea!" tutvustab naiste rõivamoodi alates 20. sajandi algusest kuni II maailmasõjani, kuhu kaasnes muusika- ja filmiprogramm. Tegemist on murrangulise ajajärguga, mil
Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis, osalt meeste pahameeleks, autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos esmakordselt lubada endale rõivastust, mis paljastas jalad! Eeskujuks võeti filmidiivad ja hakati juukseid ja küüsi värvima, eriti popp oli tumedalt värvitud silmad. Ilu polnud kohustus, vaid daamide hea enesetunde väljendus.
RIIETUS NAISED Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee Krookkrae asendus pitskraega Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid Kaheosalised seelikud. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga. Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised reeglid - kuninganna slepi pikkus oli u 5,5 m, tema tütardel u 4 m, hertsoginnadel 1,5 m jne Jalas kanti tikitud siidsukki Riietust täiendasid kindad ja lehvikud JUUKSED MEHED Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseeritud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese lõuaotsa habeme. Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid ja otsaesisel sirget tukka. Kanti ka parukaid. Versaille's töötasid usinalt parukameistrid, kes oma teoste
Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL Naiste riided:muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust.Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Rõivastus oli maaliline,elegantne ja lihtne. Seda iseloomustas vaba vorm, pehmed kontuurid, erksad häasti sobivad värvikombinatsioonid. Meeste riided:Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed
valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega. Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises? ,, Riik see olen mina" Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne.
lühikest kuube. Kõrged, tärgeldatud krookkraed asendusid tärgeldamata, õlgadeni ulatuva kraega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulega kübaraid ning jalas kõrgekontsalisi kään issaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naise riietus koosnes sügavalt dekolteeritud pihaosast ja kahest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Eelistatud riidematerjalideks oli nii meestel kui ka naistel samet ning kuld- ja hõbebrokaat. Rokokoo Maalikunst - Võidutses meelelahutuslik kunst. Välditi traagilisi ja tõsiseid teemasid. Algas pastellmaali õitseaeg. Eelistati pehmeid värvikombinatsioone. Palju viljeldi portselanist pisiplastikat. Arhitektuur - Losside seinu kaunistasid õhukeste liistudega puupannood, õrnades
Nüüd oli päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit ja minutis 100 sekundit. Loodi ka uus kalender revolutsioonikalender. Ajaarvamise alguseks võeti Prantsuse vabariigi keshtestamise päev 22. september 1792. Kuude nimed olid tuletatud loodusest. Aasta jagunes 12 kuuks, iga ühes 30 päeva, ja kolmeks 10-päevaseks dekaadiks. Revolutsiooniaastatetel tõusid esiplaanile sankülotid lihtrahvas, keda väliselt võis ära tunda sellest, et nad ei kandnud põlvpükse ja siidsukki, vaid pikki pükse (lihtsalt polnud mingid pedekad). Juhtivat osa revolutsiooniaegsete poliitikute hulgas etendasid siiski kodanlased ja eriti haritlaskond, kes oli kujunenud juba vana korra päevil, kuid olnud aadliga võrreldes tõrjutud. Ühiskonnas tekkis aga uus hulk inimesi uusrikkad. Nemad olid saanud rikkaks toiduainete äritsemise, sõjaväe varustamise, maadega hangeldamise või mõnel muul viisil. Kui jakobiinide ajal
nööpi. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga. Seelik lõppes slepiga, mille pikkus oli õukonna etiketiga rangelt kindlaks määratud. Näiteks a 1710 kehtisid järgmised reeglid - kuninganna slepi pikkus oli u 5,5 m, tema tütardel u 4 m, hertsoginnadel 1,5 m jne. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. ARHITEKTUUR ITAALIAS Kui renessansiajastu arhitektuuur oli ülevaatlik ja harmooniline, siis barokki on võrreldud tuule ja mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti võeti
Üheks oli zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed.Neid toetas jõukamad kodanikud,kuna nende revolutsiooni saavutuste süvendamist ja kindlustamist nõudev poliitika oli neile vastuvõetavam.Nad said enda kätte Pariisi linnavalitsuse ning mitmete provintside omavalitsused.Pooldasid vabariiklikku korda.Tänu neile võeti kasutusele giljotiin. Sankülotid-nad tõusid revolutsiooni aastatel esiplaanile.Nad oli lihtravas,neid tundis ära eelkõige selle järgi,et nad ei kandnud põlvpükse ja siidsukki vaid pikki pükse.Juhtivat osa mängis revolutsiooni aastatel kondanlased eriti haritlaskond.Nende eesmärgiks oli võrdsus,õiglus jne.Kaotati ka terror ehk giljotiin.Hinnad kujundas turg,ning tulid eraettevõtlus ning -kaubandus.1794mindi üle vabakaubandusele.Tekkis ka börsitegevus. Rojalistid-neil oli kuningriiklaste ja kuningriigi pooldamise ideoloogia.Nad lootsid Euroopa riikide abil Prantsusmaal monarhia taastada ning nad muutusid üha aktiivsemaks
Vest oli sama pikk kui kuub. Vaesemad inimesed kandsid tihtipeale ainult vesti või pealmist kuube. Tavaline oli ka see, et vesti hõlmad olid õmmeldud kuue külge nii, et jäi mulje, nagu oleks vest seljas. Põlvpüksid olid õmmeldud neljast osast ja alt kitsenevad. Põlve alt kinnitati need trikotaazist sukapaelaga. Pükse hoidis ülal puusadel püsiv vööpael. Püksiauk suleti 2-3 nööbiga. Küljeõmblustes olid taskud. Jalas kanti siidsukki, need katsid ka põlvi ja kinnitati sukahoidjaga. Enamasti kanti valgeid sukki, mõnikord ka helesiniseid ja punaseid. Külma ilmaga kanti korraga kuni 12 paari sukki. Jalatsiteks olid kingad. Need olid kõrge kontsaga, nurkse ninaga ja pannaldega. Kaelas kanti pitsidega kaelasidet ehk kravatti. See oli umbes 30 cm laiune ümber kaela seotud sall. Peenemad kravatid olid üleni pitsist. Pärast Stenkerque lahingut 1692.a. sai eriti moodsaks nn. stenkerque' kaelaside
annaabi.ee 
