tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus. Demokratiseerimine- protsess, milles antakse avalik-õiguslikud ülessanded seadusega iseseisvatele institutsioonidele. NEID institutsioone võib liigitada: Avalik-õiguslikeks korporatsioonideks Avalik-õiguslikeks asutusteks Avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks Õiguse obekt Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed- seadusest tulevnevatel juhtudel teatud õigused, nõuded jam objektiivsed väärtused. Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud;
ning kohalik omavalitsus, samuti näiteks kõigile avatud Rahvusraamatukogu, kõigile kättesaadav Eesti Televisioon ning meie kommertspankasid kontrolliv Eesti Pank. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad tuluteenivateks aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing ning mitte tulutoovateks, neil lihtsalt puuduvad omanikud kellele saaks kasumit jaotada sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks. Sihtasutusteks tuntumad on eelkõige haiglad. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu puhul kasutatakse varasid eelkõige põhikirja järgselt rahva ja rahvuskultuuri toetamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse. Eraõigus. Tartu Ülikool 2002/2003. www.tarkinvestor.ee/wiki et.wikipedia.org/wiki www.juridica.ee www.archimedes.ee http://www.consult
omavalitsus, samuti näiteks kõigile avatud Rahvusraamatukogu, kõigile kättesaadav Eesti Televisioon ning meie kommertspankasid kontrolliv Eesti Pank. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad tuluteenivateks – aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu, täisühing ning mitte tulutoovateks, neil lihtsalt puuduvad omanikud kellele saaks kasumit jaotada – sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks. Sihtasutusteks tuntumad on eelkõige haiglad. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu puhul kasutatakse varasid eelkõige põhikirja järgselt rahva ja rahvuskultuuri toetamiseks. Õiguse aluste aine seisukohalt järeldan, et antud teema juriidiliseks subjektiks on juriidiline isik. Juriidilise isiku objektiks on juriidilise isiku esemed, õigused, vara, sealhulgas ka kinnisvara( kui on), lepingud, põhikirjad jne. Käsitletava teema juriidiliseks faktiks on juriidilise isiku
reguleerida halduskandja internseid küsimusi. Kuulub halduse siseõigusesse Haldusekandja Põhimõtteliselt võib haldusekandjaks olla iga isik, kellele haldusülesandeid on täitmiseks antud, seega nii avalik-õiguslik juriidiline isik (praktikas kõige olulisemad) kui ka eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik. Õigusteooriasjagatakse avalik-õiguslikud juriidilised isikud kolme põhiliiki: avalikõiguslikeks korporatsioonideks, avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ja õigusvõimelisteks asutusteks. Otsene riigihaldus Otsene riigihaldus ehk vahetu riigihalduse puhul saame rääkida olukorrast, kus riik täidab teatud haldusülesandeid ise ehk otseselt. Kaudne riigihaldus Kaudsest riigihaldusest saame rääkida juhul, kui riik delegeerib teatud haldusülesanded iseseisvatele õigussubjektidele. Seega riigihaldus laiemas tähenduses (haarab nii vahetu kui ka kaudse riigihalduse) kujutab endast tegelikult avalikku haldust)
kohustusi, välja arvatud need, mis on omased üksnes inimesele. Avalik õiguslik juriidilise isiku mõiste on seotud teooria avaliku halduse kandjatest, kus sõlmküsimuseks on nende õigusvõime. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole avaliku halduse kanjaks üksnes riik, vaid ka teised õiguslikult iseseisvad objektid. Neid institutsioone võib liigitada avalik õiguslik korporatsioonideks, avalik õiguslik asutusteks ja avalik õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks. Riiki on avalik õiguslik subjekt. Eelkõige realiseerub riigi õigussubjektsus riikidevahelises suhtlemises rahvusvahelise õigsega sätestatud mahus. Kuid see ei ole ainus koht kus riik võib olla õiguse subjektiks. 4. Õiguse objekt. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Mõistega "õiguse objekt" on hõlmatud kehalised esemed ja mittekehalised esemed. Mittekehalised on näiteks: õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Asjad omakorda
reeglina üldkoosoleku (või muu pädeva organi) sellekohase otsusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub reeglina selle likvideerimine, mille käigus realiseeritakse isiku varad, täidetakse kohustused võlausaldajate ees ning ülejäänud vara jagatakse seaduses ette nähtud isikutele (nt aktsiaseltsi puhul aktsionäride vahel). Tegevuse eesmärkide alusel jagatakse eraõiguslikud juriidilised isikud: äriühinguteks, mittetulundusühinguteks ja sihtasutusteks. Äriühingute kohta käivad normid on äriseadustikus. Äriühingute liigid on järgmised: täisühing- äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutsemise aluseks on ühinguleping. Lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus. Miinuseks osanike isiklik vastutus. usaldusühing äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik
tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. 2. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on: riik ja kohaliku omavalitsuse üksus. Demokratiseerimine- protsess, milles antakse avalik-õiguslikud ülessanded seadusega iseseisvatele institutsioonidele. NEID institutsioone võib liigitada: Avalik-õiguslikeks korporatsioonideks Avalik-õiguslikeks asutusteks Avalik-õiguslikeks sihtasutusteks ehk fondideks 7.4 Õiguse obekt Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mõistega õiguse objekt on hõlmatud kehalised esemed ja teised mittekehalised esemed- seadusest tulevnevatel juhtudel teatud õigused, nõuded jam objektiivsed väärtused. Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud;
üldkoosoleku (või muu pädeva organi) sellekohase otsusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub reeglina selle likvideerimine, mille käigus realiseeritakse isiku varad, täidetakse kohustused võlausaldajate ees ning ülejäänud vara jagatakse seaduses ette nähtud isikutele (nt aktsiaseltsi puhul aktsionäride vahel). Tegevuse eesmärkide alusel jagatakse eraõiguslikud juriidilised isikud: · äriühinguteks, · mittetulundusühinguteks ja sihtasutusteks. Äriühingute kohta käivad normid on äriseadustikus. Äriühingute liigid on järgmised: täisühing- äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutsemise aluseks on ühinguleping. Lihtsustatud asutamine, juhtimine, raamatupidamine, aruandlus. Miinuseks osanike isiklik vastutus. usaldusühing äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab
3.3.1. Eraõiguslikud juriidilised isikud Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on ammendavalt määratletud seaduses (numerus claususe põhimõte). Saab asutada ainult sellist liiki eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mille kohta seadus on olemas. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagatakse äriühinguteks, mittetulundusühinguteks ning sihtasutusteks. Äriühingute liigid on: a) täisühing (ÄS § 79 jj) äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutsemise aluseks on ühinguleping. b) usaldusühing (ÄS § 125 jj) äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja üks usaldusosanik. Täisosanik vastutab solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusosanik vastutab vaid oma sissemakse ulatuses.
Nii mittetulundusühingute kui sihtasutuste puhul kehtivad sarnased ühinemise ja jagunemise põhimõtted. Kummagi vormi puhul ei ole lubatud nende ümberkujundamine, st tegevuse jätkamine mõnes muus juriidilise isiku vormis, ning nende ühinemine on lubatud ainult omavahel (sihtasutus sihtasutusega, mittetulundusühing mittetulundusühinguga) ja jagunemine samuti ainult samade vormide piires (st sihtasutus võib jaguneda ainult sihtasutusteks, mittetulundusühing mittetulundusühinguteks). Mittetulundusühingute ühinemine ja jagunemine on põhimõtteliselt alati võimalik, sihtasutuse puhul võib see aga toimuda ainult põhikirjas täpselt loetletud juhtudel. 9. Täisühing ja usaldusühing Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. Usaldusühing seevastu on äriühing, milles vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja
annaabi.ee 
