kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa Tekst keelelise suhtluse suurim üksus Tekstilingvistika - keeleteaduse haru, mille uurimisobjektiks on terviktekstid. Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega Tsirkumfiks diakriitiline märk vokaali kohal Tüpoloogiline liigitus jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi Ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus inimkeele üldisi seaduspärasusi uuriv keeleteadus Vaba morfeem morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel keel, mida räägib rahva vähemus Variatiivsus keelte ja kultuuride paljusus Voor see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus kõnevoorude vahetamine vestluses Võrdlev-ajalooline keeleteadus püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja
Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus: jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine: nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus: käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Vaba morfeem: morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel: on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Variatiivsus: tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt
Teoreetiline keeleteadus - tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks - tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus - jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine - nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus - käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Vaba morfeem - morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Variatiivsus tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt
(passiiv) Eesti keeles: aktiiv / impersonaal. Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Loetakse raamatut (*Jaani poolt) Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiivakusatiivne süsteem (2) absolutiivergatiivne süsteem Nominatiivakusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited cd) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puer hominem planxit.
3)Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. 4)Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. 5)Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. Veel nt ka: Asukoht, Allikas, Tee, Instrument ehk vahend, Kogeja 54. Sõnajärg -Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. 55
Ühildumine ehk kongurents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); rektsioon Eraldi morfeem (näit possessiivsufiks) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1% Muid parameetreid: PREP/POST; NG/GN; NA/AN; Universaalsed tendentsid: VO;PREP; NG; NA; OV;PSP;G;AN http://wals.info/feature/87 -AN Sõnajärg Agenti ja patsienti ( või alus ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus : Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine - verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb sihitis. Eesti keeles ühildab verbi ainult alus. Ühildumine võib toimuda isikus ja arvus. KLASSIÜHILDUMINE Süntaksi teooria Generatiivne süntaks, transformaatsioonid Sytnatctic structures, Aspects of the theory of Syntax Generativismi põhiteesid:
omadustest. Näiteks belle fille pr keeles. 51. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. Nominatiiv-akustatiivne süsteem on maailmas rohkem levinud ( kõik euroopa keeled , välja arvatud baski keel). Sel juhul on sihitislikus lauses, kus on nii agent, kui patsient agent tavaliselt nimetavas käändes ja patsient mingis markeeritud käändes. Kui ka mittesihitislikus lauses on alus markeerimata, nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, milles sihitisliku lause osalejad on markeeritud erinevalt nominatiiv-akusatiivsetest keeltest. Neis keeltes on sihitisliku lause agent markeeritud, aga patsient markeerimata
tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P
tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P
tervikus, mille liige ta on. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Käändemärgistus Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist. (1) nominatiiv-akusatiivne süsteem (2) absolutiiv-ergatiivne süsteem Nominatiiv-akusatiivne Euroopa keeltes on tavaline, et sihitislikus e transitiivses lauses, kus on nii agent kui patsient, on agent (lühend A) nimetavas käändes (lühend NOM) ning patsient (P) mingis markeeritud käändes, nt ladina keeles (näited c-d) akusatiivis (ACC), eesti keeles tavaliselt kas osastavas käändes osasihitise korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): a) Isa sõi putru. A P b) Isa sõi pudru ära. A P c) Puerhominem planxit. A P
Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus: jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine: nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus: käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Vaba morfeem: morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel: on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Variatiivsus: tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt
Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine Tegumood ehk genus: aktiiv passiiv, personaal impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: perf-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr jne); aspektikategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus nom-akk ja abs-erg 8. loengu teemad Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. On keeli, kus nähtavad markerid puuduvad agendi ja patsiendi eristamiseks (ing keeles
annaabi.ee 
