SPORT IN MEINEM LEBEN 1. Sportliche Betätigung hilft, stark und zielstrebig zu werden. Sport aitab muutuda tugevamaks ja sihikindlaks. 2. Sport ist sehr wichtig für die Stärkung der Gesundheit. Sport on väga tähtis tervise tugevtamiseks. 3. Sport ist wichtig für die Entwicklung der körperlichen Kräfte. Sport on tähtis füüsilise jõu tugevtamiseks. 4. Ich beschäftige mich jeden Morgen mit Gymnastik. Iga hommik ma võimlen. 5. Sport hat einen positiven Einfluss auf den Charakter. Sport avaldab iseloomule positiivset mõju. 6. Der Sport ist für mich nicht die Hauptsache im Leben
Neile püstitaksin ausamba Eestlased on läbi ajaloo pidevalt pidanud võitlema enda, oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See on nad kasvatanud tugevaks ja sihikindlaks. Üks õige eestlane ei löö millegi ees risti ette ja on alati valmis lõpuni minema. Meie kaunis kodumaa on näinud palju tublisid inimesi, olgu siis nendeks meie kuulsad olümpiavõitjad kes panid iga eestlase oma päritolu üle uhkust tundma või tavalised kodanikud kes on midagi head teinud ja said Eestimaa uhkuse tiitli. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud leidsid aset 1896.aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit
moemaania ning teadusega eputamine. Noormehed vastandavad seda kõike Idad loomulikkusele. Geograafiline keskkonna teooria Ühiskonna arengut käsitledes esitas Montesquieu geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest - eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm teeb inimese tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks. Kuumus seevastu muudab inimese laisaks ja ükskõikseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas Montesquieu, et mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat3. Montesquieu pooldas tervest mõistusest lähtuvatest liberaalset ühiskonnakorda, mis soodustaks inimese vaimset ja kõlbelist arengut, ning eelistas Lääne avatust ja tsiviliseeritust Ida
kuid fakti, et inimene on võimeline tegema paljusid asju, mis on väljaspool loomade võimete piire, ei saa vaidlustada ja seda ei ole ka kunagi eitatud. Seega inimesel on saladuslik jõud ,,z". Aga mis see on ja kuidas seda defineerida? Sel jõul on kahtlemata tegemist asjaoluga, et inimene ei ole mitte ainult võimeline mõtlema, vaid olema ka teadlik oma mõtlemisest. On olemas miski, mis suudab öelda ,,mina" ja suunama teadvust vastavalt oma eesmärkidele. See avab piiramatud võimalused sihikindlaks õppimiseks, uurimiseks, avastamiseks ning teaduslikuks formuleerimiseks. Kuna märksõna on vajalik, nimetab autor selle ,,eneseteadvuseks". Seega võib Olemise tasandid võtta kokku nii: Inimene = m+x+y+z Loom = m+x+y Taim = m+x Mineraal = m * m-mateeria, x-elu, y-teadvus, z-eneseteadvus. Ainult m on nähtav; x, y ja z on nähtamatud ja raskesti mõistetavad, olgugi, et nende mõju kogeme me iga päev. Ei ole raske teha vahet eluta ja elusa vahel. Raskem on vahet teha elu ja
lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimesed tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks; kuumus seevastu muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks; mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat. Rousseau arvas, et kauges minevikus elasid inimesed kooskõlas loodusega ja õnnelikult. Kuna ühiskond ei saa sellise ideaali poole tagasi pöörduda, siis pidas ta õigeks vabariiklikku korda, kus võim lähtub 9 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 10 See on meie usk, http://www.katoliku.ee/index
kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Montesquieu rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Charles Montesquieu esitas ka ühiskonna arengut käsitleva geograafilise keskkonna teooria , mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Ta väitis , et kuumus muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks , külm kliima seevastu teeb ta tugevaks , aktiivseks ja sihikindlaks ning teotahteliseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas ta , et mäed sünnitavad vabadusearmastust ja tasandikud despootiat. 2.3. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Jean-Jacques Rousseau sündis 1712.aastal Genfis ja suri 1778.aastal Pariisis. Ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rousseau tähelepanu 1750.aastal traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Jean-Jacques Rousseau põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise
Mida suurem on kirg, seda suurem on ka sabatuuma aktiivsus. Kõhtmine katendiala on koht, kus toodetakse looduse võimsamaid erguteid: dopamiini ja noradrenaliini. Kui mainitud piirkond saadab neid hormoone ajus laiali, tekitab see keskendunud tähelepanu, tohutut energiat, motiveeritust tasu saamiseks, rõõmsameelsust ja isegi hullust. Kõik need on romantilise armastusega lähedalt seotud tunded. Pole siis imestada, et kui sabatuum saab katendialalt annuse dopamiini, muutub inimene äkki sihikindlaks (mis puudutab armastatu poole püüdlemist), tugevaks ja hulluks. Suudavad ju armunud kõike, ületavad suuri vahemaid, et teineteist hetkeks näha, võivad öö läbi üleval olla ja vahel isegi surra teineteise pärast. Kui skaneerida inimesi, kes on olnud oma partneriga koos üle kahe aasta, näeme ajuosade käitumises muutusi. Nende ajus tekib partneri pilti vaadates aktiivsus hoopis eesmises tsingulaarkoores ja insulakoores.
Alustanud oli sidujana, edasi töötas ketrajana. Enne tööle asumist oli ta käinud külakoolis, kus omandas lugemise, kirjutamise ja rehkendamise algoskused. Pärast kaheteistkümne ja poole tunni pikkust vabarikutööd 3 käis ta veel vabrikukoolis. Kolmeteistkümne aastasena alustas ladina keele õpinguid. Piibliõpingutel omandas ka heebrea ja kreeka keelt. David kujunes haruldaselt tahtejõuliseks ja sihikindlaks noormeheks, kes ei hoolinud neist, kes suhtusid asjadesse temast erinevalt. Teda veetles kohalik kaunis maastik, kus käis igal võimalusel uitamas. Teadlaslik uudishimu avaldus temas väga varakult tihti tassis lubjakaevandusest koju kivistunud teokarpe, huvitus botaanikast, kogus taimi, uuris põhjalikult astroloogiat, käis vendadega agaralt kalastamas. Kahekümne ühe aastasena soovis ta minna ülikooli, õppida arstiteadust ja saada misjonäriks. Ta alustaski õpinguid Glasgow´i
logopeedid. 3.3 Psüühilised protsessid Mälu, teadmiste omandamine, ümbruse tunnetamine ning omandatud teadmiste kasutamine ei pruugi olla nii heal tasemel kui eakaaslastel. Lapsele ei jää meelde lihtsad asjad tema lähemast ümbrusest, Sellisel juhul on vajalik pidev õpetamine ning õpitu kordamine, et teadmised kinnistuksid. Niisuguste probleemidega lapsele on sobilik individuaalne õppekava koostamine eripedagoogi poolt, et last sihikindlaks õpetada. 3.4 Motoorika Liigutused on sageli kohmakad, kuigi hüperaktiivsed lapsed on sageli liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad kordinatsioonihäired. Täpsed liigutused või käeline tegevus (kirjutamine, nööpide kinnipanek jms) ei õnnestu- esinevad peenmotoorika häired. Probleeme aitab ületada pidev treening juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine või karistamine. 3
tagatud võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi 3 üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimesed tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks; kuumus seevastu muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks; mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat. Rousseau arvas, et kauges minevikus elasid inimesed kooskõlas loodusega ja õnnelikult. Kuna ühiskond ei saa sellise ideaali poole tagasi pöörduda, siis pidas ta õigeks vabariiklikku korda, kus võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra alus on eraomand, kuid on vaja ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse
annaabi.ee 
