Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema oli kristuse kannatuslood. Vitraaz kõige silmapaistvam klaasimaal. Pieta surnud kristus on oma ema süles. Krutsifiks kristuse ristilöömine. Giotto di Bondone fresko, tööd säilinud sajandeid Firenze kirikutes, tema projekti järgi tehti kirik. Hakkas signeerima töid. Keskaegsed kirikud Tallinna vanalinnas püha vaimu kirik, oleviste kirik, niguliste kirik. Tartu Jaani kirikus on erilist see, et seal on umbes 1000 tänapäevani säilinud terrakotaskulptuuri, mis on oma suuruse, hulga ja kunstilise taseme poolest Euroopas ainulaadsed. Kindluseid hakkasid võõrvallutajad esimestena ehitama, siis sinna sisse kirikud. Nimeta eri liike ühiskondlikke hooneid Tallinnas raekoda. Eestis hakkas gooti stiil levima 14. sajandil
Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. (Maarja kuulutus, Mona Lisa, Kuningate kummardamine, Püha õhtusöömaaeg.)
tuli mõiste humanism ja hakati väärtustama ilu ning elamuste pakkumist oma meeltele. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Algasid suured maadeavastused ja toimus tohutu areng loodusteadustes, inimene oli suuteline haarama universumit oma peaga. Renessansi kunstis hakati varasema Jumala asemel kujutama inimesi endid. Kadus keskaja õpetatud kunst ja hakati väärtustama kunstniku annet. Hakati kujutama paljast inimkeha, antiikmütoloogiat ja jäljendama loodust, kunstnikud hakkasid oma tõid signeerima ning rõhutati kompositsiooni ja perspektiivi. Kunstnikud polnud enam seotud tsunftiga ja tänu sellele said nad vabad käed teha seda, mida nad ise tahtsid. Kunstnikud said oma loomingutega edastada inimestele sõnumeid, mis olid ennem neile kättesaamatud. Nii tõusid nad au sisse ja nende tööde eest hakati palju maksma. Tähtsamad kunstnikud olid Leonardo da Vinci, Michelangelo, Botticelli ja Raffael.
Et sahtli uksed ja piirid oleks märkamatud, kasutasid Ebenistid rokokooväänlao´id varjamiseks. Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem. Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid. Nikerdamist kasutati vähe, täiustati just mosaiigi tehnikat, moes oli lakkmööbel, mida tegid kuulsaks vennad Martinid. 18. saj. Hakkati uut mööblit signeerima, näiteks daamide kirjutuslauad, tualettlauad peegliga, mida kasutati pigem nipsasjade demonstreerimiseks, kõrge silindrikujuline sekretärikapp, lugemis/käsitöö kapid. Laudadel olid siledad jalad, lainetavad külgedel, kumer raam. Ka kummutid olid endiselt populaarsed, jalad olid saledad, ning sulasid korpusega kokku. Bernerist arenes edasi chaisse lounge, pehme mööbel muutus järjest mugavamaks. Kanapee diivanitel jäeti puuraam näha, seda ei polsterdatud enam nii, nagu varem.
-15. sajand, kõrgrenessanss 16. sajand) Renessanss-kunsti üldiseloomustus Antiikaja mõjud on kõige tugevamad arhitektuuris. Renessansi ajal muutusid maalikunst ja skulptuur iseseisvateks kunstiliikideks, nad ei olnud enam seotud arhitektuuriga. Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoomia- ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus (töid hakati signeerima). I Arhitektuur Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid. · Peetri kirik Roomas maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema
eesti pikim kirik (vanalinnas) tänapäeval teatrina, vanal ajal garaazina. Pirita kloostri kirik k6ige suurem kirik tallinnas ja see on varemetes Renessanss 14-16 Sajandid. Vararenessanss 1400-1500- keskuseks Firenze Kõrgrenessanss- 1500-1530 Rooma, veneetsia Teistes maades 1500-1630 Eestis 1530-1650 Muutused teaduses, tekkisid ülikoolid, anatoomia tund. arhitektuuris, maalikunstis.- Kunst arenes koos teadusega. Kunstnik pidi osav olema paljudel aladel. Kunstnik hakkas oma töid signeerima. Inimkeha kujutati väga realistlikult, kuna inimkeha uuriti ja lahati. Ehitati palladio palazzosid.leiutati persfektiiv. Maalikunstis hakata maalima valguse ja varjuga. Kehad muutuvad ruumiliseks, modellidena kasutati tavalisi inimesi, hakati kujutama inimesi reaalsemana ja emotsioone. Pühapiltidel hakati maa peal kujutama varju. Notarimaalid- notar vaatab üle, kindlalt kokku lepitud. Koodumine silmapiirile. Hakati ehitama ilmalikud hooned. Hakati ehitama kupleid üle paljude sajandite
vallas selle saavutustele. 29. Renessansskunst · Renessansiaegse inimese arusaam oli, et Jumal on maailma loonud otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku. · Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. · Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. · Tegeldi perspektiivprobleemidega. · Toetuti antiikkunstile. · Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. · Teoseid hakati signeerima. · Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. · Renessansiajal toimus gootikaga võrreldes täielik pööre. · Kui varem pürgis gooti arhitektuur taeva poole, siis nüüd püsiti rahulikult ja kindlalt maa peal. · Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus. · Tornile eelistati kuplit. · 15. sajandi 1 poolel ehitati Firenzes gooti ajast pärinevale toomkirikule uudse konstruktsiooniga kuppel.
*Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus *Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu Kunstis võeti kasutusele: *Perspektiiv kolmemõõtmeline kujutlusviis *maaliti võimalikult realistlikult *Figuuride modelleerimine valguse ja varju abil *Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik *Alasti keha *Õlivärv Keskaegne anonüümsus hüljati, teoseid hakati signeerima 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? EELDUSED: 1 Geograafilise mõtte ja maailmapildi areng (ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti) 2 Humanismi areng usk inimvõimetesse, saadi üle hirmust tundmatu ees 3 Rekonkista lõpp viimase araabia Granada vallutamises Pürenee ps Portugalis ja Hispaanias jäi tegevuseta seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht hidalgodid
Rikkad kodanikud olid harjunud ise omal jõul maailmas läbi lööma Rikkad toetasid kunstnikke, luuletajaid, pidasid teenistuses arste, advokaate nii kujunes uus haritlaskond, kes ei jaganud keskaegset ellusuhtumist 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Toimus loodusteaduste areng Võeti kasutusele õlivärvid Tervakaared asendusid ümarkaartega Suur osatähtsus inimlikkusel Teoseid hakati nimega märgistama- signeerima 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? Eeldused: geograafilise mõtte ja maailmapildi areng- ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti humanismi areng usk inimvõimetesse, saadi üle hirmust tundmatu ees Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi meresõidutehnika areng- tehnika täiustus, tuli kasutusele kompass, paremad laevatüübid avamerel sõitmiseks Põhjused: 1
saavutamiseks kasutaks kõike(petmisi mõrvu jne). Tommaso campanella oli teistsuguste vaadetega. Kirjutas vanglas kuhu ta oma vaadete eest oli mõistetud raamatu päikeseriik ehk ideaalne vabariik. Vormilt on see reisikirjeldus. Ta oli ka tolleaegne filosoof. 29. Renessansskunst: Kunstnik püüdis kujutada maailma loodustruult, realistlikult, uuriti loodusobjekte ja anatoomiat, katsetati illusioonidega, toetuti antiikkunstile, arendati seda edasi, hakati teoseid signeerima. Arhitektuur: tornile eelistati kuplit, esimene uudne kuppel Firenze toomkirikul. Hakati ehitama avaraid palazzosid, kuulsaim arhitekt Filippo Brunelleschi. Maalikunst: renessanssmaali alused rajas Giotto, tema teoste kohta öeldi, et need on nagu "päris", üks mõjusamaid teoseid aga Sandro Botticelli "Venuse sünd", maal pidi vastama võiomalikult täpselt tegelikkusele, olema aken loodusesse. Hakati kujurama alasti keha
Alba võitles nii kalvinismi kui ka prointside vastu. Algas võitlus Madalmaade iseseisvuse eest 1572, eesotsas oli Oranje Wilhelm. Rahvas toetas vabanemist. Põhjaprovintsides(Holland) saavutati edu, lõuna jäi Hispaania alla edasi. 1581 kuulutas põhja end iseseisvaks. Renessansskunst Kunstnikud püüdsid maailma kujutada võimalikult realistlikult. Toetuti antiikkunstile ja püüti luua midagi veel hiilgavamat. Anonüümsus hüljati, taheti oma nimi ajalukku jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo.
Michelangelo teine kuulus kunstnik ( 1475. 1564. ). Oli huvitatud antiikkunstist. Tuntumad teosed on ,, Pieta ,, ja ,, Taavet ,,. Sixtuse kabeli laemaal üks tuntumaid kunstiteoseid. Michelangelo pani aluse barokk kunstile. Protestantslikes piirkondades oli kunst erinev. Hakati maalima ka lihtsamaid inimesi näiteks talupoegi. Saksamaal oli tuntuim kunstnik Albrecht Dürer Madalmaades Pieter Brueghel Maalikunst muudetase lihtsamaks, maale hakatakse ka signeerima ( allkirjastama ) Kirjandus Giovanni Boccaccio 14. sajandil Itaalias elanud kirjanik. Arvatakse, et novell on tema leiutatud. Tema tuntum teos on ,, Dekameron ,, Prantsuse kirjanik Francois Rabelais. Üks esimesi fantaasiakirjanikke. Ta pööras tähelepanu väga palju söömisele ja toitude kirjeldamisele. See mõjutas Prantsusmaa toitlustamist. Tema tuntuim teos on ,, Gargantua ja Pantagruel ,, William Shakspeare Inglise näitekirjanik
Kui gooti kunsti saab vaadata ainult arhitektuuriga seoses - maal ja skulptuur eksisteerisid eelkõige kirikutes -, siis nüüd hakkavad nad arenema iseseisvalt, lahus arhitektuurist. Maalis tuleb seinamaali kõrvale ka tahvelmaal (alusena puu, hiljem lõuend). Vaimulike süzeede kõrval kujutatakse järjest enam ilmalikke sündmusi ja maalitakse portreid. Kunstiloomingus saab oluliseks meister, autor. Kunstiteoseid hakatakse signeerima (allkirjastama initsiaalide, allkirja, vahel ka aastaarvuga). Renessansiajastu kunstnike kohta pärinevad paljud teadmised maalija ja arhitekti Giorgio Vasari kirjutatud "Kunstnike elulugudest" (esmakordselt ilmus aastal 1550). Üldse on ajastule omane elav huvi teoreetiliste küsimuste vastu, kirjutatakse palju traktaate (arutelusid) arhitektuuri ja kunsti käsitlevates küsimustes. Renessansini kujutasid kunstnikud ruumi pildi pinnal sageli tinglikult, nägemismuljete ja tavade alusel
annaabi.ee 
