kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem kui naistel. Emastel on aga võimalus sigimispartnereid valida ja neil on ka ebaõnnestunud partneri valiku puhul rohkem kaotada. Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikult valida, et kindlustada maksimaalne isahool ja/või lähetada oma geenid järgmistesse põlvkondadesse koos võimalikult kvaliteetsete isaste omadega. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga maksimeerisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad. Naised otsivad ressursse, vanemat partnerit, pakuvad atraktiivsust ja otsivad pühendumist. Mehed pakuvad ressursse, otsivad nooremat partnerit, atraktiivsust ja mõned pakuvad pühendumist. Rikastel meestel ja vaestel naistel on rohkem lapsi. Paariväline seks on sagedasem siis, kui võimalus viljastuda on maksimaalne. Meeste ja naiste suremuse erinevuse on suurim vanuses, kus suguline valik on tugevam.
suurtes kogustes toota. Emas sugupool on investor ja isas pool parasiit, mis püüab levitada oma geneetilist informatsiooni emassugupoole arvelt see ongi ürgema needus. Isase huvi paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huvi - paaruda vaid parimate isastega; panustada oma järglastesse võimalikult palju. Emased on defitsiidis, isased peavad emaste pärast võitlema. · Isassugupoole meetodid konkurentsis sigimispartnerite eest. Emaste valikuvõimalused. Isaste võitlusvõtted: 1)Macho-isased (tehakse a'la võitlus - võitja saab emase endale), 2),,Taluperemehed" (isased, kes kaitsevad mingit territooriumi, mis sisaldab emaste ja nende järglaste jaoks olulisi ressursse), 3),,Rahamehed" (kingivad emastele toitu ja muud kasulikku), 4)Ilu-Eedid (need kes meelitavad emaseid oma kaunite sabadega ja paaritumismängudega),
Seevastu tingimustes, kus keskkonnaressursside hulk varieerus ajas väga tugevasti ja etteennustamatult, osutus ESS-ks biparentaalne (mõlema vanema poolne) hool järglaste eest. Sellega seoses on tähelepanuväärne, et näiteks altritsiaalsetel linnuliikidel puudub isahool enamasti vaid sellistes elupaikades, kus toitu esineb nii rikkalikult, et emased suudavad ka üksinda selle piisava hankimisega hakkama saada. Ressursside või emaste leviku tüüp Isased, kes sigimispartnerite hankimisel kasutavad intraseksuaalse valiku teel kujundatud meetodeid, saavad suurendada oma sugupartnerite arvu kahel peamisel viisil: otseselt, "allutades" endale ja kaitstes konkurentide eest mitut emast; kaudselt, hõivates võimalikult palju ressursse, millest emased sõltuvad (näiteks kaitstes suuri toitumisterritooriume, kus leiab toitu mitu emast). Niisiis, emba-kumba, kas emased või vajalikud ressursid/territoorium peavad olema
Looduslik valik kitsamas mõistes (ellujäämisvalik) kujundab organismide oskusi ja võimeid jääda ellu. Suguline valik võib aga kujundada sugupooltel ka niisuguseid omadusi, mis vähendavad isendi sanssi ellu jääda, kuid see-eest suurendavad tema sigimisedukust (st tema geenide tõenäosust levida järgmisesse põlvkonda). Sugulise valiku intensiivsus on seda suurem, mida rohkem erineb kummagi sugupoole fitnessi sõltuvus nende sigimispartnerite arvust Sugulisel valikul eristas Darwin omakorda kaht põhivormi: · intraseksuaalne ehk soosisene valik. Isaste vaheline konkurents emaste pärast. Selle valikuvormi mõjul arvatakse näiteks paljude liikide isastel olevat välja kujunenud erilised võitlusorganid, nagu näiteks sarved sõralistel, lõuad putukatel, sõrad krabidel, füüsiline tugevus, suured kehamõõtmed
kividele alla visates. 7. Populatsiooniökoloogia Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Optimaalse tiheduse korral jätkub kõigile isenditele aasta ringi nii toitu kui ka eluruumi ning populatsiooni iive on maksimaalne. selle nivoo ületamisega kaasneb loomade haabituse (kehaehituse) halvenemine, nakkushaiguste ja parasiitide kiire levimine. Minimaalne tihedus on isendite arv, mis tagab populatsiooni säilimise. See määratakse sigimispartnerite kohtumise tõenäosusega. Seksuaalselt paljunevate organismidega populatsioon ei saa ellu jääda, kui nad ei kohtu ja ei paaritu. Maksimaalne tiheduse korral on tegemist üleasustusega, kõigile ei jätku toitu vm. eluks vajalikku, tavaliselt järgneb arvukuse kiire langus. Populatsioonidünaamika on populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas. Eristatakse 3 võimalust:1) kasvav ehk invasiooniline p. iive on positiivne. Normaalne ehk stabiliseerunud p. p.-i arvukus on
selget seost kudemise ega viljastamisega 16. Visuaalsete signaalide eelised ja puudused. Visuaalsed signaalid Edastatavad struktuurid mitm. poosid, tantsud, värvused, mustrid jms. Sobivad päevaseks kasutamiseks. Ei sobi loomadele, kelle elukeskkonnas esineb palju päevaseid kiskjaid. Ei sobi tihedalt läbipaistmatute objektidega täidetud keskkonnas (näit. metsas, rohurindes). Neil jt. põhjustel on visuaalsed signaalid peamiselt kasutusel privaatses lähisuhtluses (sigimispartnerite kosimisrituaalides, rivaalide vahelistes konfliktides jt.) 17. Akustiliste signaalide eelised ja puudused. Akustilised signaalid Edastatavad struktuurid mitm. häälitsused, linnulaul, helid, mida tekitatakse tiibade, saba, noka abil. Ei ole nii privaatne suhtluskanal kui eelmine, sest helid levivad tekkeallikast igas suunas. Läbivad paremini tõkkeid. Levivad suhteliselt kiiresti (kuigi valgusest aeglasemalt). Helisageduse ajalist
ole harilikult lähisugulased. Vähe sellest, sugulaste omavahelist paarumist välditakse (mitte üksnes inimese puhul, vaid ka loomadel), kuna lähissugulusristumine ehk inbriiding võib järglastele kergesti kaasa tuua hukatuslikke geneetilisi tagajärgi. Ometi teevad ka sigimispartnerid omavahel koostööd. Põhjus on mõistetav: eluvõimeliste järglaste saamine on mõlema partneri bioloogilise edukuse huvides. Sigimispartnerite koostöö võib ulatuda ühisest paarumisaktist kuni ühise järglaste hooldamiseni ehk vanemhooleni. Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid,
Kõik isenditevahelised erinevused ei ole aga ajutised ega noorusest tingitud. Paljud neist on püsivad ning seonduvad kas isendite erineva genotüübiga või näiteks sooga. Ka sellisel juhul sobivad ühtedele isenditele ühed, teistele aga teistsugused käitumisstrateegiad. Meenutagem näiteks viienda peatüki viimases lõigus toodud näidet selle kohta, et loodusrahvaste meestel tagab suurema fitnessi eelkõige suurem sigimispartnerite arv, naistel aga varasem sigimisega alustamine. Sealjuures võivad alternatiivsed soospetsiifilised või genotüübispetsiifilised strateegiad olla võrdselt edukad, tingimusel, et iga sellist strateegiat kasutab just see indiviid, kellele see sobib. Kui vaadata probleemile isekate geenide seisukohast, siis ei ole alternatiivsete strateegiate üheaegse eksisteerimise eelmises ja käesolevas alapeatükis toodud põhjustel eriti vahet: on ju
sageli erinev. Algab see sugurakkude erinevusest. Suuremal osal suguliselt sigivatel organismidel on emas- ja isassugurakud erinevad nii kvaliteedilt kui hulgalt. Emassugurakud ● vähe ● suured, toitaineterikkad, liikumatud ● kallid toota Isassugurakud ● palju ● väikesed, toitaineteta, liikuvad ● odavad toota Sugudevaheline konflikt peitub niisiis erinevas panuses jarglastesse. Emase edukus soltub sigimispartneri kvaliteedist, isase edukus sigimispartnerite arvust. Emased on isaste jaoks sageli ressurss, kelle pärast peab omavahel konkureerima. Selleks on paljudel liikidel erilised käitumuslikud kombed. Kurameerimine on loomariigis vaga tavaline. Väga paljudel loomadel püüavad isased emaseid meelitada välise iluga. Kuidas sellised mehhanismid küll tekkinud on? Vastuse nimi on suguline valik (sarnaselt looduslikule valikule). Kui looduslik valik valib tunnuseid, mis aitavad isendil paremini ellu
annaabi.ee 
