Võtab osa kõikidest niudeluu tagapinna ülaosalt, Suur tuharalihas kimbud lähevad üle puusaliigeses toimuvatest rist- ja õndraluu külgservalt tugevaks niude-sääreluu liigutustest. Reie adutseerimine - ning ristluu-köbru sidemelt. kulglaks, mis kinnitub alumised kimbud. Abdutseerimine Lihaskimbud kulgevad põiki sääreluu lateraalsele - ülemised kimbud. alla lateraalsele. põndale.
viivad reit taha ning pööravad välja). Suur tuharalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu *alumised kimbud kinnituvad reieluu *reie taha viimine. tagapinna ülaosalt, rist- ja õndraluu tuharalihasmisele köprusele külgservalt ning ristluuköbru sidemelt. *ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale. Laisidekirme-pingutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Niudeluu ülemis-eesmiselt Niudeluu-sääreluu kulgla. *reie ette viimine ning sisse niudeluuogalt
· ALGAB o Os cuboideum'ilt o 3. os cuneiforme'lt · KINNITUB o Suure varba phalanx proximalis'ele M. FLEXOR DIGITI MINIMI PEDIS · ALGAB o 5. metatarsaalluu põhimik · KINNITUB o 5. varba phalanx proximalis'ele M. ADDUCTOR HALLUCIS · ALGAB o CAPUT OBLIQUUM- 2.-4. varba metatarsaalluude põhimikelt o CAPUT TRANSVERSUM- 3., 4., ja 5. varba planetaarselt matatarsofalangeaalselt sidemelt · KINNITUB o Suure varba phalanx proximalis'ele MM. INTEROSSEI PLANTARES · ALGAVAD o 3.-5. varba metatarsaalluule · KINNITUVAD o 3.-5. varba phalanx proximalis'ele MM. INTEROSSEI DORSALES PEDIS · ALGAVAD o Kahe metatarsaalluu teineteise peale suunatud pindadelt · KINNITUVAD o 2.-4. varba phalanx proximalis'ele
metatarsaal- 5. varba phalanx -väikse varba fleksioon MTP plantaris lateralis minimi pedis luu proximalis M. adductor -2.-4. varba hallux´i phalanx -hallux´i aduktsioon MTP plantaris lateralis hallucis metatarsaal- proximalis -caput luud obliquum -3.,4. ja 5. varba -caput plantaarselt transversum metatarso- falangeaalselt sidemelt Plantaarne 3.-5. varba 3.-5. varba -3.-5. varba aduktsioon MTP plantaris lateralis pind 4.kiht metatarsaal- phalanx Mm. interossei luud proximalised plantares (3 tk) Mm. interossei kahe metatarsaal- 2.-4. varba -2.-4. varba abduktsioon MTP plantaris lateralis dorsales pedis luu vahelt phalanx (4 tk) proximalis
e) Välimine toppelihas (keskne kiht) - Algab: toppekile välimiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt. Kinnitub: pöörliauku. f) Reieruutlihas (keskne kiht) - Algab: istmikuluuköbrult. Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale. g) Suur tuharalihas (pindmine kiht) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt, rist- ja õndraluu külgservalt ning ristluuköbru sidemelt. Kinnitub: alumised kimbud reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale. h) Laisidekirme-pingutaja (pindmine kiht) - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: läheb üle niude-sääreluu kulglaks. Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie
e) Välimine toppelihas (keskne kiht) - Algab: toppekile välimiselt pinnalt ja seda ümbritseva luu servalt. Kinnitub: pöörliauku. f) Reieruutlihas (keskne kiht) - Algab: istmikuluuköbrult. Kinnitub: suurele pöörlile ja pöörlitevaheharjale. g) Suur tuharalihas (pindmine kiht) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt, rist- ja õndraluu külgservalt ning ristluuköbru sidemelt. Kinnitub: alumised kimbud reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle niude-sääreluu kulglaks, mille kaudu sääreluu kinnitub lateraalsele põndale. h) Laisidekirme-pingutaja (pindmine kiht) - Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt. Kinnitub: läheb üle niude-sääreluu kulglaks. Tagumise rühma lihased võtavad osa kõikidest puusaliigeses toimuvatest liigutustest. Reie
Sidemenurk 180o. 2 sp-hübriidi moodustuvad ühest s- ja ühest p-orbitaalist. Kolmnurkne tasapinnaline molekul: sp2-hübr. Sidemenurk 120o. Kolm sp2- hübriidi moodustuvad ühest s- ja kahest p-orbitaalist. Tetraeedriline molekul. Sp3-hübr. Sidemenurk 109,5o. Neli sp3-hübriidi moodustuvad ühest s- ja kolmest p-orbitaalist. Kui molekuli kuju (nt reaktsioonis) muutub, muutub ka hübridisatsioon. Nägemisel (silma võrkkestas) oluline molekul – retinaal. Valguskvant ergastav pii-elektroni sidemelt, kaksikside nõrgeneb, molekul saab üle minna trans-vormi, mis põhjustab optilises närvis signaali ja valgusaistingu. Molekulorbitaalide teooria. Põhiideed: orbitaalid on delokaliseeritud üle kogu molekuli. Orbitaalid jagunevad siduvateks, lõdvendavateks ja mittesiduvateks. Kuju järgi võib jaotada sigma-, pii-, delta-, jne orbitaalideks. Orbitaalid täituvad elektronidega samuti nagu aatomites: madalama energiaga orbitaalid täituvad esimestena; ühele orbitaalile
pöörlitevaheharjale Suur tuharalihas rindkere-nimme tuharalihasmisele tahaviimine sidekirmelt, niudeluu köprusele, tagapinna ülaosalt,rist- ülemised kimbud ja õndraluu külgservalt, lähevad üle lai- ristluuköbru sidemelt sidekirme pingutajaks Laisidekirme eesmiselt niudeluuogalt Läheb üle niude- Reie anteversioon(ette -pingutaja sääreluu viimine) ja siserotatsioon kulglaks(laiaks sidekirmeks) 68. Reie lihased Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon
pöörlitevaheharjale Suur tuharalihas rindkere-nimme tuharalihasmisele tahaviimine sidekirmelt, niudeluu köprusele, tagapinna ülaosalt,rist- ülemised kimbud ja õndraluu külgservalt, lähevad üle lai- ristluuköbru sidemelt sidekirme pingutajaks Laisidekirme eesmiselt niudeluuogalt Läheb üle niude- Reie anteversioon(ette -pingutaja sääreluu viimine) ja siserotatsioon kulglaks(laiaks sidekirmeks) 68. Reie lihased Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon
püsivat osakest (molekuli), kuid erimärgiliste ioonide osakaalud on võrdsed. 68 Keemilised sidemed - kokkuvõtvalt · Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil. · x = 0, siis mittepolaarne side (nt H2) · x = 0...1,7, siis polaarne side (nt HCl) · x > 1,7, siis iooniline side (nt NaCl) 69 Kokkuvõtteks - polaarselt sidemelt mittepolaarsele 70 Ioonilised sidemed (mittemolekulaarsed ained) (a) molekulaarsed ühendid (b) 71 Mittemolekulaarne aine on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid.
annaabi.ee 
