"hargil" - 13 õppematerjali

Analoogtelefon

Aruanne kaitstud.................................................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/  1. Telefoniliini tühisvool ja vool rezhiimis 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud I 0A (pingel 0V) 0.02A (pingel 5V) kasutasin R = 100 2. Pinged telefoniaparaadi sisendis rezhiimides 'toru hargil' ja 'toru võetud' toru hargil toru hargilt võetud U 60V 15V 3. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused Telefoniliini takistus Aparaadi takistus hargil:

Analoogtelefon - labor

Laboratoorse töö: Analoogtelefon Aruanne Täitjad: Regan Peetsalu 061955IATB Üllar Soo 061963IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime (,,toru hargil" ja ,,toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töös kasutatavad vahendid Ericssoni digitaalkeskjaam ,,MD 110"; analoogtelefon TA-68; ostsillograaf C1-65A; arvuti komplektis mikrofoniga; tester ja takistusmagasin. 1. Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis ,,toru võetud" Voolu määramine toimub eeltakisti meetodil. Ühendasime liini järjestikku väikese takistusega

Analoogtelefoniühendus

Tarvo Kesküla Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid Telefonikeskjaam Ericsson MD-110, analoogtelefon TA-68, analoog-ostsillograaf C1- 65A, digitaalostsillograaf C9-8, takistusmagasin. 5.1. telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" Voolu mõõtmiseks ühendasime telefoniliiniga järjestikku takisti (100 ), et tööreziimid oluliselt ei muutuks. 100 Rtel.a.

Analoogtelefon

tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ 1 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. 2 TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö viiakse läbi sidelaboratooriumis, kus on üles seatud firma Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110". Telefonikeskjaama konfiguratsioon on siin selline, et laboratoorse töö sooritamiseks on analoogtelefonid vastavalt numbritega 30, ... 43 ja digitaaltelefonid numbritega 70, ... 77. Tööobjektiks on analoogtelefonid TA-68, TA-72 (vms)

Telefoni juhtmepõhine analoogliides

Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegi: Regina Feldman Töö tegemise aeg: 10. september 2013 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 100 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1

Telefoni juhtmepõhine analoogliides

Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud) punktides 1, 2 ja 3. Joonis 1

Telefoni juhtmepõhine analoogliides

Laboratoorse töö "Telefoni juhtmepõhine analoogliides" ARUANNE Üliõpilane: Juhendaja: Töö sooritatud: 17.09.09 Aruanne tagastatud ................................................... Aruanne kaitstud ...................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V

Telefonijaam

 Helistamise korra läheb tooni signaal jaama ning sealt edasi soovitud numbri peale.  Kui number ei ole kasutusel ütleb automaat, et number pole kastusel.   Kui helistamise ajal on teisel kasutajal parasjagu kõne pooleli, kõlab telefonis kinnine toon.  Kasutajale on võimalik helistada ka lauatelefonile sisse.  Telefoni hargil olekul hakkab telefon helisema.  Kui kõne on pooleli, siis kõne ei katke ning kasutaja räägib telefoni teel kellegi teisega segamatult juttu edasi, ehk märguannet helistatavale ei tule. 4. Nõutud reaktsiooniaeg on tunnid kuni päevad, sõltub sellest kas keegi parajasti on telefonijaama ligidusest. Näiteks tuleb kasutaja ütleb, et telefon istub tummana, selle reaktsiooniaeg on kuskil paar tundi kuni paar päeva, et

Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne

Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: y=Um*sin(*t+) , kus y on signaali kuju Um on amplituud, on ringsagedus ja on faas. Kood: ...732 Um = 200mV = 0.2 V f = 300 Hz = 90° = /2 = 2f = 2 * * 300 = 600 = 1884.956 y = Um*sin(t+) y = 0.2 * sin (600 * t + /2) Uef [V] = 0.14 V Uef [dBV] = 20*log(0.14) = -17,078 dBV T = 1/f = 1/300 = 0,003 Kokkuvõte ja järeldused Õppisin kuidas mõõta voltmeetriga alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud). Samuti kuidas mõõta signaalid ostsillograafiga ja kuidas pärast ostsillograafiga töötada. Õppisin ka kuidas teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest voltidesse ja leida pinge efektiivväärtuse.

Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne

6371 y = Um*sin(ω⋅t+φ) y = 0.7 * sin (400π * t + π/2) Uef [V] = Um / √2 = 0.7 / √2 = 0.4950 V Uef [dBV] = 20*log(0.495) = -6,1079 dBV T = 1/f = 1/200 = 0,005 Signaalipildil näidata ära amplituud ja periood ning spektripildil näidata ära spektrijoone kõrgus (pinge efektiivväärtus ühikutes dBV) ja sagedus. Lisada vastavad arvutused. Kokkuvõte ja järeldused Laboriga õppisin lugema spektri- ja signaalpilte nii terminalseadme rahuseisundis (toru hargil) kui ka terminalseadme hõiveseisundis (torult võetud). Kahjuks ise mõõtmisi ei saanud teostada, seega pidin teostama arvutused ja lugemised ettemõõdetud piltidelt. Lisaks eelnevale õppisin pinge efektiivväärtuse leidmist ja et kuidas teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest voltidesse.

Side Labor 1

on puutunud number 2

3. Individuaalulesanne

Kokkuvote ja jareldused

Tutvusime analoog telefoniga. Uurisime telefonaparaadi erinevaid tööreziime - toru hargil, toru võetud ja pärast vaatasime ostsilograafiga kuidas muutub pinge.
Ka uurisime kuidas analoog telefon muundub õhu rohu liinide pingesse. Selleks me vilistasime torusse ja hääldasime mingi vokaali(A, O ...). Pärast vaatasime ostsilograafi,
mis näitas meile kuidas pinge käitub ja muutub. Muutub tema amplituud, sagedus sõltuvalt sellest, mida me hääldasime torusse. Pärast uurisime ka sageduste spektripilte.

Sidesüsteemid ja -võrgud

Watson tulge siia, ma vajan teid". Tänapäeva telefonid saavad toite keskjaamast. Toonvalimisega telefon Lihtsustatult saab vaadelda telefoni koosnevana neljast osast: · Kell ja sellega järjestikku kondensaator · Harklüliti · Valija: klaviatuur või ketasvalija · Kõneahel, mis sisaldab kuulari ja mikrofoni Kell ­ kell on läbi kondensaatori ühendatud liinile kui kõnetoru on hargil. Kui telefonile tuleb kutsung, siis kellale tuleva vahelduvpinge toimel kell heliseb. Harklüliti ­ kui kutsuv abonent tõstab kõne alustamiseks kõnetoru hargilt ühendatakse klaviatuur ja kõneahel harklüliti kaudu liiniga ning kellahel katkestatakse. Selle sammuga antakse keskjaamale teada, et abonent tahab alustada ühendust. Kui kõnet vastuvõttev abonent tõstab kellahelina järel kõnetoru hargilt, katkestab harklüliti kellaahela ja ühendab liinile tema

A.Palu mootorratta raamat

tusmehhanismi põhineutraalseisus. Kui on sisse lülitatud mõni edasikäik, siis tagasikäiku sisse lülitada ei saa. Seda tagab süvend käiguvahetusket- tas ja nukk tagasikäiku lülitaval hargil, mis tagasikäigu sisselülitamisel peavad olema kohakuti. «Jawade» käiguvahetusmehhanismi detailid on näidatud joonisel 80, a. Mehhanismi juhitakse pedaaliga l, mis täi- dab ka käivituspedaali ülesannet. Selleks on pedaali võllil