o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivaivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e keemilist päritolu settekivimid o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline ja - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud
o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivakivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid: o Lubjakivi o Turvas o Põlevkivi Kemogeensed e. keemilist päritolu settekivimid: o Haliit kivisool o Sülviin kaaliumkloriid o Kips väävliühend Detailsem settekivimite rühmitamine põhineb setendite omadustel: - Setteosakeste suurus - Keemiline koostis - Mineraalne koostis Kemogeensed settekivimid: - Evaporiidid - Karbonaadid (dolomiidid) - Ferroliidid ülaküllastunud raua sisaldusega - Manganoliidid mangaanist üleküllastunud - Lateriidid ja boksiidid seonduvad troopiliste piirkondadega Biogeensed settekivimid: - Lubjakivid - Ränikivimid (kõige tüüpilisemad tulekivid) - Karbonaadid - Fosforiidid Allotigeensed komponendid settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud
suurem mõju, lained soodustavad randade teket. Kiviklibu teket soodustas veepinna ühtlane ning sile pinnas, seejärel uhtudes kivid kaldale ning kivimitel pole piisavalt energiat liikuda tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja õhus levivate materjalide ladustamisel. Ajurand ulatus 3-3,5m kaugusele vaadelavast uhtealast, mis põhimõtteliselt oli sisemaa alguseks. Enamjaolt toimus setete pikiränne ehk setteosakeste üldine liikumissuund oli paralleelne rannajoonega. Uhteala, mille piires vesi liigub mööda rannajoont edasi-tagasi oli pea 40cm. Randla murdeala analüüs puudub kuna vesi oli üpris stabiilne vaadeldaval hetkel. Antud kohas oli ca 2m kõrgune järsak, mis oli üsna räsitud, kuid kuna seal kasvasid puud ning põõsad mille juured ulatusid maapinna sisse üsna sügavale, seetõttu püsib järsak koos ning ei lagune vaid laguneb sealt, kus kohas on mullane pinnas
magma, mis voolab suht rahulikult, see ehitab lameda vulkaanikoonuse, kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas v kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. 6. Nihkumine aeglaseim, tingimustes kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. 7. Varisemine kiireim, toimus suure kaldega nõlvadel, mille puhul raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10
Neid jagatakse detailsemalt kahte gruppi: magmalised - ja metamorfsed. Paiknemine ja liikumine: Põhjavesi liigub raskusjõu (vertikaalne liikumine) toimel ning rõhu alanemise suunas (vertikaalne ja horisontaalne) läbi kivimipooride ja lõhede. Maapinnast esimese veepidemeni levivat põhjaveekihti nimetatakse maapinnalähedaseks põhjaveeks ning see on surveta põhjavesi. Põhjavett, mis asetseb piiravate veepidemete vahel olevas veelademes, nimetatakse kihtidevaheliseks veeks. 7. Setteosakeste valdavad transpordiviisid vee- ja õhukeskkonnas. (1)Voolusängi põhjal veeretades (bed load) või saltatsioonilises liikumises. (2)Kaasa haaratud hõljumina (suspended load). (3)Lahustunud ainetena (dissolved load) 8. Setendite erosioon, transport ja settimine voolusängis (sh mõisted tasakaaluprofiil, alluuvium, terass, soot jn). Setete erosiooniks loetakse nii tahkete osakeste kui ka lahustunud komponentide (füüsikalist) eemaldamist algsetest kivimi-/settekehadest. Voolusängi oõhjas
Pinnalained-seismelised lained, mis levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnase libisemine ehk lihe-nõlvaprotsess, mille puhul settekeha või kivimiplikk liigub äkiliselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. Pinnase nihkumine ehk nihe ehk defluktsioon-kõige aeglasem nõlvaprotsess. Toimub tingimustes, kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. Pinnase varisemine-kõige kiirem nõlvaprotsess, toimub suure kaldega nõlvadel, kust materjal kas kukub või veereb nõlva jalamile. Pinnase voolamine ehk solifluktsioon-aeglaselt toimuv nõlvaprotsess, mille puhul raskusjõu müjul nalva jalami suunas liikuv materjal seguneb. Soot-jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi
15. Mis on deflatsioon? tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt 16. Mis on barhaan? poolkuukujuline luide kõrbes, kumerusega vastu tuult 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide ehk mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on viljatu ala, millesse on uuristunud jäärakud 20. Mis on kuesta? kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? igikeltsa laigutine sulamine, mille
Globaalsed kliimamuutused- stressiseisus olev maailm, ajuvee tase on kõrgem. Randade reaktsioon. Jäävaba talv, soe talv, tormide mõju tugevam, rannad tundlikud. Erakordsete tormide ja nähtuste sagenemine. Tormid on aktiivsemaks läinud. Looduslik tasakaal on paigast ära. Halb on see, kui on tugevate tormide puhul on meretase kõrge. Purustused on siis taga, mitte veepiiril. 11. PILET Rannasetete pikiränne. Litodünaamiline süsteem. Settevool. Kui setteosakeste üldine liikumissuund on paralleelne rannajoonega, siis nim seda setete pikirändeks. Pikirände puhul kulutatakse pidevalt materjali. Pikirände tulemusel liigub märkimisväärsel hulgal setteid, toimub iseloomulik setete kulutus, toiteala kadumise korral lakkab ka setete pikiränne. Maasääred kujunevad setete pikirände tagajärjel kohtades, kus rannajoon muudab suunda.
tuulele vastu. Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest
Karbonaadid – süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis – Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees – Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Struktuur – setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? Uurib maa pindmisi protsesse ja nende produkte Kuidas moodustuvad settekivimid? Rabenemise ja porsumise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel Milline on savi, liiva lõimis lineaarsel skaalal? o Liiv – 0,063-2 mm o Savi - <0,002 mm Mida tähendavad settekivimite puhul termin struktuur ja tekstuur?
Savi on kõige kindlam voolusängi või kanali materjal. Settimine. Stokes'i seadus. Osakeste settimise kiirus sõltub sette tera suurusest. Teatud suurusega osakestel tekib aga langemisel osakese taha turbulents, ja nad langevad aeglasemalt kui Stokes'i seadus ennustab. Peen savi settib vaid seisvas vees ja langeb väga aeglaselt. 2 mikromeetrine savitera langeb ~1cm tunnis. Liivaosakesed settivad ~1000x kiiremini. Voolu parameetrid: Kompetents-voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter. Mahtuvus-antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus. Põhjaerosioon süvendab voolsängi, küljeerosioon laiendab voolusängi.(kuni tasakaaluolekuni) Tasakaaluprofiil ideaalne jõe pikiprofiil, mille igas punktis on sängi erosioon, transport ja setete akumulatsioon tasakaalus. Iga säng üritab saavutada tasakaaluprofiili. Kui voolusängil esineb vahepeal lokaalseid erosioonibaase, siis mõjutab see all ja ülevalpool asuvaid tasakaaluprofiile
Liiguvad tuule mõjul oma kuju säilitades. Iseloomulikud kuiva (e ariidse) kliimaga aladele. 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide e mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise
annaabi.ee 
