eemaldatakse toidust, kuid tehnoloogilise paratamatuse tõttu võivad abiainete jäägid Abiaineid võivad toiduainete sisse sattuda ka setitamise ja filtreerimise kaudu. Setitamine on vedelikust mittelahustuva tahke aine sadestamine. Filtratsioon on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldumine poorse materjali või kihi (filtri) abil. Toidu ekstraheerimislahustid on võrreldes teiste toiduainetööstuses kasutatavate abiainetega (näiteks setitamiseks ja filtreerimiseks kasutatavad ained) tervisele ohtlikumad, mistõttu on oluline reguleerida ekstraheerimislahustite kasutamist õigusaktiga. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määruses nr 354 "Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid" kehtestatakse toiduainetööstuses toidu töötlemiseks kasutada lubatud
b) aine koostist c) aine olekut 3) Liitaineteks nimetatakse a) elemente, mis kuuluvad ühendite koostisse b) aineid, mis koosnevad kahe või enama elemendi aatomitest c) keemilisi ühendeid 4) Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest a) molekul on aine väikseim osake b) aine koostis on püsiv c) aine koosneb molekulidest või aatomitest 5) Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse a) destilleerimiseks b) filtreerimiseks c) setitamiseks 6) Indikaatorite abil ei saa kindlaks määrata a) lahjendatud happeid b) leeliseid c) lahustumatuid aluseid 7) Happelise keskkonna kindlakstegemiseks kasutatakse a) maitsmist b) fenoolftaleiini c) lakmust 8) Aineid, mis liidavad endaga hapnikku, nimetatakse a) katalüsaatoriks b) redutseerijaks c) indikaatoriks 9) Happelises keskkonnas on pH väärtused a) väiksemad kui 7 b) võrdsed 7-ga c) suuremad kui 7
2. EKSTRAHEERIMINE Ekstraheerimislahustit kasutatakse toidu või mõne selles sisalduva aine lahustamiseks ekstraheerimisprotsessis. Ekstraheerimislahusti on oma olemuselt tehnoloogiline abiaine. Toiduainetööstuses kasutatavad abiained eemaldatakse toidust, kuid tehnoloogilise paratamatuse tõttu võivad abiainete jäägid toitu jääda. Toidu ekstraheerimislahustid on võrreldes teiste toiduainetööstuses kasutatavate abiainetega (näiteks setitamiseks ja filtreerimiseks kasutatavad ained) tervisele ohtlikumad, mistõttu on oluline reguleerida ekstraheerimislahustite kasutamist õigusaktiga. Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määruses nr 354 "Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid" kehtestatakse toiduainetööstuses toidu töötlemiseks kasutada lubatud
vulkaanilise päritoluga kivim, Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust, Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selgitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine): Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. Flotatsioon. Tahkeid osakesi eemaldatakse mahlast neid pinnale ujutades ning seejärel ülemise pinnakihi kõrvaldades. Biokeemilised (ensüümidega töötlus): Pektiinained moodustavad kihi kolloidosakeste ümber, takistavad nende sadestumist ning tõstavad mahla viskoossust. Sellepärast pektiini molekulide
· Mehaaniline: kõikide puhastusviiside esimene etapp, tagab kõikvõimalike hõljuvainete eraldamise: a) Kurnamine (filtreerimine): võrede, võrkude, sõelade abil eraldatakse jämedad hõljuvad, ujuvad aineosakesed (puutükk, kivi, paber, liiv, räbalad), Võib olla astmeilne b) Liivaüüdja: liiv settib suurema lehtrikujulise anuma põhja; c) Setitid (Settebasseinid): kasutatakse samuti jämedamate osakeste setitamiseks; suured basseinid, sissevoolu puhul on mehaaniline takistus ees, et ei lööks settinud osakesi laiali. d) Hüdrotsüklonid: vesi pannakse kiirelt spiraalselt liikuma, kus setted surutakse vastu seina (tsentrifugaaljõud), kust nad langevad põhja. Koagulatsioon · Väikesed osakesed ühinevad suuremateks · Lisatakse veele alumiiniumi, raua soolasid · Vees lahustudes füdrolüüsuvad, mood kolloidosakesi
Vedelik läbib plaadi kas vaba voolu teel või kunstlikult tekitatud rõhu mõjul. Filtreerimist kasutatakse vedelike puhastamiseks kõrvalistest lisanditest. Põhimõtteliselt sama on ka piima ultrafiltratsioon, mille käigus on võimalik läbi plastplaadi juhtides eemaldada piimast mikroorganisme ja mitmesuguseid valke. Setitamine on erineva tihedusega osakeste eraldamine, mahutis seisutamisega. Raskemad osakesed vajuvad mahuti põhja, sundides kergemaid ülespoole liikuma. Setitamiseks kasutatakse koonilise põhjaga reservuaare või silindrilisi mahuteid (silinder-koonilised tankid). Protsess on väga aeganõudev ja seetõttu kaasaegsetes tehnoloogiates püütakse seda asendada separeerimise, filtreerimise või tsentrifuugimisega. 5 Separeerimine on: 1. vedela või tahke aine osakeste eraldamine gaasist; 2. tahke aine osakeste eraldamine vedelikust; 3
vees. Täpsemalt on aktiivmudal põhinev heitvee puhastamise seade jagatud järgmisteks osadeks: a) Aeratsioonimahuti reovesi segatakse aktiivmudaga ja segu õhutatakse. Oluline on suur biomassi osakaal, et säilitada mikroorganisme, kes on kohastunud orgaanilise aine kiireks lagundamiseks. Aereerimise eesmärgiks on varustada baktereid hapnikuga ja segada aktiivmuda heitveega. b) Sedimentatsioonimahuti aktiivmuda setitamiseks. Osa settinud aktiivmuda läheb tagasi aeratsioonimahutisse, ülejäänud eemaldatakse süsteemist. Süsteemist eemaldamine on oluline, et hoida tasakaalus heitveel leiduvaid orgaanilisi toitaineid ja seda lagundavate mikroorganismide arvu. 9. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused soltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest.
o Mahla stabiliseerimine o Organoleptiliste omaduste parandamine Mahla selitamine tähendab mahla puhastamist heljumist ja kolloidosakeste suuremast osast. Mahla selitusmeetodid: o Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. Flotatsioon. Tahkeid osakesi eemaldatakse mahlast neid pinnale ujutades ning seejärel ülemise pinnakihi kõrvaldades. o Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Biokeemilised meetodid põhinevad mahla hägusust põhjustavate kolloidosakeste hävitamisel (pektiinained, tärklis, valgud, polüfenoolained).
valemi alusel arvutatakse voolu sügavus ülalmainitud perioodide jaoks. 14)Vesiehitised vooluveekogudel: settebaseinid konstruktsiooni ja toimimise põhimõte. Settebasseini eesmärk on vee voolukiiruse aeglustamine, mille tulemusena heljum settib ja sellega koos ka mõningane kogus taimetoitaineid. Settebasseinis sõltub tulemus viibeajast. Mida suurem see on, seda peenem fraktsioon settib. Üldiselt arvestatakse settebasseinid liiva ja tolmuosakeste setitamiseks. Peened saviosakesed settivad vaid siis, kui moodustavad suuremamõõtmelised tükid. Settebasseini efekt on suurem, kui tema valgala on ilma taimestikuta, suure kaldega ja kerge pinnasega. Settebasseini pindalaks soovitatakse Soomes 0,1...0,2% valgala pindalast. 15)Vesiehitised vooluveekogudel: märgalad konstruktsiooni ja toimimise põhimõte. Märgalas toimub vee puhastumisprotsess mitmel erineval viisil. Vees elavad denitrifitseerivad bakterid
annaabi.ee 
